Liikluse planeerimisest

[Kapten Trumm]

Minu tolleaegsel jõuetul (nutused 82 kW) vabalthingaval kaubikul ei oleks sa vähemalt linnas eest ära saanud. Maantee peal võibolla, sest tulenevalt aeglasest peaülekandest oli lõppkiirus kusagil 190-195 kmh.

Antud kaubik oli minumeelest mingi 80date MB308 või midagi taolist. Mingi bussilaadne kaubik, kas äkki 2,4 turbovaba diisliga. Meil kunagi tööl oli selline, kiirendust mõõdad kalendriga ja suurt üle 100 ei läinudki. Aga noh, moraal on see, et noorena on vist enamik teinud ohtlikke lollusi, täna kui saaks selle "iseenda" sedasi kätte, siis vist annaks keretäie rihma. Mitte näpu näitamist, vaid just linnavahel taolist kihutamist.

[Sten1111]

Kas tegu oli mõne nn B-kati kaubikuga, millel kandevõime on passis olematuks piiratud selle nimel, et seda saaks turundada "sellega võib igaüks sõita"?
VW ja mersu pidid sellist sigadust tegema. Inimene laob paha aimamata normaalse koorma peale, süvenemata, et passis on kandejõud näiteks 500 kg?

Pauguottide ja nende derivaatidega pidi olema see natuke keerukam, laod lubatud koorma peale, ei taha enam uksed kinni minna, kuna kere on nii pehme, et paindub niipalju läbi, et ukseavad võtavad imemõõtmeid.

See oli täitsa normaalne sprinteri kaubik. Passis kandevlime oli vist mingi 1200-1300kg
Praegusel 2019a omal on kandevõime 900 kopikatega. Mida uuem seda raskem

[Lemet]

Pauguottide ja nende derivaatidega pidi olema see natuke keerukam, laod lubatud koorma peale, ei taha enam uksed kinni minna, kuna kere on nii pehme, et paindub niipalju läbi, et ukseavad võtavad imemõõtmeid.

Personaalsest kogemusest võin kinnitada, et tegu on linnalegendiga. Nii normaalpikkuses kui ka pika kerega N1 puhul pole ka üle lubatud kaalu mingeid probleeme, vähemalt kuni kuus aastat vana kere korral.

[AMvA]

Pauguottide ja nende derivaatidega pidi olema see natuke keerukam, laod lubatud koorma peale, ei taha enam uksed kinni minna, kuna kere on nii pehme, et paindub niipalju läbi, et ukseavad võtavad imemõõtmeid.

Personaalsest kogemusest võin kinnitada, et tegu on linnalegendiga. Nii normaalpikkuses kui ka pika kerega N1 puhul pole ka üle lubatud kaalu mingeid probleeme, vähemalt kuni kuus aastat vana kere korral.

See jälle tavaline Trummi lahmimine, kes tegelikut asjast midagi ei tea ja levitab mingeid linnalegende.

Mul oli 2008 aasta Citroen Jumper ja suvel sai sellega tänavakive veetud. veidi üle 1600 kg kive läks sisse, nii et tagumised vedrud toetusid kummipuhvritele, aga uksed käisid ilusti kinni ja lahti ja vedas selle koorma ka kohale. Tegemist oli siis kõige pikema kereversiooniga.

[Peeter]

Pauguottide ja nende derivaatidega pidi olema see natuke keerukam, laod lubatud koorma peale, ei taha enam uksed kinni minna, kuna kere on nii pehme, et paindub niipalju läbi, et ukseavad võtavad imemõõtmeid.

Personaalsest kogemusest võin kinnitada, et tegu on linnalegendiga. Nii normaalpikkuses kui ka pika kerega N1 puhul pole ka üle lubatud kaalu mingeid probleeme, vähemalt kuni kuus aastat vana kere korral.

See jälle tavaline Trummi lahmimine, kes tegelikut asjast midagi ei tea ja levitab mingeid linnalegende.

Mul oli 2008 aasta Citroen Jumper ja suvel sai sellega tänavakive veetud. veidi üle 1600 kg kive läks sisse, nii et tagumised vedrud toetusid kummipuhvritele, aga uksed käisid ilusti kinni ja lahti ja vedas selle koorma ka kohale. Tegemist oli siis kõige pikema kereversiooniga.

Jep. Master. Pikk, kõrge. 10 aastat vana. Alus läks peale, lükkas aluse nii kaugele tagasilla peale/üle, kui andis, ladusin aluselt kaks ülemist rida kabiini juurde ümber ja nüüd käru veel taha ja sinna peale kah mingi paar rida järgmisest alusest. Mingeid jutte kere pooleks vajumistest või küljeuste eest ära kukkumistest pole mõtet leelotada. Ja minna kah jõudis. Kärknast tulin koju linna oma õue peale.

[Sam Beaver]

Mul oli 2008 aasta Citroen Jumper ja suvel sai sellega tänavakive veetud. veidi üle 1600 kg kive läks sisse, nii et tagumised vedrud toetusid kummipuhvritele, aga uksed käisid ilusti kinni ja lahti ja vedas selle koorma ka kohale. Tegemist oli siis kõige pikema kereversiooniga.

1600 ju veel ei vajuta Jumperi tagavedrusid vastu kummipuhvreid, või kui, siis peab koorem olema täiesti taga. Usteprobleem on Jumperil täiesti olemas, aga see ei ole põhjustet mitte kere deformeerumisest vaid sellest et uksed on pisut rasked ja lõpuks tekivad ülemiste hingede juurde praod ja siis tõesti uksed ei taha hästi käia enam. Mul oli ka 2008 täispikk Jumper ja ma sõitsin sellega 10 aastat, 400000 ja vedasin vahest ka koormaid mis kaalusid üle 2,5t. Kerega ei juhtunud küll midagi.

[Peeter]

Usteprobleem on Jumperil täiesti olemas, aga see ei ole põhjustet mitte kere deformeerumisest vaid sellest et uksed on pisut rasked ja lõpuks tekivad ülemiste hingede juurde praod ja siis tõesti uksed ei taha hästi käia enam. Mul oli ka 2008 täispikk Jumper ja ma sõitsin sellega 10 aastat, 400000 ja vedasin vahest ka koormaid mis kaalusid üle 2,5t. Kerega ei juhtunud küll midagi.

Ka Masteril on sellel põlvkonnal "usteprobleem". Ja samamoodi ei ole tegemist mitte ukse, vaid hingedega. Need 270kraadi avanevad tagumiste uste hinged on lihtsalt küljepealt välja ulatudes sitalopa käes, mis sõites sodi täis läheb. Seejärel on seal sees konstruktsioon, mis sellistele meie sodioludele vastu ei pea. Selle konstruktsiooni lappimiseks "pudinad" on miskipärast jaburalt kallid. Ja siis tagajärjeks ongi mulje, et tagauksed jälle kipakalt ees... Need hinged tuleb ära puhastada ja puhtana ja määrituna ka hoida, siis toimvad. Eks neid ole põlvkondade kaupa ka rinig üritatud disainda, aga need hinged, või õigemini nende hooldamatusest (puhastamine, määrimine) tingitud tõrked on pea kõikidel sellistel masinatel.

[Kapten Trumm]

See jälle tavaline Trummi lahmimine, kes tegelikut asjast midagi ei tea ja levitab mingeid linnalegende.

Tean kogemata kahte kaubikufirma pidajat, üks on jäänud Iveco Daily peale ja teine eelistab Eestist uute pauguottide asemel Saksamaalt tuua liisingust tagasitulnud Sprintereid. Öeldi, et põhjus on selles, et pauguotid laovad kiiresti laiali, sh kere ei kannata suurt ja pidevat koormamist. Pauguotid sobivad ikka sinna, kus koorem selline "õhuline", nt kullerifirmad. Kui sul on vaja ikka tonne liigutada ja käru ka taha panna, siis ei pea pauguotid vastu.

Mul oli 2008 aasta Citroen Jumper ja suvel sai sellega tänavakive veetud.

Vea iga päev, siis näed, mis juhtub.

[Peeter]

Tean kogemata kahte kaubikufirma pidajat, üks on jäänud Iveco Daily peale ja teine eelistab Eestist uute pauguottide asemel Saksamaalt tuua liisingust tagasitulnud Sprintereid. Öeldi, et põhjus on selles, et pauguotid laovad kiiresti laiali, sh kere ei kannata suurt ja pidevat koormamist. Pauguotid sobivad ikka sinna, kus koorem selline "õhuline", nt kullerifirmad. Kui sul on vaja ikka tonne liigutada ja käru ka taha panna, siis ei pea pauguotid vastu.

a) Iveco Daily? See eeldab siis ju juba C-kati rida, et mõistlikku kilo/euri suhet kaubale saada? Ja et kaubamahtu ära kasutada.
b) Saksamaalt liisingust tagasitulnud Sprintereid päris huvitav lähenemine: siit liisingusse panna ei kannata, aga Saksast tuua küll? Rääkimata sealsetest kullerfirmade läbisõitudest.... Ok-ok, see nüüd küll meie jaoks väga karm, aga mu enda sugulane pani Saksas kullerit. Sprinteriga. 3 kuuga 100 000 km. Iga päev Saksa territooriumil juhivahetusega 24h ööpäev: öösestSaksa-Taani(hommikuks kuskile Ostende kanti esindus)-Saksa(juhivahetus)-Prantsusmaa(hiljemalt pärastlõunaks Pariisi taha kuskile tootmisse)-ööseks tagasi Saksa. Nüüd Saksas jälle juhivahetus tagasi hommikuse vahetuse mehele ja edasi hommikuks Taani. Iga päev. Nädal aega Saksa-Taani ots, nädal aega Saksa-Pariisitaha ots. Plaaniline konkreetsel ajal konkreetsetesse punktidesse jõudmisega töö. Võetakse reas tutikad bussid ja uhatakse, ütles, et ta pole ainus liin seal firmas, kus 3-4 kuuga kilomeetrigarantii läbi sõidetakse. Aga võibolla tõesti trehvab sealt Saksast ka kirikuõpetajate naiste kulleri-firma pakibusse saama...
Aga eraldit teema, mida kaubikufirmadelt kuulma on trehvand, et püsilepingute korral nõutakse "mõningais" sektoreis koos puhtusega/jmt ka bussi värsket väljalaskeaastat. Olgu kui mitte uus, siis vähemalt värske masin lepingutäitmiseks olla, et mingi kooleva rondi pärast veod tegemata ei jääks. Et siis tuleb seletamist ja trahve kui lepingurikkumiselt vahele jääd. St et uue bussi asemel on mingi läbiaetud isend töötegemiseks hoopis joonele pandud. Siin peab firmamees kohe ekstra jälgima, kas kasutatud pakibuss ikka sobib kliendile, või põlatakse juba rondiks. Isegi pelgalt asendusbuss... Minult on omal ajal kah bussi laenatud just sellise murega. Et sinu oma sobiks kliendile. Pärast selle minu bussiga sai igapäevaselt kohe mitumitu kuud, seda asendustööd tehtud.

[ahto42]

Aga kui mootor maja ei jahtu ja lülitatakse välja ainult hoolduseks, siis ju on ok.

[Kapten Trumm]

3 kuuga 100 000 km

Uue pauguoti hinnaga saadud peetud Sprinter ei ole päris kindlasti sõitnud mingi hilistiineka käes kullerit ja sadu tuhandeid. Selle raha eest on läbisõit ehk 50 000 km. Muide 3 kuuga 100 000 km läbi sõitmiseks peab normaalse töönädalaga (kuus 22 tööpäeva ja päevas 8 töötundi) olema keskmine kiirus 190 kmh.

Ja on igasugu lollakaid garantiiremonte ja terveid seisupäevi ka nende uute pauguottidega. Eriti kui juht on mingine veits vemmeldava verega 9 klassi läbi vedanud tiinekas.

[Peeter]

Aga kui mootor maja ei jahtu ja lülitatakse välja ainult hoolduseks, siis ju on ok.

Aasta vana ja kokkuvõtteks napp 400tuhhi seljas. Aga teine asi, et Sprinter ei kesta niimoodi, et mootor maha ei jahtu...

[Peeter]

3 kuuga 100 000 km

Uue pauguoti hinnaga saadud peetud Sprinter ei ole päris kindlasti sõitnud mingi hilistiineka käes kullerit ja sadu tuhandeid. Selle raha eest on läbisõit ehk 50 000 km. Muide 3 kuuga 100 000 km läbi sõitmiseks peab normaalse töönädalaga (kuus 22 tööpäeva ja päevas 8 töötundi) olema keskmine kiirus 190 kmh.

Ja on igasugu lollakaid garantiiremonte ja terveid seisupäevi ka nende uute pauguottidega. Eriti kui juht on mingine veits vemmeldava verega 9 klassi läbi vedanud tiinekas.

Ma kirjutasin: iga päev. Unusta oma 22 tööpäeva ära. Ja 8 tundi unusta ka ära B-kati kaubiku puhul. Ja hilistiineka jutud unusta ka ära. Nemad sellist tööd teha ei jõua,suuda ega taha.
Töö on vaja teha, iga päev ja bussile kui töövahendile pole töötunnipiiranguid peale pandud.
Täpsustasin üle asju: Koldingi alt Pariisi alla/taha: üks ots olevat olnud mingi ca+/-1100 kilti. Üks buss, ja see pidi sõitma ööpäevaga ringi ära. Et Pariisist sõidad kaubaga peale tööpäeva lõppu välja, siis kui Taanist on tööpäeva lõpuks viimased tellimused fikseeritud ja buss peab järgmise päeva hommikuks kaubaga Koldingis olema. Kaup maha ja kohe tagasi. Kui kuskilt jääd jokutama, siis järgmisel mehel on päeva lõpuks Pariisist kaubaga tulema saamine probleemne ja samamoodi ei saa ka pärastlõunal haljaavat panna, sest muidu ei jõua jälle tellitud varuosad omakorda Koldingi laost päeva lõpuks kogu Taanis tellijani ja buss omakorda järgmise vahetusega Pariisi tagasi. Põllumajandusvarustus ja garantiihooldus. Igapäevane plaaniline töö. Inimene tookord ütles ka juba, et see töö ei ole nõrkadele. Et sõidad ennast kapsaks, magad välja ja siis sõidad uuesti ennast kapsaks, et inimesed kaua vastu niimoodi ei pea. Aga buss sõidab iga päev. Helmutid selliseid töid ei sõitnud. Selliste tööde peal olid eranditult Ida-Eurooplased.

[Fucs]

Kuna teema "liikluse planeerimisest" on lukus, siis panen siia.

VALEARVESTUS ⟩ Käsmus kanti maanteele vale ja ohtlikke olukordi tekitav teekattemärgistus

Tähelepanelikud liiklejad on märganud Lääne-Virumaal Käsmu külla viivale teele veetud uut kattemärgistust, mis imelikul kombel teeb tee väga kitsaks. Toimetusele teadaolevalt on seal paari päevaga juhtunud ka mitu liiklusohtlikku olukorda: autojuhid sattusid segadusse ja oleks võinud toimuda laupkokkupõrge.

Transpordiameti ida osakonna korrashoiu- ja liikluskorralduse üksuse juhataja Ivan Nikitin selgitas, et Käsmus riigimaanteel (Haljala–Käsmu) on teekatte markeeringu puhul tegemist Kesk-Euroopast pärit lahendusega. "Lahenduse peamine eesmärk on parandada jalakäijate ja jalgratturite ohutust. See saavutatakse, tekitades rohkem liikumisruumi jalakäijatele ja jalgratturitele ning vähendades samal ajal sõidukite sõiduradade laiust," rääkis Nikitin.

Küll aga on liiklejates tekitanud imestust asjaolu, et Käsmu tee ääres, kuhu kitsamad sõidurajad maha maaliti, kulgeb asfalteeritud Võsu–Käsmu kergliiklustee ning reaalset vajadust autoteed kitsendada ei ole. Ivan Nikitini jutust selguski, et tegelikult on juhtunud väike aps....

https://virumaateataja.postimees.ee/806 ... emargistus

Lisainfona märgin, et see uus "keskeuroopa lahendusega teekattemärgisus" on joonistatud suurema hulga põhjaranniku kitsastele teedele. Ma esimese hooga kui nägin siis mõtlesin, et joontevedaja on purjus olnud.... sest teeserva/sõidurada tähistavad jooned väänlevad sinkatvonkat kord laiemaks kord kitsamaks.

See lollus...

"Pärast maanteele keskpiirde rajamist kasvas liiklusõnnetuste arv mitu korda"
https://www.err.ee/1609130996/parast-ma ... mitu-korda

...sai siis ca neli+ aastat olla enne, kui mõistus koju nagu hakkas tulema...

Ohtlikuks osutunud metallist keskpiirde mahavõtmine Tallinna-Rapla maanteel algab 13. mail. Teelõigu taastusremont toob kaasa muudatusi liikluskorralduses, kestab transpordiameti teatel 13. augustini ning läheb maksma ligi 900 000 eurot....
https://www.err.ee/1609337094/ohtliku-t ... -kolm-kuud

...ja sai siis nüüd sellise lahenduse ..

Tallinna-Rapla maantee kurikuulus metallpiire on nüüd asendunud kummipostidega. Eksperdi sõnul on uus lahendus vanast kindlasti parem, kuid arusaamatuks jääb, miks möödasõite takistatakse pikal sirgel lõigul, kus seda vaja ei ole.

Neli aastat toimus Tallinna-Rapla maanteel eksperiment, kus kaht sõidurada eraldas metallpiire. Kuna õnnetuste arv sel lõigul kasvas, siis otsustas transpordiamet tara vahetada kummipostide vastu.

"Kuna seal oli juba lahendusena see keskpiirde lahendus, inimesed juba teadsid, et sealt on oodata teistsugust liikluskorraldust, siis tagasi minna ja lahendada see lõik niimoodi, et seal mitte midagi ei ole, ei tundunud mõistlik," selgitas transpordiameti liikuvuse kavandamise juht Johann Peetre.

Peetre sõnul on eesmärk hoida ära raskeid liiklusõnnetusi ning kummipostid piiravad ohtlikku riskikäitumist.

Iga päev seda teed kasutava teedeinseneri Ain Kendra sõnul on uus lahendus vanast küll parem, aga uus lahendus ei ole hea.

"Kui me räägime sellest, et siin on kokku umbes pea neli kilomeetrit seda postidega ala, siis ma saaksin aru, et siin selle ristmiku lähialas võivad postid olla õigustatud, täpselt samamoodi järgmise kolmekülgse ristmiku lähialas, aga kindlasti mitte nende kahe ristmiku vahel," kommenteeris Tallinna Tehnikaülikooli teedeehituse lektor Ain Kendra.....

jne jne

https://www.err.ee/1609408999/tallinna- ... ummipostid

Keegi vastutab ka?
No ja pappi meil ikka jagub jalaga segada.

*

Vanades pärimustes, muinasjuttudes, eepostes jne on erinevatel rahvastel kirjeldused "seitsmest targast", "kolmest targast", "külatargast" jne kelle juures käidi tarka nõu küsimas, kes olid au sees, keda kummardati ja kellega vaidlemist peeti mõeldamatuks või isegi pühaduse teotamiseks. Tavaliselt olid need külatargad vms hallipäised, maani habemega vanad mehed ja nende tarkus oli nö elutarkus. Ei olnud neil pideva täiendõppe pabereid ega kutsetunnistusi...

Nüüd on nõunikuteks, määrajateks, arvamusliidriteks, otsustajateks ja tarkuseallikaks tõusnud noored rohelised nagad, kellel taskud väärt pabereid ja tunnistusi pungil täis. Aga tihti tundub, et jääb midagi olulist puudu. Tea, mis see küll olla võiks...

[Kapten Trumm]

Ametnike põhimantra on - "liikluse rahustamine". Selle nimel võib kõike teha ja see õigustab mistahes kulud.
Tegelt ei ole vaja liiklust rahustada - see harjukeskmine 100-105 kmh maanteesõit (sedasi sõidab 90% juhte) ei vaja mingit "rahustamist", vaid liikluse sujuvuse tagamist, eelkõige liikluse jalus koperdavate liiklejate korrale kutsumist. Ei ole päris normaalne, et Keila Ramirendist renditud kopplaadur muneb peaaegu Paldiskini 40 kmh, seljataga kilomeetrine kolonn. Kas liiklusseaduses seda sätet enam pole, et kui sa ei sõida teelõigul suurima lubatud kiirusega, pead võtma paremale ja laskma tagasõitjad mööda? Mendid tegelevad ainult kiiruseületamistega ja sellised asjad ei huvita?

"Liikluse rahustamise" egiidi all on samad "tõkkeribad" suunavööndite vahel, pidev keskmise kiiruse mõõtmise ajupesu, mõttetud ringristmikud ja shikaanid jne jne jne.

Tegelt, kui õpetada kiiruskaamerad salvestama autode möödasõite ja vastav andmebaas saaks õigusliku aluse, siis avab see mendiriigi arengus lausa uue vindi. Peagi saaks kaameraid "täiendada" näotuvastusega, "olukord kuritegude avastamisel" võimaldaks laiemat sorimist andmetes (kes kuhu ja millal sõitis). Kes ütleb, et teda see ei puuduta, minge proovige elu Hiina rahvavabariigis, seal on need vindid kõik töös.