Autotehnikateema

[Tegelane5]

Mul hakkab tekkima tunne, et vanasti oli juhi koolitus nii pikk, sest inimesed olid rumalamad kui praegu ja vajasidki pikemat koolitust.

Mis te arvate?

Panen siia juurde ka oma tähelepaneku: Vanasti sai iga mees (ka B-kati mees) aru, et kui autost kostub metalli häält vastu metalli, siis see on jama lugu ja ruttu tuleb asjaga tegeleda, muidu võib asi minna väga kalliks ja probleemseks (vanasti võis auto varuosa ja meistrimehe puuduse ka kauemaks seisma jääda kuniks asi uuesti korda saadi, ja see kõik oli tollastes oludes puhtalt autoomaniku rahakoti pealt ja ikka võis väga kulukas olla). Lihtsalt iga üks (iga loll) sai ka aru, et see võib väga kalliks minna. Ja seoses sellega olid mingid baasteadmised paljudel olemas. Tänapäeval aga tuleb mees ATV-ga remonti, et mingi kolin vmt jne. Kui küsida, et kas sa siis aru ei saanud, et asi juba ilgelt jama on, siis sellele tuleb kalanäoga vastus: "A ma arvasin, et nii on normaalne"
/---/

On mis on, aga mehaanika üldreeglite koha pealt uus põlvkond küll targem ei tundu olema.... Inseneriõppes on meil ju suur soovijate puudujääk, aga "mõnusamehe" õppesse on paras tung. Eks see niimoodi teadmistes avaldugi.

Kuigi suures osas nõustun, siis nõuka tehnikaga polnud mõeldav liigelda nii et vaatad ainult õli ja ega miskid tulukesed armatuuris ei vilgu
Ilmselgelt tahes tahtmata pidi autoga/tehnikaga tegelema. Samas hooldatakse tänapäeval tehnikat vähemalt rahuldavalt, kui töötava autoga Emexi sõidetakse. Nõukaajal vaevalt nii oleks keegi teinud. Samuti tehnika oli tunduvalt algelisem, 08 oma kommutaatorsüütega väga peen värk. Sissepritse üldse kosmos. Pigem tänasel päeval saavad ka need isikud kes heebliga rehvi vahetada ei suuda autot pidada.
ATVde kohapealt Euroliidu tingimustes peaks lihtsalt hooldust müüma- tekitatakse töökohti läbi õpitud/sunnitud abituse.
Ntks vaatasin miski saksa fanati õpetust VW kruiisi lisamiseks. Ok tüüp on võimeline firmware muutma misläbi temp seier näitab täpset vee tempi nagu see on.(VWil näitab ta päris suures vahemikus 90c) Aga, rooli airbagi peab ta kusagil töökojas laskma maha võtta ja uuesti tagasi laskma panna.

[vanahalb]

Ma säästsin kunagi auto konditsioneeri kompressori pealt raha. Umbes tänase ilmaga ja peale talve viisin auto töökotta et vaadaku töömehe pilguga konditsioneeri. Võib-olla on külmaainet vaja juurde panna ja et minuarust ta kigiseb kui sisse lülitada. Siis kui järgi tulin oli uus gemüüse sisse löödud ja meister seletas mureliku näoga et aga kompressor tuleb küll uus panna. Muidu sellest kägisemisest lahti ei saa. Ma natuke imestasin et miks siis külmaaine ära vahetati - see tuleb ju siis uuesti välja lasta? Hinnapakkumine oli ka juba lauale valmis trükitud. Krooniajal veel ja ikka väga kallis tundus siis. Lubasin natuke mõelda ja tagasi helistada. Läksin parklasse auto juurde ja vaatasin kapoti alla. Millegipärast vajutasin näpuga konditsioneeri rihmale ja joppeduardo, täiesti lõtv ju. Nokutasin mõistvalt peaga, pingutasin kodus rihma ära ja ei kigisenud seal enam midagi. Enamgi veel- sõitsin mitmed aastad ja kont end rohkem meelde ei tuletanud.
Tagasi muidugi ei helistanud ja kustutasin isegi selle töökoja numbri telefonist ära. Laagris , Maksimarketi vastas üle tee oli.
Aga täiesti võimalik et keegi kes ei õppinud koolis kolme aastat autoasjandust pidi pärast noore pere laenu võtma.

Selle üldfilosoofilise teemaga et kas vanasti olid inimesed lollimad... Vaatasin mingise kättejuhtunud Tallina gümnaasiumi tunniplaanist et mida seal tänapäeval õpetatakse. Meil oli sel ajal 4 lundi nädalas tootmisõpetus (olenevalt klassist siis kas autoõpetus või midagi muud praktilist). Gümnaasiumis oli suures plaanis arvutiõpetus , veebidisain jms . Nojah, kah võib ja ega ta mööda külge maha ei jookse. Aga neli tundi nädalas inglise keelt (ei olnud Inglise Kolledz) - mingid nõrgad olete vä? Ma omal ajal õppisin kaks tundi nädalas, läksin kohe peale kooli sõjaväkke ja kui kahe aasta pärast tagasi tulin tegin vana rasva pealt Tartu Ülikooli sisseastumiseksami inglise keeles ära. Vahelpeal ei tohtinud selles keeles mõelda ka, oleks espiooniks peetud. Ja tagasi tulles pressis aeg peale. Mõtlesin küll et viskan enne veel korraks pilgu kunagistele vihikutele aga vanamees oli need vist juba sauna tulehakatiseks tassinud ja ei leidnudki üles.

Kas mõistlikum oli õppida árvutivärki või raskemat rauda... No ainuke eelis on muarust selles et kui tervis vastu ei pea siis arvutitööd saab kasvõi ratastoolis teha. Seda mida ma õppisin pigem mitte. Arvutiga on vabadust samuti rohkem ja mitmedki tuttavad on nn diginomaadid ehk töötavad seal kus parasjagu tuju on. Muidugi neil kes auto või mingi muu masina puhul teavad et kumba pidi polt lahti keeratakse on samuti tööd elupäevade lõpuni. Mõnes riigis kardetakse õli ja määret ja mõnes äratab auto endiselt aukartust. Mu kõige efektsem esitlus oli kunagi Bakuu linnatänaval Kamazi remontimine. Imestati et kas sa tõesti oskadki sellise asja ära parandada. Eks enne on ka peatänaval igasugu ronte elule turgutatud aga ma tegin seda Hugo Bossi ülikonnas. Ei saanud ju end trussikuteni paljaks koorida - inimesed vaatavad ümberringi ja ma meid shariaadiseadusi hästi ei tunne. Autojuht oli tegelikult juba alustanud kuid tõmmud mehed ja tehnika alati kokku ei sobi.

[Fucs]

Mu kõige efektsem esitlus oli kunagi Bakuu linnatänaval Kamazi remontimine.

Me käisime keskkooli ajal klassiga 1983 või 1984 augustis Ukrainas, Taga Karpaatias ekskursioonil. Viru kolhoos oli just saanud kusagilt omale rajooni majanditest esimesena, kasutatud Lux "Ikarus 255 Turist" bussi. Sellega siis läksimegi. Kaks bussijuhti vahetustega roolis. Enne Užgorodi käis järsku mootoris mingi kolks ja jäime teele. Veeti meid siis koos bussiga mingisse lähimasse "Inturisti" keskusesse/baasi, et kui üldse kuskil, siis seal, võib liikuda Ikarus bussi juppe...

Vaja oli ühte uut kolbi ja kepsu, aga selgus, et mitte kuskilt polnud võtta, sest sellise mootoriga, nagu meie bussil, Ikarus busse NLiidus laiemalt kasutuses polnud ja juppe seega polnud samuti saada. Lõpuks toodi siiski mitme-mitme päeva pärast ei tea kust...

Noh, ja mul üks klassivend, Sulev, oli hull autode, traktorite ja mootorrataste ehitamise ja remondifänn. Õlisena käigukastide hammasrataste ja mootori väntvõllide manu tundis ennast seitsmendas taevas.... Kangutas koos bussijuhtidega (bussijuhid olid statisti rollis) Ikaruse mootori seal "Inturisti" keskuseses murulapi peal lahti, tuvastas vea, vahetas kolvi ära ja lappas mootori kokku tagasi. Peamiselt sotsmaade turistid, keda see Inturisti keskus puupüsti täis oli (mina mäletan ainult Rumeenia tüdrukuid ) , käisid vaatasid nagu imeasja, kuidas lageda taeva all haljasalal mootor nagu muuseas laiali kistakse.

Kokku pikenes meil ekskursioon nädal+ aega, tänu remondile koos kolvi jms juppide hankimisega. Kui muu ekskursioonirahvas hängis kogu see nädal+ mööda Taga Karpaatiat ringi, siis fanatist klassivend Sulev oli terve nädala bussi tagumikukallal, kõrvuni ja küünarnukkideni õline.... aga ülirõõmus

[Kapten Trumm]

Sattusin just eile vaatama ühte youtube kanalit ühest vene naisautojuhist, kes USA-s rekkasid jooksutab oma mehega. Selles osas ostsid nad oma tööandjalt ära 40 tuhande dollariga ühe 3a vana ja 500 tuhat km sõitnud Volvo veoki, millel mõistagi korralikult sõites ühte-teist küljest pudeneb.

Sedakorda hakkas asi üle kuumenema ja helide järgi diagnoosis mees, et veepump katki. Kuna lähemad töökohad pakkusid aegu alles nädala lõpuks, siis otsustas vend, et tellib mingi 20 km taga asunud lähimast esindusest uue pumba kulleriga kohale ja vahetab teeääres ära, et veosel on tähtaeg ja trahvi ehi taha maksta kah. Nagu ise ütles, et mossede, ladade ja jawadega üles kasvanud, et mis imetegu seal ikka olla saab. Vennal loomulikult korralik tööriistakast autos olemas, pluss kaus tosooli kokku korjamiseks jne. Mõeldud, tehtud, paari tunniga oligi teeääres see pump vahetatud. Maksis veel 800 dollarit.

Seejuures sealmaal pidi olema auto kasutajaõpetusse kirjutatud, et autojuht võib üksnes kontrollida vedelike taset ning vajadusel juurde kallata. Sellest keerukam on "dealership only". Ja veel - seal pole ei autodel ega haagistel küljes ainsatki tagavara ratast, rehv paugu teeb, siis võtad telefoni ja kutsud rehviabi kohale, koos uue rehviga võib üritus tulla nii 1000 dollarit kord ja mõnikord, mõnes kolkas (nt Nevada või Arizona) võis seda tunde oodata. Seejuures treileritel on tavaline, et ratastel on rehvirõhu kontrolli süsteem nagu BTR-il (ok, seal vist nupust neid täita-tühjendada ei saa - hoiab lihtsalt survet, võttes õhku suruõhusüsteemist).

[vanahalb]

Tänapäeval ja kui vähegi mõistliku kiirusega netiühendus saada on võib alati kuskilt youtube sarnasest kohast vaadata et kuidas seda või teist asja täpselt tehaksegi. Ma ise olen ka vaadanud ja piinlik tunnistada , mõnda võtet isegi paljasjalgselt neegrilt õppinud Uuematel Audidel keeratakse käsipidur idee järgi arvutist maha, neegril oli täitsa korralik Audi, arvutit ei olnud ja ta las detaili poltidest lahti ning keris akutrelliga. Saksa insenerid päris nii vist pole mõelnud kuid sedamoodi on samuti võimalik.

Venelaste videotel on töövõtted tihtipeale omapärased. No et hakkame täna "torpeedot" (esiistmete ees olev armatuur terves tükis) maha võtma et salongiradikas ära vahetada. Kõigepealt võetakse 2 liitrisest balloonist üks punnsuutäis, kaamerapilt hüppab siia-sinna , "Vas, aita!" , "Ossaraisk, see kõrv murdus ära aga eks ta seisab kolmega ka paigas" jne. Inglaste omadel vastupidi - seda ära murduda ähvardavat plastikut näidatakse neljast või viiest suunast, manitsetakse et võib ära murduda ja nõksutatakse ettevaatlikult ning kokkuvõttes peab vahepeal edasi kerima. Ma olen sellepärast poolakate videoid vaadanud kes teevad kiirelt ja korralikult . Ainuke häda et patravad saksa keeles või omas murdes, jutust midagi aru ei saa . Tegelikult polegi vaja, tööde järjekord ja pilt on olulised.

Ise tegema peab sellepärast et spetsiifilisematel masinatel on hooldusmeestel järjekorrad ja jumal hoidku selle eest kui Skandinaavias mingi rike juulikuisele puhkuste perioodile satub. Öeldaksegi et puhkus ja kahe nädala pärast saaks teha. Tuumajaamades ja muudes sellistes kohtades on küll varuvariandid välja töötatud.
Lihtsamate masinatega (sõiduautodega) olen ma nii Eestis kui Soomes täheldanud muret tekitavat tendentsi. Kõigepealt broneeritakse diagnostika aeg ja selle põhjal siis peaks uue aja kinni panema. See ei aita kui helistada täiesti võõrasse töökotta ja öelda et ma tean mis on viga. Mis tuleb ära vahetada ja mis kellaajaks. Ikka ja jälle on nii et ja-jah, me kontrollime ja teisel korral vahetame. Sellega läheb kaks päeva perse ja tihti on lihtsam tellida vajalik osa ja teha ise ning ühe korraga. Jäävad ära ka sellised asjad et kuskil 250 km pärast ja juba teises riigis on pidurdades ilge kolin ja avastad et pidurisadul on kinni ainult ühe poldiga. Või teatatakse enne laeva väljumist süüdimatult et mõlemat käsipiduri trossi kulleriga ei tulnud ja me võtsime kogu käsipiduri trossinduse küljest ära. Aga tulge homme ja teeme lõpuni. Esiteks pole homme enam aega ja teiseks tulgu see meister ja võtku ise laeva teise korruse tõusul ilma käsipidurita kohalt . Pärast võib jala tagasi minna. Kõik see on endal pärast sertifitseeritud töökodade külastamist kogetud ja läheb pigem nutu ja hala teemasse.

[Kapten Trumm]

Mina neid netitarkusi sedasi kriitikavabalt ei julge soovitada, seal on ikka hulgi jama ja asju, mis on ohtlikud, kas siis autole endale või tegijale. Need on vajalikud, kuid nõuavad teatud kriitikameelt ning kogemust, taipamaks, kas vana ajab õiget juttu või mitte. Youtubes ju keegi jamade eeltsensuuri ei tee.

Ühel teemal, mis olen endale pulkadeni selgeks teinud, leidub netis 2/3 jama ja 1/3 toimivat asja. "Volvo V70 P2 AC clutch problem". Suurem osa "lahendusi" on jama, kus üritatakse seda välimist siduriketast deformeerida, osa soovitab poe leiva kilekoti klambreid jne.
Probleem on selles, et ketta kattematerjal on kaunis kiirelt kuluv ja peagi muutub lõtk ketta ja rihmaratta vahel liiga suureks, mistõttu sidur küll lülitub, kuid kompressorit ringi ei veeta. Selleks, et probleemi toimivalt lahendada, tuleb ketas maha võtta ning selle südamikust võtta vajalikul hulgal kaliiberseibe vähemaks. Ainus toimiv lahendus, mis netis leidus, oli joonis väikse isetehtud tõmmitsaga, millega saada see ketas kätte (kruvikaga kangutamine rikub vaid ketta) ja sel juhul pole vaja ei kompressorit autolt maha võtta ega gaasiga jamada. Peale seibide vähendamist tuleb ketas lihtsalt tagasi panna ja töötab nagu muiste. Peenemate kätega mees ehk saab ka rihma maha võtmata, minu käsivarred aga sinna niisama ei mahtunud.

[Kapten Trumm]

Me käisime keskkooli ajal klassiga 1983 või 1984 augustis Ukrainas, Taga Karpaatias ekskursioonil. Viru kolhoos oli just saanud kusagilt omale rajooni majanditest esimesena, kasutatud Lux "Ikarus 255 Turist" bussi. Sellega siis läksimegi. Kaks bussijuhti vahetustega roolis. Enne Užgorodi käis järsku mootoris mingi kolks ja jäime teele. Veeti meid siis koos bussiga mingisse lähimasse "Inturisti" keskusesse/baasi, et kui üldse kuskil, siis seal, võib liikuda Ikarus bussi juppe...

Väga õnnelik õnnetus, tavaliselt asjad, mis nõuavad uut kolbi ja kepsu, toovad kaasa ka lõhkise mootoriploki. Olen sedasi ühe V12 mootori elus laiali sõitnud, niiet karteripõhjast korjati kolvi ja kepsu tükke ning väntvõlli külge jäänud osa peksis mootoriplokki kenakese augu sisse.

Rääkides Ikarusest, olen kuulnud sellist legendi - et uuel Ikarusel oli õlivahetuse aeg ja töömehed ei saa kuidagi õlikorki lahti. Suures hädas võtavad siis karteripõhjaga koos ja vaatepilt pani õhku ahmima. Õlipunn oli seespoot karteripõhja külge kinni keevitatud ja see, mis oli keevitusega kirjutatud karteripõhja siseküljele NSVL ja venelaste kohta, oleks kindlasti huvi pakkunud KGB-le.

[avrnbr]

Sellest kinnikeevitatud õlikorgist ja sõnumist olen minagi kuulnud, aga pole kohanud kedagi, kes oleks seda oma silmaga näinud.
Samamoodi olen kuulnud lugusid vee- ja küttetorustikesse keevitatud kangidest, aga samamoodi pole kohanud kedagi, kes oleks neid näpuga katsuda saanud.
Küll olen oma käega saanud eemaldada vastvalminud katlamaja torustikku paigaldatud siibrite nn. transpordipunne. Need on sellised plastist korgid toruarmaatuuri kaitseks sodiga saastumise eest transpordil ja mis enne paigaldust tuleb eemaldada. Mingi tolleaegse Leningradi huimašenergostroi vms. seda torustikku ehitas. Aasta siis oli 85.

[vanahalb]

1993 a saadeti Saksamaalt uus Deutzi õhkjahutusega mootor mingis komplektsuses ja vene mehed panid selle kohe masinale peale. Käima ei läinud. Siis toodi targemaid mehi kes uurisid, pihustid võeti küljest, mõõdeti kompressiooni ja diislile iseloomulikku survet seal küll ei olnud. Järgmiseks hakati juba põhjalikumalt lammutama et ei tea kas kolvid üldse ongi sees või on ära unustatud.
Selle käigus märkas keegi et kollektoritele on samamoodi transpordipunnid ette pandud et niiskus ja sodi mootorisse ei satuks. Sellele keegi alguses tähelepanu ei pööranud vaid torud külje ja starterit.
Süüdi jäid neetud fashistid, kes muu

[retti]

See Viru kolhoosi Ikarus oli pärit Šeremetjevo(rahvusvaheliselt) lennuväljalt.

[Peeter]

Sellest kinnikeevitatud õlikorgist ja sõnumist olen minagi kuulnud, aga pole kohanud kedagi, kes oleks seda oma silmaga näinud.
Samamoodi olen kuulnud lugusid vee- ja küttetorustikesse keevitatud kangidest, aga samamoodi pole kohanud kedagi, kes oleks neid näpuga katsuda saanud.
Küll olen oma käega saanud eemaldada vastvalminud katlamaja torustikku paigaldatud siibrite nn. transpordipunne. Need on sellised plastist korgid toruarmaatuuri kaitseks sodiga saastumise eest transpordil ja mis enne paigaldust tuleb eemaldada. Mingi tolleaegse Leningradi huimašenergostroi vms. seda torustikku ehitas. Aasta siis oli 85.

vee- ja küttetorustikesse keevitatud kangidest
Tartus oli selline lugu. Mitte just kang, aga ülipaksu seinaga torujupp. Välismõõt klappis teistega kokku, aga sisediameeter oli oluliselt väiksem. Majakeskel sektsioonis terve too küttepüstak oli jahe ja elanikud kaebasid pidevalt majavalitsusele. Aastaid. Too maja ehitati Annelinna ca 76-78. Peale 2005 ( oli vist) kogu maja küttetorustikku uuendades siis vana torustikku eemaldades lõpuks leiti selline jupp... Peale seda sai ka see küttepüstak sama moodi soojaks nagu teisedki. Aga sinnamaani öeldi aastaid igaltpoolt lihtsalt, et "a mis me teha saame, no on niimoodi, siis on niimoodi"
Üks teine Tartus ehitatud maja (enamuses ehitajatele endile) anti oktoobripühadeks niimoodi käiku, et enamus pidasid soolaleivapidusid oktoobripühadega koos. olid sellised pikad pühad tookord trehvanud, ikka juhtub kalendriga niimoodi. Poolte pidustuste-pühade pealt kuulis majarahvas ühe trepikoja koridoris solinat. Vaatama minnes selgus, et selle trepikoja kolmest kanalka püstakust kaks lõppesid keldri lae all... Jupid maani olid panemata. Kelder ujus kõigest sellest, mis 10 korteri peldiku kanalka torudest tuli.... Neljandas trepikojas kõige viimane äärmiste korterite püstaku toru oli lihtsalt majast väljaspool kaevuni kaevamata. Esimese korruse kutt oli tol ajal omal alal "vintske vana" ja oma korterisse täisulatuses parketi välja ajanud ja maha pannud. Pühadeks sõitis linnast ära maale. Aga üleval 4 korrust tähistasid pühasid ja pidasid soolaleiba. Kanalkaga äravooluga probleeme neil üleval ei olnud. Kui kutt peale pühasid maalt tagasi tuli, siis selgus ka kuhu solk voolanud oli. Sittja solk segamini ujus- kummikuvärk. Korter läks kohe uuesti remonti. Kõik põrandad ja seinad jne. Alles peale seda hakati toru kanalka kaevuni pikendama.
OT lõpp.

[Kapten Trumm]

1993 a saadeti Saksamaalt uus Deutzi õhkjahutusega mootor mingis komplektsuses ja vene mehed panid selle kohe masinale peale. Käima ei läinud. Siis toodi targemaid mehi kes uurisid, pihustid võeti küljest, mõõdeti kompressiooni ja diislile iseloomulikku survet seal küll ei olnud. Järgmiseks hakati juba põhjalikumalt lammutama et ei tea kas kolvid üldse ongi sees või on ära unustatud.
Selle käigus märkas keegi et kollektoritele on samamoodi transpordipunnid ette pandud et niiskus ja sodi mootorisse ei satuks. Sellele keegi alguses tähelepanu ei pööranud vaid torud külje ja starterit.
Süüdi jäid neetud fashistid, kes muu

Õhkjahutusega kallurid leidsid laiemat kasutamist BAMi ehitusel, kuna nad olid õhkjahutusega ja ei külmunud lõhki, puhuks kui Ivan oleks jahutussärki täitnud joptvõimatiga või unustanud õhtul vee välja laskmata. Tükati pidid need roostes vrakid veel mõnes kohas platsidel seisma, kus vanarauda vedada pole rentaabel.

Nendel oli vist tagasillad suisa sõltumatu vedrustusega? Igatahes vene "autode välimäärajas" (oli selline roheliste kaantega raamat) olid need suured sõjasaladused lausa sees. Samal autol oligi see Deutzi diisel peal, auto nimi oli lausa Magirus-Deutz. Ja noh, nõuka autodest palju parem töökindlus lisaks.

https://en.bibimot.ru/6242-magirus-v-ss ... -bame.html

[Kapten Trumm]

Kuigi suures osas nõustun, siis nõuka tehnikaga polnud mõeldav liigelda nii et vaatad ainult õli ja ega miskid tulukesed armatuuris ei vilgu

Minul on siiani (st sellest "52 ajast") komme teha hommikul autole ring peale. Mis ei tähenda, et ma auto alla ronin või iga päev tulesid kontrollin, aga elu on õpetanud, et sellise lihtsa asjaga märkab nii mõndagi. Eriti kui tulla eemalt ka ja heita eemalt ka pilk auto alla.

Märkimisväärsemad asjad, mida olen seeläbi märganud, millega sõitma hakkamine ohtlik
1. öösel käisid veljevargad, aga ei saanud salapoldist jagu, ülejäänud poldid olid lahti (näpu vahel 2 tiiru ja oleks käes), kahel rattal sedasi
2. öösel käisid lähima savisaare sotsmaja kaadrid bensiini varastamas, mingi asi segas, luuk oli lahti ja voolikujupp oli veel paagis
3. bensiiniloik auto all - esinduses vahetatud bensiinifiltril polnud kiirkinnitused korralikult pandud.
4. ATF loik auto all - käigukasti õlijahuti toru oli roostest katki läinud
...jätkuks (ei viitsi rohkem).

Kõik need 4 punkti on olnud täitsa lääne autodega, uuemate ja vanematega. Tasub see 5 sekundit kulutada, iga sellest 4-st asjast eskaleerumine liikluses maksaks üsna kõvasti.

[vanahalb]

Õhkjahutusega kallurid leidsid laiemat kasutamist BAMi ehitusel...

Nendel oli vist tagasillad suisa sõltumatu vedrustusega? Igatahes vene "autode välimäärajas" (oli selline roheliste kaantega raamat) olid need suured sõjasaladused lausa sees. Samal autol oligi see Deutzi diisel peal, auto nimi oli lausa Magirus-Deutz. Ja noh, nõuka autodest palju parem töökindlus lisaks.

Sõltumatu vedrustusega oli pigem Tatra
https://www.tatratrucks.com/why-tatra/t ... -design-1/
See auto erines samuti nõukogude hallist massist ja tegi raskemaid töid. Karmimatel mudelitel olid Tatra enda V12 õhkjahutusega diislid ja kui maastikul sõitis vaatas iga ratas just sellesama vedrustuse eripära tõttu eri suunda.
Tatratel kasutati ka Deutzi diisleid ja see oli üldse populaarne mootoritootja. See konkreetne mootor millest kirjutasin oli Tallinnas , Fuchs laadimisekskavaatoril mida juba Breznevi ajal Lääne-Saksamaalt partiidena NSV Liitu osteti.

[Tegelane5]

Tänapäeval ja kui vähegi mõistliku kiirusega netiühendus saada on võib alati kuskilt youtube sarnasest kohast vaadata et kuidas seda või teist asja täpselt tehaksegi. Ma ise olen ka vaadanud ja piinlik tunnistada , mõnda võtet isegi paljasjalgselt neegrilt õppinud Uuematel Audidel keeratakse käsipidur idee järgi arvutist maha, neegril oli täitsa korralik Audi, arvutit ei olnud ja ta las detaili poltidest lahti ning keris akutrelliga. Saksa insenerid päris nii vist pole mõelnud kuid sedamoodi on samuti võimalik.
/---/.

Pole võimatu et akutrelliga käsipiduri maha krudimine on siiski samuti saksa inseneride leiutis, kuid mõeldud "EU välistele kehvasti varustatud töökodadele" vmt. Tehnika küll vähe teine, kuid olen näinud vabriku enda õpetust kuidas põhjusmõtteliselt "katalüsaator tühjaks lüüa" kui masin müüakse EU välisele turule.
Youtube'is ntks komistasin "Airbagi süsteemi ülesehitus ja kontroll"i vmt õppe videole, arvata oli et erilist huvi Ida-euroopa autotaastajate hulgas pälvis osa kus takistitega simuleeriti korras (või olemas ) olevat airbagi. Õpetus oli küll mõeldud üldehituse õpetamiseks ja vigade välistamiseks ilma kalleid varuosi ostmata. Kuid auto parisnikel on vigade välistamisest vähe teine arusaam.