https://www.err.ee/1609167580/muller-ee ... natsioonis
Nii mõtleb majandusinimene. Ise toota ei taha; palju kulusid ja organiseerimist, lihtsam vahendada!Ta märkis, et energia hind Euroopa keskmisega võrreldes ei ole Eestis kõrgem, küll aga on probleem see, et siin oleks parem energiaühendus Skandinaavia turule, et elekter oleks Eesti ettevõtjatele sama odav kui Soomes ja Rootsis.
"Energiapoliitika ja piisavad investeeringud energiaühendustesse, uutesse, eeldatavasti taastuvenergiavõimsustesse, on teemad, millega peab tegelema," lisas ta.
Pikem kirjutis ERR-s
https://www.err.ee/1609164847/eesti-ja- ... 020-aastal
Nüüd aastate kaupa: 2017;Aasta keskmine elektri börsihind Eestis erineb märgatavalt selle maksumusest naaberriikides, kuid see pole alati nii olnud, sest suur lõhe tekkis hindade vahele alles 2020. aastal. Kas need vahed tulevikus taas kahanema hakkavad, sõltub asjatundjate hinnangul ilmast ja ühendusvõimsustest.
tootmisvõimsuste puudujäägi kattis venemaa ning põhjaeuroopa ja me saime mängida rahulikult "taastuenergeetikaga".2019;Elektri hind NordPooli elektribörsil oli 2017. aastal Eestis ja naaberriikides üsna samas suurusjärgus: Eestis oli aasta keskmine 33,2 eurot ja Soomes vaid sendi võrra odavam, kuid ka Lätis, Leedus ja Rootsis jäi see 31-35 euro vahemikku megavatt-tunni eest.
peale 2020Nimelt maksis börsielekter Norras veidi üle üheksa euro megavatt-tunnist, Rootsis ligi 19, Soomes 28 ja Saksamaal 30 eurot megavatt-tunnist. Balti riikides olid hinnad kõrgemad, Leedus ja Lätis pisut üle 34 ja Eestis 33,69 eurot megavatt-tunnist.
2022Eesti keskmine oli 2021. aastaks 86,73 eurot, Lätis ligi 89 ja Leedus üle 90 euro megavatt-tunnist. Kõrgem oli hind vaid Saksamaal, küündides seal ligi 97 euroni. Skandinaavias oli elekter sel ajal börsil märksa soodsam: ligi 58 eurot Rootsis ja 57 eurot megavatt-tunnist Norras. Soomes maksis elekter NordPooli börsil toona keskmiselt 72,34 eurot.
Arvamused; esiteks Allikson, siis KiselMöödunud aastaks olid vahed eri riikide börsihindades veelgi kasvanud. Mullu oli vaatlusalustest riikidest soodsaim elekter Rootsis, aasta keskmise hinnaga 100,58 eurot megavatt-tunnist, Norras maksis elekter veidi üle 117 ja Soomes 154 eurot megavatt-tunni eest. Poolas, mille varasemate aastate hinnastatistikat NordPooli hinnainfokeskkond ei näita, maksis börsielekter mullu 166,72 eurot megavatt-tunnist.
Samal ajal oli elektri keskmine hind Lätis 226,91 eurot, Leedus 230,23 eurot ja Eestis 192,82 eurot megavatt-tunnist. Saksamaa elektri hind küündis üle 235 euroni.
Veel soomlastele haba soovimisest;"Eesti ja Läti vahelise ühenduse hooldustest tingitud piirangud hoidsid Eesti hinda lõunanaabritest madalamal, kuna meie hindu vedas allapoole 1000-megavatine ühendus Soomega. Veelgi madalamal olid hinnad Rootsis ja Norras, kus oli rohkem hüdro- ja tuuleenergiat ja riikidevahelised ühendused olid piiratud," selgitas ta.
Kisel tõi möödunud aastal hindadega toimunus välja Vene elektri turult kadumise mõju ja see tekitas ka hästi suured käärid Norra, Rootsi ja Soomega.
Minu hinnagul leiduks Baltikumis turgu suuremale tuumajaamale, sest;"Kui vaadata lähiaastate võimalikke arenguid, siis Eesti-Läti ühendusvõimsuse suurenemisega ühtlustuvad meie hinnad Leedu ja Läti hindadega, ent Soome hinnatase jääb madalamaks vähemalt seni, kuni lisatakse uus Estlink 3 ühendusvõimsus," lisas Allikson.
Põhimõtteliselt saaks tuumajaamas toodetud elektri müüa otselepingutega suurtarbijatega. Igal juhul tuleb kogu artiklist välja, et oma tootmine on see, mis energia hinna alla toob, mitte kui palju tuuleparke olemas on!Põhjamaade suurtööstused ostavad elektrit börsihinnast soodsamalt
Eesti kõrgem energia hind mõjub laastavalt siinsete ettevõtete konkurentsivõimele, kuid tegelikkuses maksavad paljud Põhjamaade suurtööstused elektri eest börsihinnast veelgi soodsamat hinda.
Nimelt on Kiseli sõnul laialt levinud praktika, et sellised ettevõtted ostavad seal elektrit erihinnaga.
"Seal taga on see, et need ettevõtted on ise elektrijaamade investorid," selgitas ta.
Kiseli tõi välja ka asjaolu, et Rootsis ja Norras ongi tööstusettevõtted ehitatud põhja poole, kus on palju hüdroenergiat ja teisalt ei ole ühendusi Euroopaga ehk pudelikaelad on riigisisesed.
"Seal põhjapoolses piirkonnas on hüdroelektrit liiga palju, ülearugi ja see lööb ka seal tööstustele hinda alla," rääkis Kisel. "Meie häda ongi see, et meil ei ole endal hüdroelektrit. Lätis natuke on, aga see ei määra hinda. Põhjamaades on hüdroelekter põhiline, millest elektrit toodetakse, ja tänu sellele need [hinnad] madalale lähevad. Teisalt on nende kõrval veel tuumajaamad, mis samamoodi hoiavad elektri hinna tunduvalt madalama kui Lätis, Eestis ja Leedus."
