Tsiviilkaitsetöödest

[Mercurius]

Värske loeng siia teemasse.
Martin Herem: kui Venemaa peaks Eestit kunagi ründama, laseme me puruks taristu Ivangorodis, Petseris ja mujal
https://youtu.be/nEOa8UsP89Q?t=4444

Kui tohib, siis täpsustan akf Martin Heremi esitluses kõlanud infot, et Eestis on 37 330kV alajaama. Tegelikult on Eestis 13 330kV alajaama, millest süsteemi toimimiseks on kriitilised 6-8 alajaama (mille külge on ühendatud juhitava võimsusega elektritootmine või välisühendus). Nendest 4-5 alajaama on idapiirile piisavalt lähedal, et ohustada neid S-300 või liugpommidega (mainitud 60km).

Sellest tulenevalt on oluline kaitsta (sh. sabotööride ja õhurünnaku vastu) neid 330kV alajaamu, mis on süsteemi toimimiseks olulised ja paiknevad idapiirist kaugemal. Neid on kõigest 2-3.

https://www.elering.ee/elektri-pohivorgu-kaart

Kui süsteem kaotab olulised 330kV alajaamad, siis kaovad süsteemist tootmisvõimsused ja järgneb süsteemi tõenäoline kustumine. Süsteemi taastamine on (tootmisvõimsuste puudumise tõttu) endises ulatuses võimatu.

330kV alajaamade taastamine/remontimine eeldab suhteliselt turvalist keskkonda (sõja lõppu?) sest eksisteerib risk, et taastatud taristu hävitatakse korduvalt.

Kui mainitud kuuajaline sõjaline operatsioon toimuks külmal talvel ja selle tulemusel suudetakse elektrisüsteem kuuks ajaks (kui mitte kuudeks) kustutada siis oleksid selle tagajärjed kaugkütte ja ühisveevärgi taristule omakorda märkimisväärsed. Mõjuda võib hakkata lokaalsele elektri- ja soojatootmisele kütusepuudus.

Ehk olukord oleks tõesti tõsine kui mitte öelda inetu.
(Külmunud ja nälginud (magalarajoonide) täiskasvanud ja lapsed.)

[Kapten Trumm]

Mina tahaks teada, mismoodi kindlustatakse seda müütilist 330 kV alajaama (pildil Püssi)



Ka soovitus varjuda "kuhugi" on ülimalt lihtsustatud, milline oleks nende inimeste saatus, kes varjuksid pildil oleva (reaalse UKR-s) tabatud maja ettevalmistamata poolkeldrikorrusele?

[tuli]

Sellega kindlustatakse trummike
https://www.err.ee/1609320975/herem-jar ... ile-skp-st

[Kapten Trumm]

Ma pidasin silmas insenertehnilist lahendust, tuleke.
Seda, et piisava rahaga võib ette võtta mida iganes, on mulle hästi teada.
Iskanderi ja KAB-1500 eest selle alajaama kaitsmiseks tuleks see paigutada umbes analoogsesse ehitisse nagu on nn Kose parteivarjend.
Mis tõenäoliselt maksab rohkem kui alajaam ise.

[Walter2]

Infra koos alajaamadega maa alla viia. Läheb küll kalliks aga hukukindlus paraneb. Venelaste raketiuputus küllastab igasuguse õhutõrje ära mida siiakanti suudetakse hankida.

[tuli]

Püssi kandis seal kõvasti tuhamägesid, mis see siis tekitada alajaama peale. Betoonkarkass ja üks tuhamägi juures tekitab vaenlases rohkem eksimisvõimalusi.

[Kapten Trumm]

Mis neist alajaamadest kindlustada, kui jaama sisenevad ja väljuvad paljasjuhtmetega õhuliinid, neid valvata näiteks mingi spetsnazi grupi sabotaazi eest on võimatu? Vahe on selles, et alajaama taastamiseks kulub kauem aega (kuid ka piisavalt puruks lastud kõrgepingeliini posti ehitamine võib sõjaoludes paras väljakutse olla).

[Veiko Palm]

Ka soovitus varjuda "kuhugi" on ülimalt lihtsustatud, milline oleks nende inimeste saatus, kes varjuksid pildil oleva (reaalse UKR-s) tabatud maja ettevalmistamata poolkeldrikorrusele?

Eks Sul on õigus, ega suunatud ja täie jõuga korraldatud rünnaku vastu ongi väga raske midagi teha. Aga ... kaitsmise esmane eesmärk on ikka ründaja jaoks hinda ülesse kruvida.

Sinu poolt toodud kortermaja näites ei ole võimalik, et venelane IGA kortermaja pihta iskanderiga vajutab. Või paari-kolme tiibraketiga. See konkreetne kortermaja sai täistabamuse siiski kas eksituse, laskemoona vea või hoopis selle tõttu, et majas oli ka sõjaline objekt.

Iga inimese ellujäämisvõimet tõstab juba see, kui pommitamise ajal minna suure toa suure akna juurest hoopis vannituppa. Väga palju tõstab. Kui nüüd minna juba keldrisse, tõstab see veelgi. Kui keldrikorruse aknad on liivakottidega kaitstud, siis suur pluss juures. Kui liivakotid on ümber maja esimese korruse poole peale, jällegi tõstab võimalusi. Kui keldris on eraldi õhuvool ja generaator ning lisaks veel vee- ja toidutagavara ja kuivkäimla ja ka esmaabivahendid, kas pole siis parem?

Ka elektrijaamade KÕIGE haavatavamaid ja raseksti korvatavaid elemente saab kaitsta liivakottide ja betoonplaatidega. Välja annab treenida spetsiaalsed võrguparandusmeeskonnad ja ette ladustada vajaminevat materjali, et remont kiiremini läheks. Ja saab teha ka palju muud, mille tulemusena vastasele aetakse see hind niivõrd kõrgeks, et ühelt poolt ei viitsi tegelema hakata ja teisalt kui tegeleb, siis palju vähematega korraga.

[A4]

Julgen pakkuda, et meie tingimustes pole võimalik tagada kogu elektrivõrgu maksimumilähedast kaitset ja toimekindlust sõja tingimustes. Võime taguda ilmselt miljardeid eurosid selle alla, et kõik olulisemad alajaamad maa alla või betooni sisse mähkida + kaevata maa alla tuhandeid kilomeetrid elektriliine, aga suur osa sellest rahast võib ikkagi osutuda mahavisatuks, kui vastane võtab ülekandevõrgu asemel sihikule elektrienergia allikad ise – kogu meie põlevkivil põhinev tootmiskompleks asub piirist vaid suurtükilasu kaugusel, ühendusi Soome ja Lätiga ei ole ilmselt ei rahu ega sõja ajal võimalik 100-protsendiliselt kaitsta. Samuti on väga küsitav mingisuguse Iisraeli raudkupli-laadse süsteemi ehitamine ja ülalpidamine – võime ka sinna alla miljardeid taguda, kuid tahtmise korral „uputatakse“ meid siiski droonide ja rakettidega ära.

Selle asemel tuleks minu arvates eos leppida sellega, et sõja korral võib elektrienergiaga pehmelt öeldes kehvasti olla ning valmistuda pigem selleks, kuidas vajadusel hakkama saada ilma elektrita, või sellega, et elekter/generaatorid tagavad voolu sinna, kus seda tõesti eluliselt vaja on, nagu nt haiglad, toidutootmine jms. Samamoodi tasub arvestada paraku sellega, et tsiviilisikud hakkavad sõja korral hukkuma olenemata sellest, kui palju ja kui häid varjendeid me ka ei ehita, või kui palju me suurte asustuskeskuste kaitseks enda ja liitlaste õhukaitset ei rakenda. Kõlab õõnsalt, aga vaimne valmisolek sellisteks olukordadeks aitab meil kokkuvõttes neid kaotusi ka kergemalt üle elada ja ära kannatada. Ja see vaimne valmisolek aitab ehk rahulikuma südamega suunata raha betooni ja õhukaitse asemel nendesse sõjalistesse võimetesse ja varudesse, mis reaalselt aitavad meil hoida territooriumit enda käes ja vastast lahinguväljal hävitada. Sest veelkord – võime matta miljardeid betooni alla inimeste ja elektrisüsteemide kaitseks, ja veel miljardeid õhukaitse alla, aga kui selle tõttu maaväel lahingumoon otsa saab ja organiseeritud vastupanu lõppeb, siis langeb betoon ja selle varjus olevad inimesed ja kaablid ikkagi vaenlase saagiks.

[Martin Herem]

Mina tahaks teada, mismoodi kindlustatakse seda müütilist 330 kV alajaama (pildil Püssi)

Ka soovitus varjuda "kuhugi" on ülimalt lihtsustatud, milline oleks nende inimeste saatus, kes varjuksid pildil oleva (reaalse UKR-s) tabatud maja ettevalmistamata poolkeldrikorrusele?

Vot see on nüüd küll asi, mida ma Trummist ei oodanud. Palm juba vastas.
Palun näita neid pilte, kus inimesed vannitoas või keldris jäid ellu, kuid akna all või õues teel varjendisse saanuks surma.
Palun otsi mulle statistikat, mitu inimest üldse on surma saanud oma keldris või vannitoas.
Mulle ütlevad ukrainlased, et ära näe vaeva. Osta laskemoona ja peida inimesed olemasolevasse taristusse.

Palun otsi ka üles kõik või mõni pihtasaanud alajaam, mile trafod olid eraldatud või ühest küljest kaitstud. Küsi ukrainlastelt, kas "alajaama" külgedele maksab püstitada kildu ja lööklainet vähendavat müüri, juhuks kui rakett 30-100m mööda läheb. Ja uuri ka, kas on mingit kasu trafode eraldamisest. Ja siis uuri, kas nad arvavad, et kulud sellisele kindlustamisele tasuvad ära.

[Kapten Trumm]

Selleks, et "suvakelder" kohandada millekski varjendi laadseks, on vaja omajagu "betooni". Ära palun propageeri seda kohandamata keldrit kui varjendi aseainet, see loob ühiskonnas (eriti arvestades Sinu arvamusliidriks olekut) väära pildi. "Betoon" on seal siis üldmõiste ehitustöödele. Vaata Päästeameti soovitusi. Vannitubade kasulikkus sõltub sõjalise mõjutamise intensiivsusest, kui plahvatus juhtub liiga lähedal, siis pole enam vahet, kas õues või vannitoas, kui korrusmaja püstak kokku variseb, on surnud mõlemal juhul. Selleks ei ole vaja Iskanderi (otse)tabamust, piisab ka S-300 (palju vähem lõhkeainet) piisavalt lähedasest tabamusest. Selleks, et selline kehvasti ehitatud nõuka paneelmaja varisema panna, on vaja suhteliselt tühist ülesurvet (vähem kui 0,5 bar).

Ütlen ka ära, et nendeks tsiviilkaitsetöödeks ei peaks sentigi võtma kaitse-eelarvest.

Päästeameti kodulehel on avaldatud TTÜ koostatud soovitused sel teemal
https://www.rescue.ee/files/Uuringud/20 ... 5bc3329266

Sealt lk 12 leiab sellised esmapilgul märkamatud read:

2.2.1 Rünnak õhutõrje raketisüsteemiga S-300
Raketi lõhkepea laengu mass taandatuna TNT-le on 100 kg. Selle detonatsioonil tekkiva
õhulööklaine ülerõhk 25 m kaugusel on ligikaudu 38 kPa, mille puhul purunevad ehitise
olulised konstruktsioonielemendid ning remondikulude maksumus jääb suurusjärku 50 kuni
90% täielikest asenduskuludest. Õhulööklaine impulss plahvatusel on ligikaudu 260 Pa·s, kuid
arvestades eluhoonete tihedat paigutust, peegeldub see vahetus naabruses asuvatelt hoonetelt
tagasi, mistõttu on hoonet tabava õhulööklaine impulss algsest vähemalt kaks korda suurem,
ehk ligikaudu 520 Pa·s. Varjumata inimeste hukkumise tõenäosus (Fatality Factor) on üle 50%.
Raketi S-300 lõhkepea plahvatusel 50 m kaugusel elumajast on õhulööklaine ülerõhk ligikaudu
13 kPa, mis tekitab hoonele mõõdukaid kahjustusi, mille puhul remondimaksumus jääb
ligikaudu 20% piiridesse täielikest asenduskuludest. Plahvatuse impulss on esialgselt üle
130 Pa·s, kuid lähtudes lööklaine peegeldumisest naaberehitistelt peab arvestama impulsi
väärtusega vähemalt 260 Pa·s. Varjumata inimeste hukkumise tõenäosus jääb tõenäoselt 10%
piiridesse

38 kilopaskalit on 0,4 bar. Keldri, mis pole ehitatud tugevdatuna (lihtradiatsioonivarje A-200) vastupidavus on alla 0,2 bar. S-300s on lõhkeainet ainult 100 kg ringis. Kalibri plahvatusel 25 m kaugusel on ülerõhk juba 120 kPa, 1,2 bar. Sellise plahvatuse eest kaitseks on vaja juba S2 tüüpi varjendit (konstruktsioon 50 cm raudbetooni), taolise ülerõhuga jääb majast järgi ainult rusuhunnik.

[maskeerimisvork]

Selleks, et "suvakelder" kohandada millekski varjendi laadseks, on vaja omajagu "betooni".

Jutt käib sellest, et suvakeldrisse varjumine on parem kui aknast telefoniga filmimine, et ägedaid kaadreid saada. Elab vanemaks ja medits.süsteemi koormus väiksem.

[Kapten Trumm]

Kui ukrainlased saavutaksid korraliku varjumisdistsipliini (ERR on korduvalt näidanud, kuidas linnas sireenid undavad, aga inimesed isegi ei lisa tänaval sammu), siis räägiks nad, et peamine probleem on kokkukukkunud hoonetes lõksu jäänud inimesed ja päästeressursi ülekoormus nende rusuhunnikute lahti kaevamisel. Nagu mu eelmisest postist selgub, pole selleks üldsegi vaja otsetabamust, vaid piisab ka majadevahelisel mänguväljakul toimunud ilmkärakast, peale mida tuleb osaliselt purunenud majadest hakata inimesi välja kaevama (sest kohandamata keldritel pole ju avariiväljapääsusid hoonest eemal, kuskaudu inimesed saaks ise välja).

See kõik ei vähenda tõsiasja, et vannitoas on parem kui epitsentris tänaval, kuid "vannitoa variandi" lõplik tõhusus sõltub ikkagi mõjutamise intensiivsusest. Miks nt soomlased pole lõpetanud "betooni" teemat ja selle asemel väljastanud flaiereid keldrite kasulikkusest?

[maskeerimisvork]

On olemas unistused ja päris maailm. Päris maailmas on meil puudu laskemoonast ja millest iganes ja just spst ongi "suvakelder" teemaks. Muidugi betoon jne oleks väga tore aga see kuulub unistuste maailma hetkel.

[Kapten Trumm]

Minu hinnangul annab KVJ taoline sõnavõtt ainest neile, kes korteriühistute üldkoosolekutel, kui tekib teemaks keldri kohandamine, rääkima sellest, et "aga Herem ju youtubes ütles, et vannituppa saab ka varjuda" ja "betoon on mõttetu". Teised võhikud noogutavad kaasa, et "kui juba Herem ütles, siis nii on".

Need keldrite kohandamised tuleb ju inimeste enda raha eest läbi viia, see pisku 25 maja jagu, mida Päästeamet aastas jagab, on samaväärne supilusika täie veega tulekahju kustutamisega (kortermaju on Eestis tuhandeid). Enamik neid töid tuleb teha korteromanike poolt igakuiselt makstava remondifondi arvelt ja sellele rahale on palju konkurente, näiteks maja soojustamine, trepikodade remont jne jne.

Pealegi minu hinnangul on PA soovituslike tööde maht vajadusest kõvasti alla hinnatud, näiteks ei soovitata ei varuväljapääsude rajamist, akende kinni müürimist ja veel mitmeid asju. Ehk tegelikkus on kallimgi veel. Liivakottidest rääkimine on jutuks hea küll, aga kui kiireks läheb, kust selleks vajalik võetakse? Kui terve Tallinna linn ühekorraga seda tegema asub?

Lõpetuseks mainiksin veel, et pool muna on parem kui tühi koor, kuid terve muna pole ka kumbki.