EV energia ja julgeolek

[Kilo Tango]

Seda jama on juba raske kuidagi kommenteeridahttps://majandus.postimees.ee/7895275/e ... ide-hanget

Miks? Sagedusreservi hoidmine on vajalik ja kui selleks on vaja lisa reservseadmeid, siis on vaja. Need 400MW ei ole ju MWh-d. Tegemist on pöörlevate massidega.

[Benjy]

Me ei pruugi oma meretuuleparki ehitatud saadagi, tootjad rabelevad finantsprobleemide käes. Norra meretuulepargi vähempakkumine kukub vist läbi. Orsted loobus sellest ja ka US projektidest. https://archive.is/3bnoT ja https://archive.is/CvnYQ

[gooligan]

Kõik rohelise elektriga seotud tegelased ootavad dotatsioone , riigi garantiisid , ilma nendeta ei saavat kohe kuidagi , äririskid peab maandama maksumaksja taskust võetud rahaga , mulle jääb mulje et , valitsusel pole plaaniski tuumajaama soosivat otsust teha , valitsusele sobib kallis elekter , toob kenasti maksuraha sisse , et ettevõtlus konkurentsis ei püsi , no ja siis , nõrgad kaovad , tulevad tugevad ...

Elektri värvus siin küll nüüd mingit rolli ei mängi. Täna saaks Auvere II ehitada ainult ja ainult riigi rahade ja garantiidega. Enamus aega ei jõuaks ta ikkagi turule. Ükski pank sellele ka laenu ei annaks. Tuumajaama soosivaks otsuseks on vaja läbida terve rida bürokraatiat.
Kuid sellega on aega, sest Fermi propageeritavast jaamast pole katseeksemplargi valmis. Täna peaks riik ikka puhta loll olema, kui kõik munad pimesi tuumakorvi paneks. Siin võib veel paljugi juhtuda/muutuda/hilineda jne - nii nagu on kõigi uute tuumajaamadega juhtunud.
2030a tuleb kindlasti enne kätte, kui ükski tuumaprojekt teoreetiliseltki valmis võiks saada ja siin on vaja sel ajal palju ja kiirelt võimsusi lisada.
Küll on mõistlik suund see, et riik on kahe jalaga maapeal ja ei torma merre ehitama seni, kuni maapealsed odavamad projektid pole ammendunud (kuigi lobi sellise otsuse jaoks on ikka ülitugev).

[Benjy]

Ma pakun, et meretuulepargile mõistliku raha eest ehitaja leidmine saab probleem olema. Paistab, et meres olevate tuugenite eluiga on lühem, kui planeeritud ja ehitajad peavad kallit garantiiremonti tegema. Mis väljendub tuugenite valmistajate aktsiahindades ja nüüd siis ka uute meretuugenite ehitamisest loobumises.

[kraal]

Kõik rohelise elektriga seotud tegelased ootavad dotatsioone , riigi garantiisid , ilma nendeta ei saavat kohe kuidagi , äririskid peab maandama maksumaksja taskust võetud rahaga , mulle jääb mulje et , valitsusel pole plaaniski tuumajaama soosivat otsust teha , valitsusele sobib kallis elekter , toob kenasti maksuraha sisse , et ettevõtlus konkurentsis ei püsi , no ja siis , nõrgad kaovad , tulevad tugevad ...

Elektri värvus siin küll nüüd mingit rolli ei mängi. Täna saaks Auvere II ehitada ainult ja ainult riigi rahade ja garantiidega. Enamus aega ei jõuaks ta ikkagi turule. Ükski pank sellele ka laenu ei annaks. Tuumajaama soosivaks otsuseks on vaja läbida terve rida bürokraatiat.
Kuid sellega on aega, sest Fermi propageeritavast jaamast pole katseeksemplargi valmis. Täna peaks riik ikka puhta loll olema, kui kõik munad pimesi tuumakorvi paneks. Siin võib veel paljugi juhtuda/muutuda/hilineda jne - nii nagu on kõigi uute tuumajaamadega juhtunud.
2030a tuleb kindlasti enne kätte, kui ükski tuumaprojekt teoreetiliseltki valmis võiks saada ja siin on vaja sel ajal palju ja kiirelt võimsusi lisada.
Küll on mõistlik suund see, et riik on kahe jalaga maapeal ja ei torma merre ehitama seni, kuni maapealsed odavamad projektid pole ammendunud (kuigi lobi sellise otsuse jaoks on ikka ülitugev).

Euroopas on igatahes liigutama hakatud.
https://www.nucleareurope.eu/press-rele ... -alliance/

[Madis Reivik]

Väide "ükski pank laenu ei anna" kipub olema kuidagi iseenesestmõistetav.

Kas ikka ei anna ? Kas võlakirjasid ei saaks teha ? Inimestel papp tiksub kontodel ja inflatsioon vaikselt nakitsrb.
Kas tõesti on mingi seadus mis KEELAB pankadel laenu anda ? LHV, Coop ?

[Kilo Tango]

...
Kas tõesti on mingi seadus mis KEELAB pankadel laenu anda ? LHV, Coop ?

Ükski seadus ei keela seda. Pigem on tegemist aktsionäride ootusega. Kõik tahavad nii hirmus puhtad olla tänapäeval, et kohati on mul tunne, et tervel ühiskonnal on OCD.

[Madis Reivik]

Seda ma arvasingi. Ma poleks eriti kindel et nt Coop ei annaks laenu. Või et võlakirjasid ei ostetaks. Mingid rootslased võivad lolli mängida aga kohalikul pangal oleks ainult võita.

[Runkel]

Oleneb muidugi summast, aga tõenäoliselt läheks laen välja sündikaadina ehk mitme panga ühislaenuna. See vähendaks osaleja riske. Teiseks, ega keskkonnariskide (ja keskkonnapoliitika)hindamisest ei pääse, ja see tähendab kõrgemat riskiaspekti igal juhul. Kolmandaks, laenu või võlakirjade tähtaeg. Vaja on pikka raha, lühiajaliste osa struktuuris ei saa suur olla, muidu võtad sealt kah riskipunkte juurde.
(Mere)tuuleparkide ja taastuva energia jaamad on raskustes muuhulgas agressiivse laenuvõtmise tulemusena - intressi kulud söövad tulu. Vaata kasvõi TVO kasumiaruandeid, mis eespool lingitud.
Ja ega kodumaised pangad ole finantssaared Terra Marianas, nood küsivad raha ka väljast ja välisfinantseerija küsib, mis projektidesse raha paned.

[kalvis]

Lihtne on hämada kui ei teata kuidas ühendsüsteemis asjad käivad.
Kõikide ühensüsteemide aluseks on lihtne tõsiasi - kogu ühendsüsteemis on lihtsam ja odavam hoida sagedust kui iga riik eraldi. Mida suurem on ühendsüsteem seda väiksem peab olema sagedusreserv. Kogu Venemaa ühensüsteemi sagedusreserviks piisab ühest Kuibõsevi hiidelektrijaamast ja tegelikkuses kasutatakse vaid paari turbiini seal otseseks sageduse hoidmiseks. Vajadusel on muidugi Venemaal igaks juhuks veelgi võtta reservist soojuselektrijaamu jne.

Eestiis on praegu lihtne - Kuigi Venemaa hoiab oma süsteemis sagedust ja see kandub automaatselt ka eestile siis on siin täiendav lisanõue - Eesti hoiab Venemaa suunalisi liine nn. integraalses nullis kui just Venemaa NPS süsteemis kellegile elektrit ei müü (peale Ukraina sõda enam mitte)
Eestis on NPS - st. tavatarbijad ja tootjad peavad tagama tarbimise ja tootmise tasakaalu ja see toimib.

Juhuks kui miski plokk või liin avariiliselt langeb välja siis saab Kiisa avariielektrijaamast koheselt katta puuduoleva osa.

Asjaolud ei muutu kui me läheme Euroopa ühendsüsteemile üle. Siis hoaib sagedust Euroopa ja see toimib täpselt samamoodi nagu praegugi (hoidvad elektrijaamad asuvad Kuibõsevi asemel kuskil Euroopas).
Euroopa ühendsüsteemil on mõned nõudmised ikkagi Eestile. Avariireserv peab igal juhul olema ja kas Kiisa täidab Euroopa nõudmised ma ei tea kuid tõenäoliselt momendil täidab. Muidu ehitataks kiirkorras uusi reserve juurde.

See postimehe jutt sagedusreservidest on jama, sest Euroopa ühensüsteemi meid ei lubataks kui Eestil oleks nõue täitmata. Küll aga tahab Eesti osaleda uues imelises elektritoomises - nn. taastuvenergiaga. Sel juhul peab olema lisatootmine juhtumiks kui tuul kaob või päike ei paista. Jah, kaude on see sama sagedusreserv aga see pole mõeldud mitte avariiliseks vaid NPS jaoks juhtumiks kus prognoositud tootmist äkki ei ole ja siis tuleb tõesti koheselt kuskilt osta juurde tootmist või muidu areneb asi avariiliseks. Tänane seis Baltikumis on nukker - tõesti taastuvenergia prognoositud tootmise ärakukkumisel (päike läks pilve taha) pole kuskilt osta reservi (et katta NPS turul lubatud energia) ja liinid on kah nõrgad siis lähebki asi avariiliseks. Ja siin ei piisa Kiisa pisikesest mahust, sest taastuvenergia prognoositud ja tegelik kõikumine on palju suurem ainuüksi Eestis Kiisa mahust..

[kalvis]

...
Kas tõesti on mingi seadus mis KEELAB pankadel laenu anda ? LHV, Coop ?

Ükski seadus ei keela seda. Pigem on tegemist aktsionäride ootusega. Kõik tahavad nii hirmus puhtad olla tänapäeval, et kohati on mul tunne, et tervel ühiskonnal on OCD.

Alati leidub ka panku kes lihtsalt tahavad raha teenida. Peaasi, et projektil endal kärsahaisu juures pole. Kui projekt on tasuv, on investorid heal meelel nõus laenu andma. OK, SEB ja Swed ei anna aga teised annavad. Seejuures teenivad kena % vahelt ja rumala panga aktsionärid peavad muid meetodeid papi teenimiseks leidma. Mõni pank lausa kriminaalselt (rahapesu)

[Kilo Tango]

...
Kas tõesti on mingi seadus mis KEELAB pankadel laenu anda ? LHV, Coop ?

Ükski seadus ei keela seda. Pigem on tegemist aktsionäride ootusega. Kõik tahavad nii hirmus puhtad olla tänapäeval, et kohati on mul tunne, et tervel ühiskonnal on OCD.

Alati leidub ka panku kes lihtsalt tahavad raha teenida. Peaasi, et projektil endal kärsahaisu juures pole. Kui projekt on tasuv, on investorid heal meelel nõus laenu andma. OK, SEB ja Swed ei anna aga teised annavad. Seejuures teenivad kena % vahelt ja rumala panga aktsionärid peavad muid meetodeid papi teenimiseks leidma. Mõni pank lausa kriminaalselt (rahapesu)

Nagu AKF Runkel õigesti mainis, siis Eesti väikepangad ei ole suutelised üksi selliseid laenu teenindama. Vähe sellest, ka suurte puhul antakse sellised laenud tavaliselt välja sündikaatlaenudena. Lisaks märkis Runkel õigesti ka seda, et suurte summade puhul peab pank ka ise laenu võtma ja sellel laenul on omad tingimused.

Rahapesu on nende summade kõrval pudi-padi. Isegi Danske summade puhul.

[Kapten Trumm]

Alati leidub ka panku kes lihtsalt tahavad raha teenida. Peaasi, et projektil endal kärsahaisu juures pole. Kui projekt on tasuv, on investorid heal meelel nõus laenu andma. OK, SEB ja Swed ei anna aga teised annavad. Seejuures teenivad kena % vahelt ja rumala panga aktsionärid peavad muid meetodeid papi teenimiseks leidma. Mõni pank lausa kriminaalselt (rahapesu)

Tegelikult nii lihtne pole - meie laps-energeetikat arvestades on vägagi reaalne risk, et parasjagu kehtiv koalitsioon võtab ette midagi väheratsionaalset, lihtsalt hurraa-tuhina ajel.

Täna ei kipu investorid enam juhitavaid võimsusi ehitama, sest ei tea, mis poole aasta pärast juhtub. Mida enam koalitsioonid koosnevad inimestest, kes peale ülikooli lõppu ongi vaid poliitikud olnud ega pole reaalset elu kordagi nuusutanud, seda suuremaks see risk muutub. Energeetikas on suurimaks riskiks muutumas Eesti poliitikute kihk olla sel teemal Euroopa priimuseks.

[kraal]

Asjaolud ei muutu kui me läheme Euroopa ühendsüsteemile üle. Siis hoaib sagedust Euroopa ja see toimib täpselt samamoodi nagu praegugi (hoidvad elektrijaamad asuvad Kuibõsevi asemel kuskil Euroopas).
Euroopa ühendsüsteemil on mõned nõudmised ikkagi Eestile. Avariireserv peab igal juhul olema ja kas Kiisa täidab Euroopa nõudmised ma ei tea kuid tõenäoliselt momendil täidab. Muidu ehitataks kiirkorras uusi reserve juurde.

Probleem on selles, et kui me läheme Euroopa ühendsüsteemile üle siis ei ole piisavalt välisühendusi. Selleks rajataksegi sageduskompensaatorid.
Alalisvoolu linkidest ei ole siin kasu.

[Kriku]

Eesti Energia plaanib juba lähiaastatel rajada kaks vesinikul ja gaasil töötavat elektrijaama tipuvõimsuste katmiseks, kuid see on vaid väike osa kontserni plaanidest vesinikuga.

Suured plaanid on kontsernil seotud rohevesinikuga, kuid kui elektrijaamad mõne aasta pärast valmivad, kasutatakse seal niinimetatud üleminekuajal siiski tööstusvesinikku. Põhjus on lihtne: rohevesiniku tootmiseks ei jää praegu üle taastuvenergiat ning nõudlus selle järele on seetõttu üle maailma suur ning hind kõrge.

"Rohelise vesiniku suuremahulisem kasutus elektri- ja soojatootmisel jääb siiski järgmise kümnendi keskpaika, sarnaselt Saksamaa sarnaste juba töös olevate vesinikuelektrijaamade plaanidega. Peale (jaamade) valmimist näeme võimalust kasutada üleminekuajal tööstusvesinikku, mille tootmisel süsinikuheide on kinni püütud ning mis on omadustelt rohevesinikuga identne," ütles ERR-ile Eesti Energia keemiatööstuse transformatsiooni ja strateegia juht Lauri Karp.

Tööstusvesinikku, mis toodetakse fossiilkütustega, kuid mille süsinikuheide tootmisel kinni püütakse, nimetatakse siniseks vesinikuks; kui tootmisel seda ei tehta, on tulemuseks hall vesinik. Rohevesinikku saadakse siis, kui elektrolüüsi teel tootmisel kasutatakse taastuvenergiat.

"Kui me räägime vesiniku kasutamisest keemiatööstuses, siis valdavalt on täna ja lähimatel aastatel tööstuses kasutusel fossiilsetest allikatest toodetud vesinik, kuna see on oluliselt odavam kui roheline vesinik. Mõttekas on alustada järk-järgult sinise vesinikuga ja kui Läänemere regioonis on piisavalt taastuvelektri tootmisvõimekust, siis asendada see rohelise vesinikuga," lausus Karp.

https://www.err.ee/1609161544/eesti-ene ... -odavamaks