kalvis kirjutas: ↑10 Juun, 2024 10:22
Mis siin valesti oli? Huvitaks ise kah teada....
Ma ei viitsinud ise seda kokku kirjutada, lasin ChatGPT-l su rahvakunstivormi üle lugeda. Siin probleemid, mis see välja tõi koos mõnede minu täiendustega. Ise oleksin näidanud samu punkte. Tõsi, vbl. veidi teises valguses:
Vale väide: "Kuna jaam oli enne olnud vähendatud koormusel tekkis reaktori mürgistus." Parandus: Reaktori mürgistus tekib siis, kui reaktori võimsust vähendatakse, mistõttu akumuleerub ksenoon-135, mis on tugev neutroni absorbeerija. See takistas reaktori võimsuse tõstmist. Ehk siis ksenooni üleküllus tekib reaktsiooni intensiivsuse MUUTUMISE, mitte reaktsiooni taseme tagajärjel.
Vale väide: "Juhtiv autokraat tuli geniaalsele ideele - lükkas automaatika välja, piiras jahutusveee pealetulemist jne." Parandus: Otsuse automaatika välja lülitamiseks tegi juhtiv insener, mitte autokraat. See oli ebaseaduslik ja ohtlik tegevus, mis viis reaktori ebastabiilsesse olekusse.
Vale väide: "viidi erilisse režiimi, kus vähene jahutusvesi enam ei pidurdanud protsessi ja esialgu saadi reaktor näiliselt tööle soovitult." Parandus: Reaktor viidi väga madala võimsuse režiimi, kus ebapiisav jahutusvesi ja reaktiivsuse kontroll muutusid suureks probleemiks, kuid reaktori stabiilne töö oli näiline ja ohtlikult ebastabiilne. Sellest seisundist oleks saanud reaktori töö taastada, kuid seda oleks tulnud teha väga aeglaselt etapikaupa koos vahepealsete stabiliseerimispausidega.
Vale väide: "Katse läks nihu ja ainus pump sisuliselt katkestas reaktori jahutamise." Parandus: Jahutusvee pumbad ei olnud ainukesed, kuid katse tõttu vähenes jahutusvee vool oluliselt, mis suurendas reaktori ülekuumenemise riski.
Vale väide: "Reaktori juures olevad insenerid nägid, et reaktor hakkab lõhki lendama ja püüdsid juhtimiskeskust teavitada aga need olid seal hõivatud omavahelisele kraaklemisele, mistõttu ei vaadatud jne." Parandus: Insenerid ja operatiivtöötajad juhtimiskeskuses olid reaktoriruumi töötajatest märksa märksa rohkem teadlikud probleemidest, kuid ei mõistnud olukorra tõsidust ja reaktori kiiret degradeerumist. Puudulik suhtlus ja arusaam viisid tegevuste viibimiseni.
Vale väide: "Jahutusvee puudulikkus kaotas kõik mürgistuspidurid jne. ja reaktor hakkas kiirelt üle kuumenema." Parandus: Jahutusvee puudulikkus ei kaotanud mürgistuspidureid, kuid suurendas ülekuumenemise riski. Peamine probleem oli reaktiivsuse kontrolli kaotamine, mis põhjustas võimsuse järsu tõusu.
Vale väide: "Viimane lasi täielikult välja tõmmatud juhtvardad sisse (need ei jõudnudki lõpuni) kaadium neelas eriti aktiivselt energiat ja toimuski plahvatus." Parandus: Juhtvardad olid valmistatud boorist, mitte kaadiumist. Kui avariilüliti vajutati, sisenesid juhtvardad, mille otsad olid grafiidist, reaktorisse, põhjustades järsu reaktiivsuse tõusu ja plahvatuse. Täpsemalt oli grafiit reaktoris kogu aeg, kuid AZ-5 vajutamisel liikus see reaktori alaossa, kus põhjustas koos negatiivse keemiskoefitsendiga reaktiivsuse järsu tõusu ja varraste kinni kiilumise. Vesi aurustus ja kuna reaktor on üks suur aurukatel, siis see ei pidanud survele vastu. See, kus ja kuidas vesi kees, mis toimus negatiivse keemiskoefitsendi tagajärjel reaktori erinevates tsoonides ja kuidas graffidist varraste otsad seda mõjutasid on juba palju pikem jutt ja sellel siin ei peatuks
Vale väide: "See on enam väheem fission plahvatus." Parandus: Toimus auruplahvatus, mitte tuumaplahvatus. Seejärel toimus vesiniku ja grafiidi süttimine, mis levitas radioaktiivset materjali.
Vale väide: "Igatahes reaktoril lendas kaas minema koos osalise sisuga." Parandus: Plahvatus purustas reaktori hoone ja levitas suures koguses radioaktiivset materjali ümbruskonda. Täpsemalt on seni osaliselt ebaselge, kuidas plahvatus täpselt arenes ja mitu plahvatust seal oli. Põhiteooria on ikkagi auruplahvatus, mis lõi kaane pealt ja sellele järgnev vesiniku ja grafiidipulbri süttimine, mis hävitas reaktorhoone reaktori kaanest kõrgemal
Vastutav insener. Kes juhtumisi oli Tsernobõli AEJ jaamas ilma tuumafüüsiku hariduseta ennastäis idioot.
Viga on ka reaktsiooni kiiruses.
Sisulselt seal tõusis võimsus 2000 korda millisekundi jooksul.
Sellel hetkel kui need ajudoonorid hakkasid mürgitatud reaktori tootlikust tõstma kontrollvarraste eemaldamisega oligi kõik.
Oinad eemaldasid kontrollvardad, ainult 18 tk. jäi sisse.
Samas RBKM 1000 AEJ kasutusjuhis nägi ette vähemalt 54 varda olemasolu...
Ükskõik mida nad pärast seda tegid on ikka hambad.
Kas sulab ära või lendab laiali. Neil lendas laiali.
Kui juhtumisi kuskil juba varem viidatud ei ole siis ka lõik vikipeediast (ilma emotsionaalsete hüüatusteta)
"Plaanitud katsetustele tehti ettevalmistusi 25. aprilli päeval. Energiaploki elektriline võimsus oli 1 GW ning reaktori nominaalne soojuslik võimsus 3,2 GW ehk 3200 megavatti. Katsetuse läbiviimiseks oli vajalik reaktori 700–800 MW-ni vähendatud võimsus. Energiaploki päevane meeskond vähendas reaktori võimsust 50%, 1600 MW-ni, aga sel ajal lülitus välja üks Kiievi piirkonna elektrijaam ning Kiievi elektrivõrgu dispetšer nõudis katsetuse edasilükkamist, sest elektrit oli tarvis õhtuse nõudluse katmiseks. Tuumajaama direktor lükkaski katsetuse edasi ja reaktori võimsus jäi kuni katsetuse alguseni 1600 MW peale. 25. aprillil kell 23:04 lubas Kiievi dispetšer katsetust alustada. Ohutustesti läbiviimine jäi reaktori operaatorite õhtuse vahetuse ülesandeks. Aga õhtune vahetus, kelle juht oli Juri Tregub, ei olnud selleks katsetuseks valmistunud. Lisaks sellele sattus katsetuse oluline faas õhtuse ja öise vahetuse vahetusajale. Järgmise vahetuse vanem oli kogenud insener Aleksandr Akimov, kes oli formaalselt juht reaktori juhtimisruumis. Samas mitteametlikult oli vahetuse vanem jaama juhtivinsener, peainsener Nikolai Fomini asetäitja Anatoli Djatlov. Ta oli töötanud allveelaevade tuumareaktoritega ja osalenud ka 4. ploki reaktori eelmistel katsetel, seega oli tegemist kogenud spetsialistiga. Seepärast otsustatigi, et enne Djatlovi tulekut katsetust ei alustata. Öisesse vahetusse jäi ka eelmise vahetuse vanem J. Tregub.
Reaktoris tekib uraani tuumade lagunemisel suures koguses joodi isotoopi jood-135. Isotoobi I-135 poolestusaeg on 6,57 tundi, sellest tekib ksenoon-135. Xe-135 on potentsiaalne reaktorimürk. See on ülimalt efektiivne neutronite neelaja, seega aeglustab ahelreaktsiooni, mis vajab n-ö aeglustatud neutroneid. Kui Xe-135 aatom neelab neutroni, siis muutub see stabiilseks Xe-136-ks, mis enam neutroneid ei neela. Normaalse võimsusega reaktsioonil saavutatakse tasakaal, mille käigus Xe-135 "põletatakse" reaktori kõrges neutronite voos sama kiiresti, kui I-135 laguneb. Neljanda energiaploki reaktor oli töötanud poolel võimsusel (1600 MW) juba pool ööpäeva, mis tõstis ksenoon-135 taset reaktoris. Reaktori võimsuse ja seega neutronite voo kiirel langetamisel kiirenes ka I-135 lagunemisprotsess ning tekkis suures koguses Xe-135 isotoope – kiiremini, kui tekkis Xe-136 isotoope. Reaktori peatamise selles faasis tegi operaator vea ja viis reaktori kontrollvardad liiga sügavale, vähendades nii reaktori võimsust, mis langes 30 MW-ni – umbes viiele protsendile plaanitud eksperimendi alustamiseks vajalikust. Et reaktori võimsus uuesti soovitud tasemele kasvatada, lülitati automaatne võimsuse regulaator välja ja hakati reaktori võimsust kasvatama, tõstes osa reaktori kontrollvardaid käsitsijuhtimisega reaktorist välja.
Reaktori võimsus suurenes 200 MW-ni, mis oli vähem kui kolmandik eksperimendi juhendis ette nähtust, aga piisav turbiini ja pumpade tööks, ning katset jätkati. Reaktori võimsuse edasist tõusu ei võimaldanud reaktori kiireist režiimimuutustest tingitud Xe-135 isotoopide rohkus. Operaatorid tõstsid käsitsijuhtimisel täiendavalt kontrollvardaid reaktorist välja, et tagada reaktori püsiv võimsus. Kell 1:05 öösel lülitasid operaatorid katse jätkamiseks sisse täiendavad veepumbad ning suurendasid vee voolu reaktoris rohkem kui ohutusnõuded lubavad. Veevool ületas ohutuspiiri kell 1:19 öösel ja kuna ka vesi neelab neutroneid, siis reaktori võimsus vähenes veelgi. Sellele reageeris võimsuse automaatregulaator ja viis reaktorist täiendavalt kontrollvardaid välja. See tekitas eriti ohtliku olukorra: enamus kontrollvarrastest oli reaktorist välja tõmmatud ja ainus, mis kontrollis reaktsiooni, olid reaktsiooni käigus tekkivad Xe-135 isotoobid. Reaktori reaktiivsuse varu hinnang osutus valeks, sest operaatorid ei teadnud, et RBMK reaktori veeauru-reaktiivsus on reaktori väikesel võimsusel nii suur, kui see oli. Katastroofijärgsete mudelarvutuste ja katsetega selgus, et reaktoril oli sellel võimsustasemel väga kõrge positiivne veeauru-reaktiivsus."
Ja mis edasi juhtus
"Kell 1:23:04 alustasid reaktori operaatorid plaanitud eksperimenti. Reaktori ebastabiilset olekut juhtpaneelilt ei märgatud ja tundub, et keegi reaktori-rühmast ei olnud ohust teadlik. Turbiine käitav aur lülitati välja ja käivitati veepumpade diiselgeneraatorid, mis saavutasid vajaliku pöörlemiskiiruse kell 1:23:43. Turbiinide pöörlemiskiiruse vähenedes vähenes veepumpade tootlikkus, mis vähendas reaktori jahutust ning suurendas reaktori tuumas auru teket. Kontrollvarraste kanaleis tekkisid aurutaskud. Need protsessid tekitasid reaktoris positiivse reaktiivsuse ja reaktori võimsus hakkas kasvama. Reaktori võimsuse kasvades hakkasid Xe-135 isotoobid põlema kiiremini kui I-135 isotoobid lagunesid, mis omakorda suurendas reaktori võimsust. Sel ajal suutis võimsuse automaatregulaator võimsuse kasvu kompenseerida. Reaktori juhtpuldis ei olnud ühtegi signaali reaktori ebastabiilsest olekust.
Kell 1:23:40 vajutasid operaatorid lülitit AZ-5 (kiire hädaabi kaitse 5 "SCRAM"). Nii viiakse kõik kontrollvardad viivitamatult reaktorisse. SCRAM on avariilüliti, mida kasutatakse, kui reaktori võimsus ootamatult suureneb. SCRAM-i kasutatakse ka reaktori tavalisel seiskamisel, et reaktor lõplikult peatada. Samal viisil peatati alatiseks 15. detsembril 2000 kell 13:17 Tšornobõli tuumajaama 3. energiaplokk. Ei teata seniajani, kas SCRAM-i kasutati hädaohu tõttu või lihtsalt rutiin-meetodil nagu tavalisel reaktori peatamisel.
Tundub, et selle ajani ei tajunud reaktori operaatorid mingit ohtu, vaid lihtsalt lõpetasid katse ning soovisid reaktori lõplikult peatada.
Kontrollvarraste sisestusmehhanism oli aeglane. Kontrollvarraste viimine täies ulatuses reaktori tuuma kestis 18–20 sekundit. Kontrollvarraste disaini eripära vähendas varraste allaliikumisel algselt neutronite neelamist varraste alumise otsa juures. See viis selleni, et SCRAM tegelikult suurendas reaktsiooni võimsust reaktori alaosas. Mõni sekund pärast AZ-5 sisselülitumist hakkas reaktori võimsus hüppeliselt kasvama. Siis hakkasid purunema kütusevardad ja ummistusid kontrollvarraste kanalid. Kontrollvardad kiilusid kinni, kui nad olid sisestatud alles 1/3 ulatuses, ning seega oli reaktsiooni võimatu peatada. 3 sekundiga kasvas reaktori võimsus üle 530 MW. Auru rõhk kasvas plahvatuslikult ja purustas jahutustorud. Mõne sekundi pärast järgnes teine, tugevam plahvatus, mille põhjus on ühe teooria järgi kriitilise massi ületamine mõnes purunenud reaktori osas. Teine võimalik seletus on n-ö keemiline plahvatus – suures kuumuses vesi lagunes vesinikuks ja hapnikuks ja plahvatas, saades välisõhust hapnikku lisaks. Hinnanguliselt kasvas reaktori võimsus enne plahvatust 30 GW-ni, ületades kell 1:23:47 ligi kümme korda reaktori nimivõimsust. Plahvatus paiskas minema reaktori kaane ja pühkis minema energiaploki katuse. Plahvatuse käigus ülekuumenenud grafiit süttis ja laialipaiskuvad põleva grafiidi tükid tekitasid mitu tulekahjukollet naaberkorpustel, mille katused olid üle valatud bituumeniga. Grafiidi põlemine purunenud reaktoris aitas kaasa radioaktiivse materjali laialikandumisele ning seega lähipiirkondade saastumisele."
Vastutav insener. Kes juhtumisi oli Tsernobõli AEJ jaamas ilma tuumafüüsiku hariduseta ennastäis idioot.
...
See väide on täielik jama. Nii Akimov, kui Djatlov olid piisavalt kvalifitseeritud tuumareaktori käitamiseks. Asi ei olnud kvalifikatsioonis, vaid kombinatsioonis tuumajaama konstruktsiooni (osalt varjatud) eripäradest ja nõukogude "mužik" kultuuri mõjudest juhtimisotsustele.
kalvis kirjutas: ↑11 Aug, 2024 14:07
...
Arvatavasti kasutab Ukraina kah odavat vastulööki, mitte ainult Kursk aga ka muu tuumaelektrijaam Venemaal saab litaka, mis areneb edasi tuumaseeneks.
Mitte ühegi tuumajaama ründamisel konventsionaalse relvastusega pole võimalik tekitada tuumaseent. Mitte mingil viisil. Saab tekitada ulatusliku tuumareostuse aga mitte mingil juhul ei toimu tuumaplahvatust.
Saab aga nii lihtne see ka pole. Vaja on välja viia täielikult omatarve - st väline toide + kohapealseed diiseelgeneraatorid. Just vanemat tüüpi reaktorites (Kurskis peeaks just olema) saab tekitada olukorra kus reaktor hakkab pöördumatult kuumenema ja kui juhtimine ei toimi (kaadiumvardad ei liigu kuna omatarvet pole) siis läheb neutronite paljundustegur >1 ning edasi läheb reaktor tuumaplahvatusse. Seee on muidugi N-x juhtum, mis eeldab, et kohapalset personali pole, kes kasvõi käsitsi läheb juhtvardaid sisse laskma jne.
On veel üks stsenaarium ja see võib ka juhtuda. Kui jahutust pole hakkab tuum sulama ja liigub pöördumatult maakeera keskpunkti poole. Kohates põhjavett, toimub tuumaplahvatus. See stsenaarium hakkas kulgema Tsernobõlis kuid jällegi visati helikopteritelt surmaminejatelt boori liivaga ja õnnestus peatada. Paraleeelselt jahutati reaktori põhi ära, ehitades sinna tunnelid ja jahutus. Saadi pidama.
Kaasaegsetes reaktorites on mõlemad ohud kõrvaldatud. Reaktoritel on vabaringlusees jahutus mis tagab kui vardad täöiesti sees, ei juhtugi ülekuumenemist. Teiseks on ka boor ja muud ained mis kuumenedes automaatselt jahutavad reaktori ära. Ja on tehtud spetsiaalne rasksulav põhi mis peaks pidurdama maakera keskpunkti vajumist (see pol 100% aga piisavalt hea %)
Kui Tsenrobõlis olnuks võimalik tuumaplahvatus, siis reaktoris olevat tuumamaterjali kogust arvates poleks sealt Pripjati linnast enam kedagi evakueerida olnud ja jaamast endast oleks vaid alles sulanud pinnasega kaetud lage plats.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
kalvis kirjutas: ↑12 Aug, 2024 8:05
Saab aga nii lihtne see ka pole. Vaja on välja viia täielikult omatarve - st väline toide + kohapealseed diiseelgeneraatorid. Just vanemat tüüpi reaktorites (Kurskis peeaks just olema) saab tekitada olukorra kus reaktor hakkab pöördumatult kuumenema ja kui juhtimine ei toimi (kaadiumvardad ei liigu kuna omatarvet pole) siis läheb neutronite paljundustegur >1 ning edasi läheb reaktor tuumaplahvatusse. Seee on muidugi N-x juhtum, mis eeldab, et kohapalset personali pole, kes kasvõi käsitsi läheb juhtvardaid sisse laskma jne.
Kui neutronide paljunemistegur lähb üle 1 siis paiskub halvimal juhul reaktor termiliselt laiali aga ei toimu tuumaplahvatust. Olen sellest juba ka varem kirjutanud, aga eriti lihtsatele: selleks, et toimuks tuumaplahvatus, peaks neutronite paljunemistegur olema >1,2. Selliseid tingimusi, millal see sinnamaani jõuaks, ei ole tuumareaktoris võimalik luua mitte kuidagi.
kalvis kirjutas: ↑12 Aug, 2024 8:05
On veel üks stsenaarium ja see võib ka juhtuda. Kui jahutust pole hakkab tuum sulama ja liigub pöördumatult maakeera keskpunkti poole. Kohates põhjavett, toimub tuumaplahvatus. ...
Ei toimu. Kooriumi kohtumisel veega võib toimuda igasuguseid energeetilisi sündmusi, aga üks, mis on täiesti välistatud füüsikaliselt on tuumaplahvatus. Tšernobõlis kardeti hoopis põhjavee laiaulatuslikku reostumist. Hiljem on tollaseid sündmusi analüüsitud ning kogu see tunneldamine tunnistatud tegelikult ebavajalikuks.
Toimub Tsernobõl vol kaks. Rõhk läheb nii suureks, et rekator lendab tükkideks ja toimub ikkagi ahelreaktsioon. JAH, see ei ole klassikaline tuumapomm aga elektrijaama hoone lendab laiali ja sama hea saastepilv sajab kõikjal maha.
Kooriumi põhjaveega juhtumit pole veel olnud aga olen lugenud tsernobõli ajast, et teadlaste hinnangul läheb asi kiirelt just tuumaseeneks. Auru rõhk pidi eksponentsiaalselt kasvama ja seene plahvatusjõud tuleb aurust. Muidugi kogu koorum pihustub laiali. See olevat just eelmisest variandist ohtlikum kuna jõud ületaks kindlasti 10 kui mitte 100 korda tavalise tsernobõli laksu.
kalvis kirjutas: ↑13 Aug, 2024 16:30
Toimub Tsernobõl vol kaks. Rõhk läheb nii suureks, et rekator lendab tükkideks ja toimub ikkagi ahelreaktsioon. JAH, see ei ole klassikaline tuumapomm aga elektrijaama hoone lendab laiali ja sama hea saastepilv sajab kõikjal maha.
...
Nii kange kiusatus ikka on rääkida asjadest, millest sa ei tea.
Tuumajaama ründamisel klassikalise moonaga peab tegema õige mitu pauku. Muul meetodil ei ole võimalik saada jagu reaktori sarkofaagist. Esimese paugu peale reaktor SCRUM-ib. Ehk siis pannakse seisma (kui see juba ei seisa). See tähendab, et kõik kontrollvardad lastakse sisse ja reaktsioonitase viiakse miinimumini. See miinimum tähendab muidugi, et endiselt toodetakse mitu MW soojust, aga see on oluliselt vähem, kui töötava jaama korral. Kui see ebaõnnestub, süstitakse jahutusvette suures koguses boori, mis toob kaasa sama efekti. Sealt edasi reaktori kahjustumiseni läheb vaja ikka üsna mitu pommi. Kõige selle tagajärg on suure tõenäosusega halvimal juhul (kui kõik turvasüsteemid üles ütlevad), et reaktori tuum sulab ja koorium vajub kogumiskambritesse laiali ja jahtub. Mingit "tunglemist maakera tuuma poole" ei toimu.
Tšernobõl vol2. eeldab samaaegset sisemist sabotaaži. Võimalik aga vähetõenäoline. Või siis mingit ülisuure purustusjõuga (mitu tonni TNT-d) laengut, mida ukrainlastel pole.
Soovitan elada oma märgi fantaasiaid ägedate katastroofide üle välja kusagil mujal. Seda "koorium põhjaveega" juttu ei hakka isegi kommenteerima.
stupiduser kirjutas: ↑14 Aug, 2024 10:42
Väga vabandan aga mis on "koorium"?
Kraam, mis tekib, kui tuumareaktori tuum kokku sulab. Segu tuumakütusest, reguleerimisvarrastest, tuumakütuse konteineritest, struktuursest materjalist jms.
NB! Mitte kunagi ei sula kokku kogu reaktori tuum. Tavaliselt (kui nii võib öelda, sest selliseid sündmuseid on olnud vähe) sulab kokku ainult osa reaktori tuumast.
pwn13 kirjutas: ↑14 Aug, 2024 12:06
Tšernobõli oma kutsuti vist elevandi jalakas ( elefant foot ) vms.
See on konkreetse objekti kohta käinud nimi. Seda selle pärast, et moodustus elevandi jala kujuline kamakas. Materjal on ikka koorium. Eesti keeles ei tea, et sellel otsest muud vastust oleks, kui nimetatud toorlaen. Ka vene keeles on see toorlaen, niisamuti kui kõigis teistes keeltes, mida ma vaatasin. https://en.wikipedia.org/wiki/Corium_(nuclear_reactor)
