Autotehnikateema

[olevtoom]

Mu pentsukal on tavaline maanteekulu 8 l/100 km. ....

Ei saa küsimata jätta - kummal, kas Cadillacil või Rivieral? .

Ameeriklased sellisest rohelusest ei osanud unistadagi. Stingeril.

[Fuchs]

Laiemale publikule on ehk kasulik teada, et auto kõige hullem hoidmise variant on lasta soolane auto iga päev puhtaks sulada. Selle tagajärjel puutub auto kokku soolaveega, mis annab sarnast efekti nagu kastaks autot merevesi. Kõik mis roostetada annab, roostetama hakkab. Eriti rämedalt kannatab põhjaalune mastiksiga katmata osa ja veermik - kus "tänu" roheröökuritele on adekvaatset kaitset järjest vähem. Näiteks tavalise elektrokeemilise tsingiga kaetud poldid-mutrid.

Kui räägime mingist 90ndate odavama otsa japsist või pranstlasest, kus kogu põhjaalune on avatud, siis jah osaliselt nõus selle jutuga. Tänapäevasemad autod on sageli põhja alt ja rattakoobastest plastikuga kaetud ja sellist probleemi ei teki praktiliselt kunagi, et soolavesi mööda keevitusi ja polte sulinal voolab. Ja üldiselt ka akf klemmi põhimõttega nõus, ei ole mõtet igapäevastesse tarbeasjadesse liiga kinni jääda, et paneme iga 10k tagant mootorisse kõige kallimat õli ja vihmase ilmaga ei sõida. See on hobiautode pärusmaa.

[Kapten Trumm]

Olen neid alusvärviga kaetud, kivikaitseta põhjasid näinud ka 2010+ autodel. Enamasti on põhja madalam osa, karbialused ja istmetealused pannid kivikaitsega kaetud, kuid sildade kohal olevad "tunnelid", kardaanitunnel ja pagasniku põhjaalune on pahatihti vaid alusvärviga kaetud. St pikemate plaanidega on arukas taolised kohad lasta korrosioonitõrjega üle (praegu peetakse parimaks vahapõhist mastiksit). Mõistagi on sellised põhjad mõnede aastate järel roostetäpilised, kuid tehase 7a läbiva rooste garantiid katab ära ja kui tahad seda säilitada, siis värvi seda oma kulul üle mõne aasta takka (umbes nagu kerepinna korrosioonigarantii eeldab autoomaniku kulul tervete viga saanud kereosade ülevärvimist).

Vanematele autodele on olemas järelpaigaldatavad täislogarid - kuna neid aga toodetakse Venemaal, siis praegu vist neid enam ei saa. Nt E28 BMW-le olen näinud nii õhukesest klaasplastist kui ka pehmest mustast plastikust tehtud. Lisaboonusena vähendavad taolised logarid autosse kostvat rataste müra - eriti kui selle siseküljele on kleebitud müratõket (mitte pigi, aga seda kerget).

Lisa korrosioonitõrjet tuleks teha kohe uuel autol, niiet esindusel poleks midagi kobiseda - ja siis kui autot pole veel soolaseks/rooste lastud. Osa esindused seda pakuvad, osad mitte. Kui aga need alusvärviga kaetud põhja osad on juba roostekirjud, siis on korrosioonitõrje efekt kosmeetiline - kuna kivikaitsena toimiv mastiks pole päris hermeetiline, siis elab rooste selle all oma elu edasi, eriti just bituumeni all (viimasele on omane praguliseks muutumine).

[Walter2]

Vanematele autodele on olemas järelpaigaldatavad täislogarid - kuna neid aga toodetakse Venemaal, siis praegu vist neid enam ei saa. Nt E28 BMW-le olen näinud nii õhukesest klaasplastist kui ka pehmest mustast plastikust tehtud. Lisaboonusena vähendavad taolised logarid autosse kostvat rataste müra - eriti kui selle siseküljele on kleebitud müratõket (mitte pigi, aga seda kerget).

Miinusena täislogarite vastu on see, et paljude autode rattakoobastesse jooksevad kojameeste plastiku aluse ruumi nurkadest veekanalid ja katuseluukide äravoolud ning logarid muudavad need väljavoolud sodi ja mustuse kogunemiskohtadeks. Nii mõnelgi liikuril on muutunud näit. esitiibade allosad seestpoolt totaalsed lehesodi/mudaaugud ning ainult aja küsimus kui need muutuvad roosteallikateks. Perioodiline logaritealune puhastus on asjakohane (ka OE logarite puhul).
Rehvimüra vastu aitab näit. väga hästi rehvidesse pandav spets. mürasummutuslehed mida audiofiilid katsetavad ja harrastavad.
https://noortehnik.ee/munarestikujuline ... rjal-30mm/
https://www.feb.ee/et/isolatsioon/torui ... -m-4m-rull
https://autosound.ee/tootekategooria/myraisolatsioon/
See esimene siiani parima hinna/kvaliteedi suhtega asi.
Contil on isegi tootmises vastavad rehvid aga endal kogemus puudub.
https://www.continental-tires.com/ee/et ... ntisilent/

[Peeter]

Olen neid alusvärviga kaetud, kivikaitseta põhjasid näinud ka 2010+ autodel. Enamasti on põhja madalam osa, karbialused ja istmetealused pannid kivikaitsega kaetud, kuid sildade kohal olevad "tunnelid", kardaanitunnel ja pagasniku põhjaalune on pahatihti vaid alusvärviga kaetud. St pikemate plaanidega on arukas taolised kohad lasta korrosioonitõrjega üle (praegu peetakse parimaks vahapõhist mastiksit). Mõistagi on sellised põhjad mõnede aastate järel roostetäpilised, kuid tehase 7a läbiva rooste garantiid katab ära ja kui tahad seda säilitada, siis värvi seda oma kulul üle mõne aasta takka (umbes nagu kerepinna korrosioonigarantii eeldab autoomaniku kulul tervete viga saanud kereosade ülevärvimist).

Vanematele autodele on olemas järelpaigaldatavad täislogarid - kuna neid aga toodetakse Venemaal, siis praegu vist neid enam ei saa. Nt E28 BMW-le olen näinud nii õhukesest klaasplastist kui ka pehmest mustast plastikust tehtud. Lisaboonusena vähendavad taolised logarid autosse kostvat rataste müra - eriti kui selle siseküljele on kleebitud müratõket (mitte pigi, aga seda kerget).

Lisa korrosioonitõrjet tuleks teha kohe uuel autol, niiet esindusel poleks midagi kobiseda - ja siis kui autot pole veel soolaseks/rooste lastud. Osa esindused seda pakuvad, osad mitte. Kui aga need alusvärviga kaetud põhja osad on juba roostekirjud, siis on korrosioonitõrje efekt kosmeetiline - kuna kivikaitsena toimiv mastiks pole päris hermeetiline, siis elab rooste selle all oma elu edasi, eriti just bituumeni all (viimasele on omane praguliseks muutumine).

Nägin aastake-paar tagasi videot, kus töökoda lahkas tutikat Škodat üle vaadata. Tuli pea otsejoones esindusest. Et tiba oli sõitnud ja et kas saaks teha mingit müraisolatsiooni jne. Mehed vaatasid alt (näitasid) videot ja ohka(i)sid... Et sellise tegemata põhjaga lägase-sodi-kliimas üle viie aasta see põhi vastu ei pea. Kui siia lisandub(ks) veel mereäärsus, siis poleks niipikkagi pidu. Tegemist siis oli Octaviaga. Millel siis peaks olema liimitud plokikaaned ja klapikambrikaaned jne. Millel räägitakse, et klappide-jama korral läheb uus mootor peale. Aga milleks tehagi vastupidavat keret, kui arvestuse alusel peaks sõiduk 5 aastaga utiliseeruma? Rohepööre?
Kui sellest vaatenurgast vaadata: kui meil praegu on keskmine auto vanus ca 13-17 aastat (nt minul igapäevaauto 2008 v70p3), siis täna ma suudan seda ise elus hoida (veel). Samas vaadates tänaseid kuni viis aastat vanu autosid (nt jälle Volvosidki), siis ma küll ei ole kindel, et need masinad üldse enam nii kaugele eladagi jõuavad. Rääkimata siis selles, kui kallis või keeruline on selliste autodega igapäevane sõitmine ja nende elushoidmine nt aastal 2030. Juba praegu selliste uuemate põlvkondade Volvode tehniliste murede kõrvaldamise numbrid jaburad... Vaatasin parklas, kuidas pensionärid sõitsid oma ca 45 aastat vana sigulliga poodi, ja parkisid praeguste autode kõrvale. Vaatasin ja mõtlesin, et suure tõenäosusega enamus sellest parklas olevast autopargist lõpetab kasvõi elektrikalade või osade ebareaalse hinna või remondi vmt pärast elu varem, kui see sigull, kui vähegi sellel sigulliomanikul tema hooldamiseks viitsimist on. Samuti vanad mersud jne. Suur küsimus ongi, et mis on aastal 2030 need teise- või kolmanda-, või neljanda ringi autod, mida me praegu peaksime parklates nägema ja mis peaksid sinnamaani ära suutma elada?

[Kapten Trumm]

Miinusena täislogarite vastu on see, et paljude autode rattakoobastesse jooksevad kojameeste plastiku aluse ruumi nurkadest veekanalid ja katuseluukide äravoolud ning logarid muudavad need väljavoolud sodi ja mustuse kogunemiskohtadeks. Nii mõnelgi liikuril on muutunud näit. esitiibade allosad seestpoolt totaalsed lehesodi/mudaaugud ning ainult aja küsimus kui need muutuvad roosteallikateks. Perioodiline logaritealune puhastus on asjakohane (ka OE logarite puhul).

Kahju sellest, et koobas seest saab talvel sellist liiva- ja soolapritsi, saab kindlasti suurem olema. Aga ikka, terve mõistus ennekõige, uputust mitte korraldada.

Täislogaritega autol on koopaservad harva roostes, isegi kui logari serv kinnitada robustselt plekikruviga läbi poritiiva serva (spets tüüblit kasutamata).
Mul olid 80ndate BMW all täislogarid pandud, sõitsin selle autoga 11 aastat/100 tuhat km aastaringselt ja koopaservas polnud ainsatki roostetäppi, antud autol polnud poritiivad veel tsingitud. Ja isegi kruvikohtades polnud roostet.

[Kapten Trumm]

Et sellise tegemata põhjaga lägase-sodi-kliimas üle viie aasta see põhi vastu ei pea. Kui siia lisandub(ks) veel mereäärsus, siis poleks niipikkagi pidu. Tegemist siis oli Octaviaga. Millel siis peaks olema liimitud plokikaaned ja klapikambrikaaned jne. Millel räägitakse, et klappide-jama korral läheb uus mootor peale. Aga milleks tehagi vastupidavat keret, kui arvestuse alusel peaks sõiduk 5 aastaga utiliseeruma? Rohepööre?

Meenutades eelmises postis räägitud BMW-d, siis antud autol oli selle 11a jooksul "põhja vaja teha" ainult seal, kus elu katsumustes oli tehase kivikaitse suudetud ära kraapida - sinna sai siis iga sügise hakul hoolduse käigus törts bituumenmastiksit peale lastud (see "kummi" mastiks ei tahtnud seal püsida). Logarid olid täislogarid järelpaigaldatud ja igasugu tunnelid olid kas piisava rikkalikult tehases möksitud või piisavalt hästi katetega kaitstud (nt kardaanitunnel). Ühesõnaga, suhteliselt väheroostetav auto, oli minu kasutajakogemus - ja antud auto oli veel osaliselt tsingitud kerega (põhi ja karbid, ülevalpool oli tsinkimata).

Toona muidugi saksa premium valmistati ikka Ruhri rauamaagist, mitte Türgis ümbertöödeldud vanarauast ja ehituslikud võtted olid kõik väljaspool küsimusi. Roostet esines ainult seal, kus oli mingi avariiremont tehtud (ja 1990ndatel tehti seda teadagi kuidas).

[muruniiduk]

Uutest volvodest rääkides, SPA platvormil XC90, läbisõit suurusjärk 120k, viimased aastad hooldus + remont. Volvo S90 SPA platvormil, suurem hooldus ja remont kokku kalkulatsioon ligi 2k.

Ja siis rääkimata sellest probleemist, et külmadega ei taha nende autode uksed enam avaneda seega harv pole vaatepilt kus sõitjad peavad akrobaatikad harrastama, et oma istmele autosse saada.

[Kapten Trumm]

Äkki on probleem selles, et ignoreeritakse ukselukkude hooldamise vajadust, kuna ei raatsita raha kulutada ja esindus mõistagi turundab idiootidele edukalt "hooldevabat" autot? Mäletan, et P2 kohta räägiti vanasti sama juttu, ma puhastan ja õlitan neid regulaarselt ja pole kordagi juhtunud.
Mulle rääkis BMW letitöötaja viimati 30 000 õlivahetusvälbast, kui äkki katkestas jutu - minu näoilme muutus vist liiga ilmekaks

Teine asi, millest üle lastakse pahatihti, on vajadus auto salongi niiskel ajal regulaarselt kuivatada. Kord kuus näiteks. Selle eiramise tulemus on hulk kondentsi igal pool ja sealhulgas ja uste-luukide sisemuses. Ja kondents saab ühel hetkel kriitilise massi, et jäätuda. Lisaks tekitab selline lisavesi salongis lõppeks elektroonikaprobleeme, CEM aju ja muu taolisega.

Need ei ole mingid "mosse aja leiutised", vaid salongi ja kere eest tuleb hoolitseda igal autol. Millal sügisel viimati määrisite uksetihendeid silikoonõliga?

Rahvalikest autodest - näiteks Fiat Doblo kaubiku iga 60 000 järgne suur hooldus (mis sisaldab ka hammasrihma komplekti) läheb üle 1000 euro esinduses. Ja tõesti, rihma vahetatakse seal nii tihti - ja soovitatakse isegi 50 000, sest neid on katki ka läinud. Ja seda eeldusel, et ainult hooldus, ei mingit remonti.

Tasuta nõuanne - krooniliselt külmuvaid lukke on mõnikord kasulik määrida...tosooliga. Sest lukuõlid kipuvad vett siduma ja lõpuks külmub ka see. Tosool aga täidab tühikud, kuhu koguneb vesi ega külmu. Hankige üks lukuõli pudel ja täitke see -38 kraadise tosooliga ning laske kord nädalas lukkudesse, võite kindlad olla, et ei külmu enam.

[Walter2]

Äkki on probleem selles, et ignoreeritakse ukselukkude hooldamise vajadust, kuna ei raatsita raha kulutada ja esindus mõistagi turundab idiootidele edukalt "hooldevabat" autot?

Vähemalt Tallinna esindus torpedeerib ikka täiega oma varuosameeste püüdlusi ukselukke turundada määrides igal hooldusel lukke, lukusteid ning uksehingi.
2014 a. autol siiani null probleemi. Uurisin ükskord ja tegelased va sindrid ei kasutagi selleks tosooli..

[Kapten Trumm]

Tosooli vajadus on sõltuv ega pole universaalne - selles on abi kohtades, mis kipuvad sõidu ajal veepilves olema ja mis seetõttu märjad on. Kes on mossega sõitnud, mäletab kindlasti neid kroomitud nupuga väliseid uksekäepidemeid, millel lukusüdamik nupu sees on. Seda ei saanudki muu asjaga käimas hoida, kuna sõidu ajal asus see veepilves ja tuulekülma käes. Tänapäeval võiksid pagasnikulukud taolised olla. Kui teil on mõni tabalukk näiteks värava ees, mis sulailmaga on märg ja seejärel kinni jäätub, siis seda tuleks hooaja alguses hoida päevake tosooli sees ligunemas, külmumist enam ei teki.

Ja osad "lukuõlid" on pahatihti parafiini emulsioon veega, jäätub väga kergesti. WD-40 ei tohi kindlasti panna, kuid "lukuõliga" tuleks veenduda, et see tõepoolest õli on, mitte parafiini ja vee segu.

[Ghostship]

Trumm teeb ikka veel võtmega uksi lahti?
See on muidugi õige, et vanadel autodel lukuõli on suhteliselt kahtlase kasuteguriga üritus. Korra alguses aitab, aga hakkab kohe soppa luku juurde koguma ka. Tihendite silikoonimine on sama rubriik. Kui tõesti on hirmus tahtmine mingit klassikut talvel igapäevaselt kasutada, siis pigem vaheta kõik uksetihendid uute vastu (kui on veel saada). Uute tihenditega autol ei ole probleeme üldiselt.

[Walter2]

See tihendite teema on nii uute kui vanadega - kui niiskus või vesi satub vahele ning miinuskraadidega toimub külmumine. Uued tihendid on lihtsalt deformeerumata, tihendavad paremini ning vesi ei satu nii lihtsalt pindade vahele.

[muruniiduk]

Pole mul ühegi teise autoga selliseid ukselingi külmumise probleeme olnud, olgu need siis Saksa päritolu või Jaapani. Isegi vanemate (päris) Volvodega.

Ma ütleks, et see on pigem puhas disainiviga, kui nii värsketel autodel on üldtuntud probleem, et ukselingid külmuvad ära. Hästi disainitud lahendustel lihtsalt ei ole selliseid probleeme.

Ma ei taha igapäevasteks toimetusteks sellist autot, kus ma pean inseneride lohakust kompenseerima enda aja arvelt.

[Kapten Trumm]

Mingid "uue auto ukse tihendid" ei asenda tihendite määrimist. Külmumine toimub sedasi, et pehme tihendikumm on ka poorne ja imab natuke vett. Kui poorid on tühjad, täituvad need märja ilmaga veega ja külma ilmaga külmub tihend ukse (või muu vastaspinna külge). Selle tulemuseks võib olla ukselingi või tihendite katki tõmbamine. Ühesõnaga, see "uue auto müstika" ei kehti, probleem on sama nii 1985 kui 2023 aasta autol. Selleks, et poorid ei täituks veega, tuleks need kord aastas tõmmata silikoonõliga üle.

NB! Silikooni ei või kasutada siis, kui tihendid krigisema kipuvad (kaubiku tagauksed), selleks on spets määre. Silikooni kasutamisel jäävad korraks vakka ja krigisevad veel hullemini pärast.

Kui tihendid on kord aastas silikoonitatud, siis auto ukse külmumine tihendite külge on välistatud. Isegi kui talvel pesulas käia - silikoonitatud tihendid hülgavad vett, mistõttu peale pesulat ka ei külmu.