Aga jah, juba Võrklaev meedias kaagutas, kuidas automaksust tingitud vaesemate inimeste ja maainimeste "liikuvusprobleemid lahendab Madis Kallase juhitav liikuvusreform"

Ma parem edasi ei kirjuta, tuleb veel midagi eriti roppu

Ja elektriautod tahavad vähemalt sama heal tasemel hooldatud teid kui sisepõlemismootoriga, kui mitte paremaid, aga panustama riigieelarvesse hakkavad nad ju vähem.
Maailmamastaabis see ei ole keeruline. Eestil on mingid mulle üsna arusaamatud mantrad " tasakaalustatud eelarve" , "lihtne maksusüsteem" ja muud taolist. See esimene suurendab vaesust ja teine ebavõrdsust. Enamasti on vsastupidi - maksusüsteemid on keerulised et saaks arvestada igasuguseid erisusi.
Aga seda "automaksu" taobki element, mis nendele kriteeriumitele vastab. Lisaks paistab Brüsselis mõni "kliimavoliniku" ametikoht suure "koduigatsustasuga", selle nimel võib lausa Eesti kirbukaka suuruse majanduse allavett lasta, peamine, et "kliimakriteeriumid" on täidetud.
Igaks juhuks ütlen ära, et ma oma elu esimesed 20 aastat elasin maal. Tõsi, linnalähedasel maal, aga teede ja teehoolduse kvaliteet oli 1980. ja 1990. aastatel talviti üldjuhul selline, et polnud harvad korrad, kus vanemad ei saanud tööle minna ja lapsed kooli (viimaseid see muidugi eriti ei morjendanud). Ja kuidagi sai ikka ära elatud niimoodi, et terve pere peale oli üks Zaparožets, hiljem üks Ziguli-06. (Üleüldse ei saa aru, kuidas vanasti inimesed maal elada said, kuid maastikuläbivusega Villiseid jagus vaid kolhoosi suurematele saksadele jms asjapulkadele?).Kapten Trumm kirjutas: ↑29 Nov, 2023 13:05 Sul A4 ei paista vist akuutset maal elamise kogemust olevat? See ühistranspordi jutt on puhas poliitiline edumantra, tegelikkuses saavad sellest osa vaid need, kes mõne suure tee lähedal elavad, kes mitte, neil tuleb ikka ise leiutada ja "automaksu" kiuste. Maal ei hakka never ever olema sellist ühistransporti, mis asendaks inimeste autosid.
Maainimesel ongi mitu autot. Miks? Sest suure dziibiga pole otstarbekas suviti sõita, auto kulub, kütusekulu suur, aga talvel on hädavajadus. Suve tarbeks on mingi teine tont teab kui vana ökoboks. Kindlasti on põllu- ja metsatöödeks veel midagi ja kindlalt seisab mingi varuosadoonor nõgestes, et eeltooduid käigus hoida. Üks mu hea tuttav Eesti vaeseimas vallas (ametilt päästja) just sedasi elab. Lähim pood on 20 km mööda kruusateed. Tööle on 40 km.
Minul isiklikult on vastik kuulata sellist loba, kus mingid kliimaministeeriumi poliitbroilerid õpetavad inimesi maal elama. No on rumal see õpetus, rumal, rumal. Eriti lahe oli veel see "automaksu areng", kus ok, enamik maarahvast oleks saanud hakkama 50 eur per auto, aga noh, kliimaministeerium veits kaagutas ja juba sai sellest vaikselt 70, "pole piisavalt roheline" ja "hakatakse 30a vanasid romusid saksast tooma". Parafraseerides Ansipit, no tule taevas appi
Ja noh, kui maainimesi reformivad liikuma inimesed, kel pole probleem kuluhüvitise eest pea iga normaalne uus auto osta või keda sõidutab ministeeriumi autojuht ministeeriumi autoga, siis arusaadavalt kvaliteeti sellest "reformist" ei sünni.
Kolhoosiajal oli elu maal lihtsam kui täna, sest toona kihas seal elu, täna pole paljudes kohtades muud kui mõned pensionäridest kohalikud. Kui ma vaatan seda kolhoosikeskust, kus mida oma suved veetsin, siis täna on seal....pommiauk, kus pole suurt midagi. Kool veel hingitseb, aga kui see kaob, siis läheb edasine allakäik kiiresti. Eelkõige oli vahe selles, et töö oli olemas samas, mis rohkema vaba aja tõttu võimaldas pidada oma lehmakest ja teha metsast küttepuid ja muid autonoomseid asju (ei sõltunud väga poest), täna on töö kaugel eemal (kohapealse palgaga ei ela ära) ja kui tuled koju õhtul (offkoors autoga, sest buss käib võibolla korra nädalas), siis on elurütm umbes sama nagu linnainimesel. Ja loomulikult, kool oli igas külas olemas.Igaks juhuks ütlen ära, et ma oma elu esimesed 20 aastat elasin maal. Tõsi, linnalähedasel maal, aga teede ja teehoolduse kvaliteet oli 1980. ja 1990. aastatel talviti üldjuhul selline, et polnud harvad korrad, kus vanemad ei saanud tööle minna ja lapsed kooli (viimaseid see muidugi eriti ei morjendanud). Ja kuidagi sai ikka ära elatud niimoodi, et terve pere peale oli üks Zaparožets, hiljem üks Ziguli-06. (Üleüldse ei saa aru, kuidas vanasti inimesed maal elada said, kuid maastikuläbivusega Villiseid jagus vaid kolhoosi suurematele saksadele jms asjapulkadele?).
automaks pole maailma lõpp ega elu lõpp maal.
Ma kardan et maal elavate inimeste ja poliitikute nägemused sellest, kus maalt see ühistransport hakkab vastama vajadustele, erinevad kardinaalselt. St. et ei maksa sellest kui poliitik lubab tulevikus vajadusele vastavat ühistransporti väga elevile minna. Kuna maapiirkondades on poliitikud pääste vabatahtlike kraesse nihverdanud, siis huvitav kuidas nad liikuvusreformi raames väljakutsele reageerimist ettekujutavad, Et peale väljakutse saamist läheb päästja bussipeatusse bussi ootama võiKapten Trumm kirjutas: ↑29 Nov, 2023 20:16 Ühistransport on äärmiselt vilets ja ei vasta vajadustele, seepärast autoga sõidetaksegi.a.
Promotakse ju nõudepõhist transporti.maksipoiss kirjutas: ↑29 Nov, 2023 21:33 ... Kuna maapiirkondades on poliitikud pääste vabatahtlike kraesse nihverdanud, siis huvitav kuidas nad liikuvusreformi raames väljakutsele reageerimist ettekujutavad, Et peale väljakutse saamist läheb päästja bussipeatusse bussi ootama või?
Märksa suurem probleem on äärealadel hoopis see, et need vabatahtlikud komandod seisavad tihti püsti kutseliste päästjate najal, kes kuskil "tõmbekeskuses" riigitööst vabal ajal teevad sama asja vabatahtlikes pisikomandodes. Ja vabatahtlikud komandod on Eestis enamuses, mitte vähemuses.OLAVI kirjutas: ↑29 Nov, 2023 23:03 Promotakse ju nõudepõhist transporti.
Väljakutse korral avab päästja valla äpi, registreerib selles oma sõiduvajaduse ja mille peale valla valve sotsiaalautojuht lülitab e-autol salongisoojenduse sisse ning kui aknad on jääst puhtaks sulanud ja aku täis laetud, siis kihhhutab e-autokesega käbi lume päästjaid külapealt kokkukorjama.
Kasutajad foorumit lugemas: Google [Bot] ja 2 külalist