Kui tohib, siis täpsustan akf Martin Heremi esitluses kõlanud infot, et Eestis on 37 330kV alajaama. Tegelikult on Eestis 13 330kV alajaama, millest süsteemi toimimiseks on kriitilised 6-8 alajaama (mille külge on ühendatud juhitava võimsusega elektritootmine või välisühendus). Nendest 4-5 alajaama on idapiirile piisavalt lähedal, et ohustada neid S-300 või liugpommidega (mainitud 60km).STI69 kirjutas: ↑17 Apr, 2024 18:46 Värske loeng siia teemasse.
Martin Herem: kui Venemaa peaks Eestit kunagi ründama, laseme me puruks taristu Ivangorodis, Petseris ja mujal
https://youtu.be/nEOa8UsP89Q?t=4444
Sellest tulenevalt on oluline kaitsta (sh. sabotööride ja õhurünnaku vastu) neid 330kV alajaamu, mis on süsteemi toimimiseks olulised ja paiknevad idapiirist kaugemal. Neid on kõigest 2-3.
https://www.elering.ee/elektri-pohivorgu-kaart
Kui süsteem kaotab olulised 330kV alajaamad, siis kaovad süsteemist tootmisvõimsused ja järgneb süsteemi tõenäoline kustumine. Süsteemi taastamine on (tootmisvõimsuste puudumise tõttu) endises ulatuses võimatu.
330kV alajaamade taastamine/remontimine eeldab suhteliselt turvalist keskkonda (sõja lõppu?) sest eksisteerib risk, et taastatud taristu hävitatakse korduvalt.
Kui mainitud kuuajaline sõjaline operatsioon toimuks külmal talvel ja selle tulemusel suudetakse elektrisüsteem kuuks ajaks (kui mitte kuudeks) kustutada siis oleksid selle tagajärjed kaugkütte ja ühisveevärgi taristule omakorda märkimisväärsed. Mõjuda võib hakkata lokaalsele elektri- ja soojatootmisele kütusepuudus.
Ehk olukord oleks tõesti tõsine kui mitte öelda inetu.
(Külmunud ja nälginud (magalarajoonide) täiskasvanud ja lapsed.)