isonts kirjutas: ↑21 Mär, 2024 18:20
Kriku kirjutas: ↑21 Mär, 2024 17:47
isonts kirjutas: ↑21 Mär, 2024 16:59Omal pole mürauuringutki tehtud,rääkimata keskonnamõjudest või mõjudest üldse koahlikule kultuurile, turismile jne...
Aga sa ju oled samas nõus, et harjutusväli on vajalik ja paremat kohta sellele pole? Kui nii, siis ükski uuring seda ei väära. Mis su jutu mõte sel juhul on?
Harjutusväli on vajalik. Aga me ei saa üle ega ümber, et see muudab kõike. Loodusest rääkimata, kohalike elu. Kõige selle juures on totter lugeda terve mõistusega inimese juttu sellest, et mitte midagi ei muutu. Ja mu jutu mõte on, et pole vaja targutada, et kõik saab olema ilus ja helge, kui pole paberil mustvalgelt kirjas mõjude hinnanguid, mis saama hakkab. Ja isegi paber ei määra, kuidas inimesed käituma hakkavad.
Annaks jumal, et 10 aastat hiljem poleks Võru linn samasugune pommiauk nagu Tapa, kus kohast isegi tegeväelased lendavad iga päev enne viit nagu sitt lehma ihust.
Lõpuks kaitseme paari brigaadiga suur tallinnat, sest sellest kaugemal pole suurt midagi kaitsta peal harjutsuväljakute.
Kas paremat kohta pole? Ma pakuks sirgalat välja.Sina planeeritakse 2 kompani jagu manööverdamise ruumi. Kui suur üksus korraga Kupist manööverama peab? Ja millal ning millega? Peaks suutma ära koordineerida Viru ja Kaleviga.
Liiga kauge? Me saksas käisme nii Potsdamist kui Lepisigist Lehnini harjutsuväljakul. Isegi tavalise käsitulirelvade laskmiseks pidime nädalaks ajaks sinna sõitma.
Kriku kirjutas: ↑21 Mär, 2024 17:47
isonts kirjutas: ↑21 Mär, 2024 17:2120 aastat tagasi oleks pidanud inimestele ütlema, et meil tuleb siia 2.brigaad ja meil on seda maad vaja. Harjuge mõtega, et peate asjad kokku pakkima..
Põhimõtteliselt nõus, aga täna ei ole sinna ju mitte midagi parata. Teisest küljest, asja võib ka sedapidi vaadata, et kõik piirangud peavad õigusriigis olema proportsionaalsed ja vajalikud - ning sellelt aluselt argumenteerida, et 20 aastat ette mingeid maid broneerida pole õige.
KV/KM tegeleb pikaajalise planeeerimisega. Sellist asja oleks pidanud ette nägema. Ja tegelikult nähti ka ma usun. Lihtsalt kellegil ei olnud mune selle ajal piisavalt, et asjast rääkida.
Ma ausalt öeldes pole kindel, kas isegi tagantjärele tarkusega oleks olnud mõistlik kõik suuremad harjutusväljad algusest peale väga suure varuga planeerida ja hakata neid sellisena kohalikele inimestele välja kommunikeerima ja vastavalt nendele tulevikku suunatud plaanidele planeeringuid tegema ja maid soetama. Meie kaitse- ja taristuplaneerimise süsteem on üldiselt viimased 20 aastat olnud üsnagi efektiivne ja tervemõistuslik selles mõttes, et võimeid ja taristut on planeeritud ja arendatud vastavalt sellele, mille jaoks maksimaalselt 10-aastases perspektiivis reaalselt raha on olnud. Kui sa tead näiteks, et sul pole reaalselt raha selleks, et ka 2. jalaväebrigaad soomustransportööridele panna, siis pole mingit mõtet hakata n-ö ehku peale nendele soomukitele hooldus-õppegaraaže ehitama või siis harjutusvälja ehku peale suuremaks ja soomukitel läbi viidava väljaõppe jaoks sobivaks arendama. Seda ainuüksi juba sel põhjusel, et see kõik maksab mingit raha, ning raha, mida sa ehku peale kulutad võimele, mida sul ei pruugigi tulla, on täielikult mahavisatud raha, mida sa ei saa enam kulutada selleks, mida sul hetkel päriselt on vaja olnud teha.
Praktilised näited sellesama Nursipalu kontekstis. 20 aastat tagasi olime nii vaesed, et maaväe operatiivstruktuuri suuruseks oli üksainus kerge jalaväebrigaad, mille puhul Kuperjanovi pataljon oli lihtsalt üks väljaõppekeskustest, kus sellesama brigaadi jaoks erinevaid allüksusi ette valmistati. Isegi ühte ainsat SA-jalaväepataljoni ei suudetud toona Taara linnakus aastase väljaõppetsükli käigus ette valmistada, vaid see pataljon klopsiti mäletatavasti kokku kolmes erinevad Eesti otsast väljaõpetatud kompaniidest. Mingit teisest täiendavast jalaväebrigaadist toona keegi ei unistanud, sest raha jagus kogu selle aastakümne jooksul vaid napilt selleks, et see üks brigaad valmis teha ja reaalselt relvastada-varustada. Nurispalu harjutusvälja hakati toona alles ametlikult asutama ning oli tohutut kisa-kära nende samade munitsipaalpoliitikute poolt, kui hakati rääkima sellest, et Nursiapalus võiks lisaks käsitulirelvadele lasta ka pataljonile ettenähtud miinipildujatest (muide, argumendid olid samad, mis täna – nii loodus, kui majanduskeskkond ja kinnisvarahahinnad kukuvad kokku, mida loomulikult reaalses elus ei juhtunud).
10 aastat tagasi tõepoolest moodusati tänane 2. brigaad, mis kuni aastakümne lõpuni oli planeeritud ja arendatud kerge brigaadina, st ilma soomukiteta ja ühe järelveetavate haubitsatega suurtükiväepataljonina. Sest raha enamaks lihtsalt ei olnud. Umbes 4 aastat tagasi alles hakkas kaitsevägi rääkima, et mh võiks 2. brigaadi panna soomukitele juhul, kui kaitsekulud tõuseksid üle 2%. Kuni seda lisaraha polnud, siis polnud ehku peale mingit planeerimist mõtet teha.
See lisaraha laekuski lõpuks alles 2022. aasta märtsis valitsuse täiendavate rahastusega (poole miljardi eest läksid hankesse ka täiendavad K9 iseliikurid, mis võimaldasid 2. brigaadile teha korraliku iseliikuva pataljoni jpm) – ja alles sellele järgnes vajadus ja otsus Nursipalut laiendama hakata.
Kui millegiga eelneva 20 aasta jooksul on harjutusväljade kontekstis puusse pandud, siis võibolla ainult sellega, et 2000. aastate alguses neid harjutusvälju ametlikult moodustades ja planeerides lubasid ametnikud liiga kergekäeliselt nii keskpolügooni ümber kui ka Nursipalus välja, et rohkem maad neil ilmselt kunagi vaja ei lähe. Tehti seda ilmselt tõesti lühinägelikkusest, võibolla ka selle nimel, et kergemini toonased nõusolekud KOV-idelt kätte saada. Sellest veast saadi aru juba u 2016. aastal, kui muutus vajalikuks keskpolügooni siiski hakata laiendama.
Aga sellesse, et algusest peale oleks kõik harjutusväljad tulnud planeerida kaks korda suuremana ja 20 aasta perspektiivis – see on tegelikult jama jutt minu arvates. Mitte ainult ülalmainitud põhjustel, vaid kasvõi selle valguses, mis praegu Nursipalus toimub. Praegu on meil juba 2 aastat akna taga täiemahuline Vene agressioon Ukrainas ning reaalselt käimasolevad uued võimearendusprojektid ning selle valguses leidub endiselt piisavalt neid inimesi kasvõi sealsamas Nursipalus, kes ikka ei saa aru või ei taha aru saada, miks Nursipalut on vaja laiendada. Nüüd kujuta selle valguses ette, milline oleks olnud reaktsioon siis, kui 20 aastat tagasi, õndsal „rahuajal“ oleks mindud nendele samadele Võru inimestele ütlema, et me nüüd teeme oma harjtusuvälja igaks juhuks 2 või 3 korda suurema kui meil täna vaja läheb, või ei äkki ja võibolla 20 aasta pärast läheb vaja – aga te müüge meile igaks juhuks oma metsad ja maad juba täna maha.
Mis puudutab müra- ja keskkonnauuringuid jms, siis need ju ära tehakse. Lihtsalt mina isiklikult olen üsna veendunud, et samahästi võib need tegemata jätta, sest kasvõi sellesama keskpolügooni juures – mis on ja jääb suuremaks ja suurema kasutuskoormusega kui Nursipalu – ei ole kogu selle 20 aasta jooksul toimunud midagi märkimisväärselt halba ei eluslooduse, kohaliku majanduse, elukeskkonna, kinnisvarahindadega jne jne. Veelkord – ei näe mingit põhjust, miks Nursipalus peaks midagi teistmoodi minema. Kui sa oskad tuua mingi konkreetse näite, kus keskpolügooni sees või ümber on toimunud kasvõi üks nendest asjadest, millega täna Võru inimesi hirmutatakse, siis näita ja räägi teistele ka.
Tapa linn kui selline pole adekvaatne näide. See linn oli paras pommiauk enne seda kui kaitsevägi ennast korralikult Tapale sisse seadis, ja seda peamiselt põhjusel, et tegemist oli Nõukogude ajal monofunktsionaalse raudteega seotud asulaga, kus suurem osa töökohti ja raudteemajandust 1990. aastatel „ära kukkus“. Isegi olukorras, kus suurem osa Tapal teenistuses olevatest tegevväelastest alaliselt Tapale koos peredega elama ei koli, on see linna majanduslikult ainult võitnud sellest, et Eesti ja liitlaste kohalolek Tapal pidevalt kasvanud on. Müra pärast, huvitaval kombel, ei kurda seal keegi, kuigi keskpolügoon jääb umbes samale distantsile kui Nursipalu Võru linnast.
