EV energia ja julgeolek

Tagantjärele tarkus on täppisteadus. Või kui tädil oleks rattad...
Vasta
teeline35
Liige
Postitusi: 1838
Liitunud: 11 Apr, 2010 9:21
Asukoht: LÄÄNEMAA
Kontakt:

Re: EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas teeline35 »

Puudutab otsapidi eesti energiajulgeolekut;
https://www.err.ee/1609167580/muller-ee ... natsioonis
Ta märkis, et energia hind Euroopa keskmisega võrreldes ei ole Eestis kõrgem, küll aga on probleem see, et siin oleks parem energiaühendus Skandinaavia turule, et elekter oleks Eesti ettevõtjatele sama odav kui Soomes ja Rootsis.
"Energiapoliitika ja piisavad investeeringud energiaühendustesse, uutesse, eeldatavasti taastuvenergiavõimsustesse, on teemad, millega peab tegelema," lisas ta.
Nii mõtleb majandusinimene. Ise toota ei taha; palju kulusid ja organiseerimist, lihtsam vahendada!
Pikem kirjutis ERR-s
https://www.err.ee/1609164847/eesti-ja- ... 020-aastal
Aasta keskmine elektri börsihind Eestis erineb märgatavalt selle maksumusest naaberriikides, kuid see pole alati nii olnud, sest suur lõhe tekkis hindade vahele alles 2020. aastal. Kas need vahed tulevikus taas kahanema hakkavad, sõltub asjatundjate hinnangul ilmast ja ühendusvõimsustest.
Nüüd aastate kaupa: 2017;
Elektri hind NordPooli elektribörsil oli 2017. aastal Eestis ja naaberriikides üsna samas suurusjärgus: Eestis oli aasta keskmine 33,2 eurot ja Soomes vaid sendi võrra odavam, kuid ka Lätis, Leedus ja Rootsis jäi see 31-35 euro vahemikku megavatt-tunni eest.
tootmisvõimsuste puudujäägi kattis venemaa ning põhjaeuroopa ja me saime mängida rahulikult "taastuenergeetikaga".2019;
Nimelt maksis börsielekter Norras veidi üle üheksa euro megavatt-tunnist, Rootsis ligi 19, Soomes 28 ja Saksamaal 30 eurot megavatt-tunnist. Balti riikides olid hinnad kõrgemad, Leedus ja Lätis pisut üle 34 ja Eestis 33,69 eurot megavatt-tunnist.
peale 2020
Eesti keskmine oli 2021. aastaks 86,73 eurot, Lätis ligi 89 ja Leedus üle 90 euro megavatt-tunnist. Kõrgem oli hind vaid Saksamaal, küündides seal ligi 97 euroni. Skandinaavias oli elekter sel ajal börsil märksa soodsam: ligi 58 eurot Rootsis ja 57 eurot megavatt-tunnist Norras. Soomes maksis elekter NordPooli börsil toona keskmiselt 72,34 eurot.
2022
Möödunud aastaks olid vahed eri riikide börsihindades veelgi kasvanud. Mullu oli vaatlusalustest riikidest soodsaim elekter Rootsis, aasta keskmise hinnaga 100,58 eurot megavatt-tunnist, Norras maksis elekter veidi üle 117 ja Soomes 154 eurot megavatt-tunni eest. Poolas, mille varasemate aastate hinnastatistikat NordPooli hinnainfokeskkond ei näita, maksis börsielekter mullu 166,72 eurot megavatt-tunnist.
Samal ajal oli elektri keskmine hind Lätis 226,91 eurot, Leedus 230,23 eurot ja Eestis 192,82 eurot megavatt-tunnist. Saksamaa elektri hind küündis üle 235 euroni.
Arvamused; esiteks Allikson, siis Kisel
"Eesti ja Läti vahelise ühenduse hooldustest tingitud piirangud hoidsid Eesti hinda lõunanaabritest madalamal, kuna meie hindu vedas allapoole 1000-megavatine ühendus Soomega. Veelgi madalamal olid hinnad Rootsis ja Norras, kus oli rohkem hüdro- ja tuuleenergiat ja riikidevahelised ühendused olid piiratud," selgitas ta.
Kisel tõi möödunud aastal hindadega toimunus välja Vene elektri turult kadumise mõju ja see tekitas ka hästi suured käärid Norra, Rootsi ja Soomega.
Veel soomlastele haba soovimisest;
"Kui vaadata lähiaastate võimalikke arenguid, siis Eesti-Läti ühendusvõimsuse suurenemisega ühtlustuvad meie hinnad Leedu ja Läti hindadega, ent Soome hinnatase jääb madalamaks vähemalt seni, kuni lisatakse uus Estlink 3 ühendusvõimsus," lisas Allikson.
Minu hinnagul leiduks Baltikumis turgu suuremale tuumajaamale, sest;
Põhjamaade suurtööstused ostavad elektrit börsihinnast soodsamalt

Eesti kõrgem energia hind mõjub laastavalt siinsete ettevõtete konkurentsivõimele, kuid tegelikkuses maksavad paljud Põhjamaade suurtööstused elektri eest börsihinnast veelgi soodsamat hinda.
Nimelt on Kiseli sõnul laialt levinud praktika, et sellised ettevõtted ostavad seal elektrit erihinnaga.
"Seal taga on see, et need ettevõtted on ise elektrijaamade investorid," selgitas ta.
Kiseli tõi välja ka asjaolu, et Rootsis ja Norras ongi tööstusettevõtted ehitatud põhja poole, kus on palju hüdroenergiat ja teisalt ei ole ühendusi Euroopaga ehk pudelikaelad on riigisisesed.
"Seal põhjapoolses piirkonnas on hüdroelektrit liiga palju, ülearugi ja see lööb ka seal tööstustele hinda alla," rääkis Kisel. "Meie häda ongi see, et meil ei ole endal hüdroelektrit. Lätis natuke on, aga see ei määra hinda. Põhjamaades on hüdroelekter põhiline, millest elektrit toodetakse, ja tänu sellele need [hinnad] madalale lähevad. Teisalt on nende kõrval veel tuumajaamad, mis samamoodi hoiavad elektri hinna tunduvalt madalama kui Lätis, Eestis ja Leedus."
Põhimõtteliselt saaks tuumajaamas toodetud elektri müüa otselepingutega suurtarbijatega. Igal juhul tuleb kogu artiklist välja, et oma tootmine on see, mis energia hinna alla toob, mitte kui palju tuuleparke olemas on!
(Üli)koolitamata,aga lugeda kirjutada mõistan.
Kasutaja avatar
Gideonic
Liige
Postitusi: 5589
Liitunud: 14 Aug, 2008 14:19
Kontakt:

Re: EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas Gideonic »

Kriku kirjutas: 15 Nov, 2023 12:41
Eesti Energia plaanib juba lähiaastatel rajada kaks vesinikul ja gaasil töötavat elektrijaama tipuvõimsuste katmiseks, kuid see on vaid väike osa kontserni plaanidest vesinikuga.
https://www.err.ee/1609161544/eesti-ene ... -odavamaks
Saab siis huviga järgida palju seal reaalselt vesinikku vs gaasi põletatakse. Kahtlustan et esialgu ikkagi pigem viimast.

Rootsi jälle läheb risti teistsugust teed.Hiljemalt 2035. aastaks kaks uut suurt reaktorit ja lisaks 10 suure tuumareaktori ekvivalent 2045. aastaks (ilmselt siis osa väikeste moodulreaktoritena):

Artikkel: https://www.svt.se/nyheter/inrikes/rege ... 45--xnz1ud
Presentatsioon: https://www.youtube.com/live/LJ58ebr5zg ... s6yuptrjCI
Säutsla Kokkuvõte: https://twitter.com/simonwakter/status/ ... 7586050353
OLAVI
Liige
Postitusi: 2775
Liitunud: 31 Juul, 2014 0:49
Kontakt:

Re: EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas OLAVI »

Gideonic kirjutas: 17 Nov, 2023 10:00
Kriku kirjutas: 15 Nov, 2023 12:41
Eesti Energia plaanib juba lähiaastatel rajada kaks vesinikul ja gaasil töötavat elektrijaama tipuvõimsuste katmiseks, kuid see on vaid väike osa kontserni plaanidest vesinikuga.
https://www.err.ee/1609161544/eesti-ene ... -odavamaks
Saab siis huviga järgida palju seal reaalselt vesinikku vs gaasi põletatakse. Kahtlustan et esialgu ikkagi pigem viimast.
Seda on ju mainitud, et tegu on põhimõtteliselt gaasijaamaga, milles on võimalik põletada vesiniku kui see (kunagi tulevikus) majanduslikult võimalikuks osutub ja kasutades sõna "vesinik" värvitakse seda hetkel poliitiliselt sobivalt rohelisemaks.
Kes küsib, on loll üks kord, aga kes ei küsi on loll surmani.
parkija
Liige
Postitusi: 1538
Liitunud: 04 Veebr, 2015 20:14
Kontakt:

Re: EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas parkija »

Leningradi AEJ s on turbiini rike , turbiini labad olevat teadmata põhjusel purunenud , täpsem info puudub , reaktorid pidid korras olema . rosatom ehitab samasugust jaama ungaris ja kuskil veel . Tegemist on moodsa VVER 1200 reaktoriga .

NuScale seis on kehv, aktsia väärtusest on alles viiendik .
Kasutaja avatar
Gideonic
Liige
Postitusi: 5589
Liitunud: 14 Aug, 2008 14:19
Kontakt:

Re: EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas Gideonic »

parkija kirjutas: 17 Nov, 2023 11:44 NuScale seis on kehv, aktsia väärtusest on alles viiendik .
Selle kohapealt taaskord hea ülevaade siin podcastis:
https://www.youtube.com/watch?v=jvECgxAKI24

Ei tasu ülemäära suuurte meretuuleparkide projektide kokkukukkumisest rõõmustada. MItmed probleemid on üsna selgelt üle kantavad ka tuumajaamadele, eriti värsketele esmaehitatavatele disainidele (finantseerimine on kordades keerulisem, kuna "tasuta raha" on intressimäärade tõttu kadunud, materjalide ja tootmise hinnad on taevas võrreldes paari aasta tagustega, jne ...)
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 10218
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas Kilo Tango »

parkija kirjutas: 17 Nov, 2023 11:44 ...
NuScale seis on kehv, aktsia väärtusest on alles viiendik .
See häda vaevab kõiki kapitalimahukaid arendusfaasis ettevõtteid praegu. Investorid on närvilised: https://seekingalpha.com/article/464922 ... er-nuscale
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 10218
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas Kilo Tango »

Etskae. Keegi on leidnud, et on arukas ehitada Arukülla ja Kiisale kummassegi 100 MW võimsusega akupanka: https://arileht.delfi.ee/artikkel/12024 ... a-akupargi

Uurides muutuvad asjad muidugi segasemaks. Kirjas on, et see kõik pidavat maksma 200 mil €. Samas üks 100MWh jaam samal ettevõttel Belgias maksis kodulehe andmetel 33 mil €: https://corsicasole.com/project/deux-acren/
Viimati muutis Kilo Tango, 17 Nov, 2023 14:04, muudetud 1 kord kokku.
davidsoniharald
Liige
Postitusi: 1679
Liitunud: 16 Veebr, 2010 22:57
Kontakt:

Re: EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas davidsoniharald »

Kilo Tango kirjutas: 17 Nov, 2023 13:49 Etskae. Keegi on leidnud, et on arukas ehitada Arukülla ja Kiisale kummassegi 100 MW võimsusega akupanka: https://arileht.delfi.ee/artikkel/12024 ... a-akupargi
Pealkiri "Lahendus meie elektrimurele: Eesti saab paarisaja miljoni euroga Euroopa võimsaima akupargi" on veits ülevõlli. Akupank ei lahenda kuidagi tootmise puudujääki, küll aga tasandab seda. Mure jääb endiselt aga õnneks veidi väiksem.
Vanasti kui facebooki ei olnud veel, teati ainult oma pere sees, kes loll on.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 10218
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas Kilo Tango »

Ikka tuleb vaadata ka ERR-i, enne, kui infot foorumisse postitada (tasub kõrva taha panna). Sealt selgub, et:
Kahe akupargi koguvõimsus on 200 megavatti ja 400 megavatt-tundi
davidsoniharald kirjutas: 17 Nov, 2023 14:02 ... Akupank ei lahenda kuidagi tootmise puudujääki, küll aga tasandab seda. Mure jääb endiselt aga õnneks veidi väiksem.
Mulle ei ole vaja seda seletada, aga pmst. ilmselt aitab see stabiliseerida hinda võrgus piisavalt, et tuugenipakkujad julgeksid suuremates mahtudes turule tulla. Sama päikesega. Seda äriplaani tahaks näha.
Benjy
Liige
Postitusi: 542
Liitunud: 03 Jaan, 2015 22:08
Kontakt:

Re: EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas Benjy »

Aku amort on ka loodetavasti ikka ilusti hinna sees.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 10218
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas Kilo Tango »

Benjy kirjutas: 17 Nov, 2023 14:30 Aku amort on ka loodetavasti ikka ilusti hinna sees.
See on investori mure. Mitte sinu ja minu.
Benjy
Liige
Postitusi: 542
Liitunud: 03 Jaan, 2015 22:08
Kontakt:

Re: EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas Benjy »

Kilo Tango kirjutas: 17 Nov, 2023 14:56
Benjy kirjutas: 17 Nov, 2023 14:30 Aku amort on ka loodetavasti ikka ilusti hinna sees.
See on investori mure. Mitte sinu ja minu.
On minu mure ka, viimase aja tendents on energiateemalised valearvestused maksumaksja kulul ära siluda.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 42812
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas Kriku »

Silver Jakobson riigikontrollist:
Peame arvestama võimalusega, et 2027. aastal võib Eestil tekkida probleem elektri varustuskindlusega. Sellised riskid võivad realiseeruda olukorras, kus alates 2027. aastast pole põlevkivist toodetud elekter elektriturul enam konkurentsivõimeline, mistõttu võib põlevkivi kasutavate elektritootmisvõimsuste omanik otsustada need tootmisvõimsused sulgeda. 2030. aastal peaks tootmisvõimsusi jätkuma eeldusel, et turule tuleb küllalt tootmisvõimsusi taastuvatest allikatest. Kuid siis võib juhtuda, et ei ole piisavalt juhitavat tootmisvõimsust, mida saaks vajaduse korral käivitada.

Seisus, kus varustuskindluse analüüs näitab võimsuste puudujääki, on Eestil võimalik taotleda Euroopa Komisjonilt riigiabi luba elektritootmisvõimsuse strateegilise reservi loomiseks. See annaks Eleringi ASile õiguse korraldada vähempakkumise ja kompenseerida pakkumise võitjale vajalike võimsuste käivitamise valmisoleku hoidmisega seotud kulud. Paraku on varustuskindluse probleemi hiline tuvastamine tekitanud olukorra, kus riigiabi loa saamisel vähempakkumisel sisulist konkurentsiolukorda tõenäoliselt ei teki ja reserviks saavad Eesti Energia ASile kuuluvad vanad tolmpõletuskatlad.

Kui aga riigiabi luba strateegilise reservi loomiseks ei õnnestu saada, sõltub varustuskindluse riski lahendamine sellest, kas ja kui palju tuleb lähiaastatel turule taastuvelektrit ja salvestusvõimsusi ning kuidas suudetakse täiendavalt tarbimist juhtida. Kui nendest võimalustest ei peaks piisama, on rahandusministeeriumil põhimõtteliselt võimalik varustuskindluse tagamiseks kohustada Eesti Energia ASi hoidma piisaval määral juhitavat tootmisvõimsust töökorras omal kulul ka pärast 2026. aastat. Küsimus on, millises mahus on Eesti Energia võimeline sellest kohustusest tulenevat kahjumit kandma.
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12024 ... ik-valtida

Ma autorit veidi tunnen ja pean temast lugu.
maksipoiss
Liige
Postitusi: 2323
Liitunud: 24 Okt, 2014 20:33
Asukoht: Pärnu
Kontakt:

Re: EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas maksipoiss »

Kõlab nagu jube kallis elekter. Pmst. on taastuvtootmine (tuul ja päike) ja siis igaks juhuks selle puudujäägi kompenseerimiseks veel juhitav tootmine. Äkki jätaks siis selle juhuelektri tootmise ära :dont_know:
kalvis
Liige
Postitusi: 1443
Liitunud: 03 Aug, 2014 9:49
Kontakt:

Re: EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas kalvis »

kraal kirjutas: 15 Nov, 2023 12:34 Probleem on selles, et kui me läheme Euroopa ühendsüsteemile üle siis ei ole piisavalt välisühendusi. Selleks rajataksegi sageduskompensaatorid.
Alalisvoolu linkidest ei ole siin kasu.
EL ühensüsteemile saab juba täna üle minna max 4 tunni jooksul. Kuid see ei lahenda üht teist probleemi - EL suunas on ikkagi nõrgad välisüheendused. Baltikumi sees on vägagi head - kuigi veel eelmine aasta oli nõrk ühendus lätiga.
Alalisvoolu linkidest on vägagi kasu aga nende ülekandevõimsus on piiratud (900 MW), mida on liiga vähe.
Baltikumis on tootmist üksjagu vähendatud ja Baltikum on täna defitsiidis (st. tarbib rohkem kui ise toodab).
Kas tuleb tootmist juurde teha (tuumajaam, uued soojuselektrijaamad) või teha linke juurde on majandusküsimus. Momeendil on otsustamatus riigijuhtide tasandil suur - ei osata midagi arvata piiratud ajuehituse tõttu.
Kõige rohkem oleks linke vaja kui plaan on taastuvenergiat eksportida - tänane seis on pisike läbilaskevõime EL suunas (kus on klient kes maksaks) kui meil oleks taastuvenergiat piisavalt. Ja vastupidi Baltikumis on vaja väga tipuenergiat - Skandinaavias seda on aga lingid ei lase läbi...
Kui linke rajada ei taha siis tuleb soojuselektrijaamu ehitada - seda see plaan kätkeski. Taastuvenergia juurdeehitamine on käimas aga sellest pole ju abi kui päike ei paista ja tuul ei puhu.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot] ja 2 külalist