Uurisin ja puurisin seda
The Resilient Navigation and Timing Foundation veebilehte, erinevaid artikleid, et lugeda tehnilistest üksikasjadest.
Tahtsin teada saada, kas tegemist oli siis nn spoofimise (andmete võltsimine) või jammimisega (signaalide segamine) ja milliseid GNSS kanaleid siis spoofiti või jammiti.
Ja kui spoofiti ehk võltsiti siis seal on omakorda erisusi:
viewtopic.php?p=520447#p520447
Seal The Resilient Navigation and Timing Foundation veebilehel siis on kirjas nii:
Kuigi idas esines ka täiendavat võltsimist, tundus suur osa jõulude ajal läänes toimuvast täiendavast segamisest keskenduvat punktile Poola ja Rootsi vahel.
Kanalitest või sagedustest, mida siis segati ja mida võltsiti, mittemidagi. Kui suurel alal võltsiti ja kui suurel alal segati?
Aga see on oluline.
No OK. Ega ma eriti targemaks ei saanud
Viiskümmend kirjutas:Satelliitnavigatsiooni teenust osutavad antud piirkonnas GPS, GLONASS, Beidou ja Galileo. Kui ainult GPSi segatakse siis sellel ei ole üldse mingit mõju, teised ju töötavad.
See ei ole nii üheselt lihtne. Oleneb sagedustest ehk kanalitest ja oleneb milliseid neist võltsiti ja milliseid segati.
Tsiviil GNSS süsteemides on kasutusel kolm põhilist kanalit ja sagedust(evahemikku):
GNSS L1 jaoks on eraldatud 1,559-1,610 MHz
L2 signaali jaoks 1,215-1,300 MHz
L5 jaoks 1,164-1,215 MHz
* Et kõik nendes sagedusvahemikes kasutatavad kanalid oleks korraga tummad peab segama vahemikus 1164 - 1610 MHz
L1 signaali sagedused erinevates GNSS süsteemides:
GPS, SBAS, E1 Galileo, B1C Beidou, QZSS : 1575.420 MHz
B1I Beidou (vana süsteem) : 1561,098 MHz (Uued Beidou-3 satelliidid kiirgavad L1 signaali nii 1561,098 MHz kui 1575.420 MHz
GLONASS L1 sagedusala 1592.9525 MHz kuni 1610.485 MHz [tavaolukorras vaikimisi kasutatakse 1602 MHz]
GLONASS L1 uuematel sattidel 1600.995 MHz
L1 tagab baasnavigeerimise. Pole eriti täpne. Edastatakse ka P koode (krüpteeritud) kuid see on militaristide pärusmaa.
DGNSS/WAAS abi võib aga täpsust parandada kordades.
* Kui tõmbad "täpislöögiga" 1575.420 MHz sageduse maha, siis GPS, SBAS, E1 Galileo, B1C Beidou, QZSS L1 kanalid ei tööta aga GLONASS L1 töötab.
Seega see L1 1575.420 MHz kanali segamine VF poolt oleks kõige loogilisem, mida tehti, kui kohvipaksu pealt vaadata
L2 (L2P; L2C) signaali sagedused erinevates GNSS süsteemides:
GPS , QZSS : 1227.600 MHz:
GLONASS : 1242.937-1248.625 MHz, vaikimisi 1246 MHz ; uuematel sattidel : 1247.060 MHz
E6 Galileo , L6 QZSS : 1278.750 MHz
B3 Beidou : 1286.530 MHz
L2 parandab täpsust (võimaldab koos L1 väga täpset posimist ja mõõtmist) ja korrigeerib koos L1 signaaliga ionosfäärist signaalide läbimisel tekkivaid vigu. Kanalil edastatakse ka kahte krüpteeritud signaali militaristidele.
* Siin peab juba hunniku sagedusi maha tõmbama, et kõikidel erinevatel GNSS süsteemidel ka L2 vait jääks.
L5 signaali sagedused erinevates GNSS süsteemides:
GPS, SBAS, QZSS, NavIC, E5a Galileo, B2a Beidou-3 : 1176.450 MHz
E5b Galileo, B2I Beidou-2, B2b Beidou-3 : 1207.140 MHz
G3 GLONASS : 1202.025 MHz (venelastel nimetatakse ka L3 signaaliks)
L5 on mõeldud ohutumaks navigeerimiseks, eriti lennunduses. Tõstab täpsust, parandab ionosfääri viga nagu L2. Koos L1 ja L2 kasutamisega annab liikuvale lennukile (rongile, laevale jne) võimaluse posida ennast alla meetri täpsusega n.ö. "lennult", vähendab vigade arvu ja haavatavust.
Tsiviillennunduses kasutatakse:
L1 1575.42 MHz kanalit ja seal võetakse vastu C/A koode (krüpteerimata, juurdepääs on kõikidel, lihtne võltsida).
L1 C/A Täpsus lennukitel õhus - ca 100 meetrit horisontaalselt ja 156 meetrit vertikaalselt.
https://www.icao.int/SAM/Documents/2001 ... 0GPSL5.pdf
Ülal toodud 2001a brožüüris räägitakse L2 ja L5 kanalitest kui uutest tulevikus tsiviillennunduse jaoks avatavatest kanalitest.
Et alates 2003 tehakse lahti juurdepääs ka L2 1227.6 MHz kanalile.
Ja alates 2005 juurdepääs ka L5 1176.45 MHz kanalile.
Signaalide tugevused on veel eraldi teema.
2010 kirjutab tulevikunägemusest
GPS L1 töötab määratud ARNS-ribas, kuid L2 mitte. Uus L5 signaal - mille esimene tööversioon on hiljuti katseliselt edastama hakanud - on samuti ARNS-i sagedusalas. Ja nagu L1 puhul, saab ka L5-t kasutada lennunduses.
Uued GNSS-signaalid, sealhulgas GPS L5, mis on kavandatud kasutamiseks lennundusrakendustes, peavad näitama, et need toimivad sama hästi kui L1 C/A signaalid.
https://insidegnss.com/aviation-grade/
2020 kirjutab jätkuvalt, kui tulevikust...
A major focus of the GPS modernization program is the addition of new navigation signals to the satellite constellation.
The government is in the process of fielding three new signals designed for civilian use: L2C, L5, and L1C. The legacy civil signal, called L1 C/A or C/A at L1, will continue broadcasting, for a total of four civil GPS signals. Users must upgrade their equipment to benefit from the new signals.
Future aircraft will use L5 in combination with L1 C/A to improve accuracy (via ionospheric correction) and robustness (via signal redundancy).
https://www.gps.gov/systems/gps/moderni ... ilsignals/
Et siis ma ei saagi nüüd aru, kas tsiviillennundus kasutab praegu siis ikka ainult L1 GNSS või L1 ja L2 või L1, L2 ja L5 kanaleid....
Kas kasutatakse ka DGNSS/WAAS ?
2023 kirjutati omakorda juba uutest tulevikulahendustest
EDG²E and the optimisation of aviation navigation with Galileo
https://www.euspa.europa.eu/newsroom/ne ... on-galileo
L1 A/C kanaleid on suht lihtne segada ja võltsida. Kuigi suurel alal seda tehes peavad olema võimsad riistad.
L1; L2; L5 kanaleid korraga segada ja võltsida on juba keerulisem.
Omakorda loogiliselt võttes, veel keerulisem on segada nt ainult GPS/SBAS/QZSS/Galileo/Beidou jne sagedusi nii, et nt GLONASS sagedused töötaks
Kui kasutataks veel ka nt. krüpteeritud koode (seda on tsiviilis palju tahta muidugi), siis läheb asi võltsimise koha pealt juba erikeeruliseks.
Segamise koha pealt ei oska kommenteerida, mõni raadiotehnikainsener või muu raadiotehnikaspets on pädevam valgustama.
See on tegelikult äärmiselt huvitav, kui kõva see VF GNSS segamise ja võltsimise võimekus siis tegelikult on.
Asjaolusid teadmata on seda võimatu isegi oletada.
Pole ka selge, kuidas ja mis sagedustel/kanalitel VF kasutab oma militaarseid krüptitud koode.