Autotehnikateema

[Madis Reivik]

Ma usun endiselt, et enamus insenere teavad, mida nad teevad.

Autod on väga erinevad, ega siin üldistada ei saa. Ei kuku kõigil tootjatel ühtemoodi hästi välja see auto valmistamine.
Ja eks insenerid vaesekesed on tänapäeval mitme tule vahel - raamatupidajad nõuavad, et masina tootmiskulud odavad oleksid. Disainerid soovivad, et auto oleks moekas ja ilus. Ja siis veel saastenormid ja öko teema. Sumpsist peavad lilleõied lendama ja võimalusel teeme auto taaskasutatud materjalidest

Insenerid ise kurdavad, et kuna investorid nõuavad jätkuvat rahavoogu, et tehnika ei kestaks kauem kui liisingu lõpuni, siis nende töömaht tehnika planeeritud eluea saavutamisel on oluliselt suurem kui toote enda valmistamiseks oleks vajalik.

Kas ise mõtlesid välja selle ?

[_dumbuser_]

Kas ise mõtlesid välja selle ?

Ei usu, et see võimatu on. Loogiline küll, kui sa teed ideaalse asja siis peale ühte korda sul seda klienti enam ei ole. Seega tuleb teha asi mida ostetakse uuesti. Või siis teha asi mis lihtsalt nõuab hooldust, uuendust, regulaarset lappimist jne. Ja kui sellest on vähe siis kurat teeme sell hooldus nii urruaugu kauda asjaks, et seda ise ei saa teha. Osad funktsioonid on juba liisngusse ka pandud, kuigi raud on masinas olemas. Mingid istmekütted ja vist tagurduskaamerad ja karjade kaupa mingeid mugavusasju. Või tehases aktiveeritavad krtteab mis moodulid. Igale poole muidugi lõpmatu inin mingist superhüperüliturvalisest asjast. Muidu sa kliendilt pappi ei saa. Vist eile või üleeile oli artikkel, et keskmine USA klient ei taha enam mitte mingit uut autot kuna see lihtsalt on igasugu tarbetut sitta täis topitud ja klient ei taha hakata mingit järjekordset paneeli näppima või mingit lollakat äppi torkima. Eriliselt olevat hakanud pinda käima kõiksugu automaatne tee peal olemise jama. Tahetakse vana head asja kus pedaali vajutamisel sa tunned mida sa teed.
Aga noh, volkari säästumootor oli ka paljude jaoks algul täiesti loll kuulujutt.

[davidsoniharald]

Insenerid ise kurdavad, et kuna investorid nõuavad jätkuvat rahavoogu, et tehnika ei kestaks kauem kui liisingu lõpuni, siis nende töömaht tehnika planeeritud eluea saavutamisel on oluliselt suurem kui toote enda valmistamiseks oleks vajalik.

Paluks viidet sellele väitele. Kust selline info pärineb?

[tsivi_list]

Sandy Munro YouTube kanalilt tasub just tema enda juttusid, sõidukite ehituse analüüse vaadata, et mõista kuidas autoinsenerid mõtlevad.

https://youtube.com/@munrolive?si=b5QoEBoqDP3nGcL9

Igasugused vandenõuteooriad jätta külapoe tagusele seltskonnale.

[vanahalb]

Disainipiiranguid seab pigem turundus, mitte disainerid.

Disainipiiranguid seavad eelkõige ohutusnõuded, seda vähemalt E-liidus. Kui on ette kirjutatud et porikaitse peab olema maksimaalselt 20 cm kõrgusel (võib olla integreeritud kaitserauda), jalakäija ohutuse tõttu ei lähe mitte Rolls-Royce "Lendava leedi" sarnased kaunistused mis inimese vardasse lükkavad jms siis väga omanäolist autot teha ei saagi. Samal põhjusel on F1 autod ühtsete reeglite tõttu välimuselt üsna sarnased.

[OLAVI]

Insenerid ise kurdavad, et kuna investorid nõuavad jätkuvat rahavoogu, et tehnika ei kestaks kauem kui liisingu lõpuni, siis nende töömaht tehnika planeeritud eluea saavutamisel on oluliselt suurem kui toote enda valmistamiseks oleks vajalik.

Paluks viidet sellele väitele. Kust selline info pärineb?

Selle kohta sai varemalt lugeda ka erialainimeste foorumitest aga tänapäeval ei räägi enam keegi midagi, sest kõik arvestatavad töötajad peavad allkirjastama konfidensiaalsuslepingud, et oma tööst ei räägiks.

[AMvA]

Insenerid ise kurdavad, et kuna investorid nõuavad jätkuvat rahavoogu, et tehnika ei kestaks kauem kui liisingu lõpuni, siis nende töömaht tehnika planeeritud eluea saavutamisel on oluliselt suurem kui toote enda valmistamiseks oleks vajalik.

Paluks viidet sellele väitele. Kust selline info pärineb?

Selle kohta sai varemalt lugeda ka erialainimeste foorumitest aga tänapäeval ei räägi enam keegi midagi, sest kõik arvestatavad töötajad peavad allkirjastama konfidensiaalsuslepingud, et oma tööst ei räägiks.

Autofirmade insenerid pidid allkirjastama konfidentsiaalsus lepingu juba siis, kui foorumitest polnud keegi undki näinud.

[tsivi_list]

Disainipiiranguid seavad eelkõige ohutusnõuded, seda vähemalt E-liidus. Kui on ette kirjutatud et porikaitse peab olema maksimaalselt 20 cm kõrgusel (võib olla integreeritud kaitserauda), jalakäija ohutuse tõttu

Kus need nõuded, mida Te nii täpselt teate, sätestatud on? Millises Euroopa Liidu dokumendis?

Mis asi on "porikaitse" auto puhul?

[vanahalb]

Nendes dokumentides mis käsitlevad auto homologiseerimist.
Õpetlik näide et mis juhtub siis kui disainer lihtsalt midagi valmis joonistab ja hakatakse autot ehitama on Eesti edulugu , elektriauto Nobe. Kuigi see ettevõtja ise oli juba mu silmis kahtlane oleks võinud millestki lihtsamast alustada. Näiteks proovida kerghaagisele tüübikinnitust saada.

Porikaitsme all mõtlen konstruktsioonielementi mis takistab poril ratta alt mööda ilma laiali lennata. Mis selles mõistes keerulist on ?
Konkreetselt selle porikaitsmega oli kunagi vaidlus Poola politseiga et kas autol peavad olema taga eraldi porilapakad või piisab rattakoopast ja kaitseraua alumisest äärest. Üks vana kes EL seadustes rohkem kodus tõmbas kohe vastava määruse välja milles oli ratta tagumise vaba osa kõrgus suurusjärgus 20 cm. Siis tuli joonlauaga mõõta et kas on 19 või 21 ja kas saab liiklemiskeelu või mitte. Mitmetel autodel on seal lisaks plastist lapakad mis aja jooksul ära kaduma kipuvad.

Aga kui tahad neid nõudeid täpsemalt uurida siis vaata algatuseks tehnoülevaatuse reegleid. Paljud aga mitte kõik on sealgi viidatud.
Üks üleüldine jalakäija ohutuse reegel oli mäletamist mööda midagi sellist et 20 cm läbimõõduga kera peab saama auto pealt igast kohast vabalt maha veereda. Ehk Mad Max stiilis autosid võib ehitada kuid neile ei saa kasutusluba.

[AMvA]

Nendes dokumentides mis käsitlevad auto homologiseerimist.
Õpetlik näide et mis juhtub siis kui disainer lihtsalt midagi valmis joonistab ja hakatakse autot ehitama on Eesti edulugu , elektriauto Nobe. Kuigi see ettevõtja ise oli juba mu silmis kahtlane oleks võinud millestki lihtsamast alustada. Näiteks proovida kerghaagisele tüübikinnitust saada.

Porikaitsme all mõtlen konstruktsioonielementi mis takistab poril ratta alt mööda ilma laiali lennata. Mis selles mõistes keerulist on ?
Konkreetselt selle porikaitsmega oli kunagi vaidlus Poola politseiga et kas autol peavad olema taga eraldi porilapakad või piisab rattakoopast ja kaitseraua alumisest äärest. Üks vana kes EL seadustes rohkem kodus tõmbas kohe vastava määruse välja milles oli ratta tagumise vaba osa kõrgus suurusjärgus 20 cm. Siis tuli joonlauaga mõõta et kas on 19 või 21 ja kas saab liiklemiskeelu või mitte. Mitmetel autodel on seal lisaks plastist lapakad mis aja jooksul ära kaduma kipuvad.

Aga kui tahad neid nõudeid täpsemalt uurida siis vaata algatuseks tehnoülevaatuse reegleid. Paljud aga mitte kõik on sealgi viidatud.
Üks üleüldine jalakäija ohutuse reegel oli mäletamist mööda midagi sellist et 20 cm läbimõõduga kera peab saama auto pealt igast kohast vabalt maha veereda. Ehk Mad Max stiilis autosid võib ehitada kuid neile ei saa kasutusluba.

Täpsed nõuded siis:

Kood 629. Porikaitse
Nõuded: 1) üle 7,5 t täismassiga N2 ning kõigi N3, O3 ja O4 kategooria sõidukitel
peavad olema direktiivi 91/226/EMÜ nõuetele vastavad porikaitsmed. Erinevatel
juhtudel võivad porikaitsmed koosneda poritiivast, poripõllest ja külgpõllest koos
porikaitsevarustusega. Poripõll peab olema laiem kui tagaratas (paarisrattad) ja asuma
77
ratta kõige tagumisest pinnast tagapool mitte rohkem kui 300 mm. Kui telgede vahe
on nii suur, et teineteise järel asetsevate rataste veerepindade vahe on suurem kui
250 mm, peavad poripõlled olema paigaldatud ka nende rataste vahele. Poripõlle
alumine äär ei tohi asuda kõrgemal kui 200 mm maapinnast. Tulenevalt
vedrustussüsteemi omadustest, võib poripõlle alumise ääre kõrgust suurendada kuni
300 mm;
2) M1 kategooria sõidukil peavad olema direktiivi 78/549/EMÜ nõuetele vastavad
rataste porikaitsmed (kereosad, poritiivad, jm). Porikaitsme tagumine serv ei tohi
lõppeda ülalpool horisontaaltasapinda, mis paikneb ratta pöörlemisteljest 150 mm
kõrgemal;
3) M2, M3, N1, mitte üle 7,5 t täismassiga N2, O1 ja O2 kategooria sõidukite
porikaitsmete tagumine serv peab ulatuma vähemalt horisontaaltasapinnani, mis
paikneb ratta pöörlemisteljel ning laius ratta pöörlemistelje pikitasapinnal olema
vähemalt ratta (paarisratta) laius.

ja

2) kere või kabiini ja nendest väljaulatuval osal, välja arvatud peegel, antenn,
pakiraam ja detailid, mille kõvadus on väiksem kui 60 Shore'i ühikut ja mis asuvad
kõrgemal kui 2 m teepinnast, sõiduki põrandatasapinnast madalamal või, mis ei saa
100 mm läbimõõduga kuuliga veeretamisel kokku puutuda kuuli pinnaga, ei tohi olla
teravaid, haakuvaid ega lõikavaid väljapoole suunatud eendeid, mis võivad põhjustada
vigastusi kaasliiklejale, kes saab löögi või puutub vastu sõiduki keret. Kuul, Ø
100 mm, peab veerema üle kerepinnal olevast takistusest nii, et kuuli keskpunkti läbiv
kere pinnaga rööbiti olev telg jääks kuuli pinna ja takistuse kokkupuute punktist
kõrgemale

[Erureamees]

Ma ei usu üldiselt ka väga igasugustesse vandenõuteooriatesse ja pealegi juba siis kui ma väike poiss olin, olid vanad mudelid paremad kui uued( tollal siis vene nõukogude autotööstuse ahtast valikust). Aga millalgi sõlmisid lambipirnide tootjad just nimelt sellise suunitlusega lepingu, et pirnid ei kestaks kauem kui x tundi. Kes lepingut rikkus pidi kõva trahvi maksma. Osalised olid tänagi teada tegijad: Philips, General Electic jne. Kõik. kes tollal globaalset turgu domineerisid.
Nii et ma ei välistaks...

[Madis Reivik]

Lambipirni vandenõu on bullshit.
Miks ?
Hõõglambil on seda suurem valgusviljakus, mida kõrgem on niidi temperatuur. Ja vastavalt on ka eluiga lühem.
Seetõttu tuleb leida kompromiss.
Kompromiss, muuseas, tähendab seda et korralikum tootja kasutab natuke korralikumat volframi ja vastavalt natuke kõrgemat temperatuuri, mis tähendab paremat valgusviljakust.

Maailma pikima elueaga pirn pidi kusagil tuletõrjedepoos olema ja töötama 30% alapingega, nagu seasilm.

[Some]

https://www.delfi.ee/artikkel/120301339 ... tesla-juht

Põhja prefektuuri Ida-Harju jaoskonna välijuht Ilja Pahhomov ütles, et esialgsetel andmetel sõitis 37-aastane naine oma sõiduautoga Tesla tagant sisse veoauto haagisele.

Aasta vana Tesla X, kuidas selle juhiabid veoki maha magasid? Saaks aru kui oleks laubakas olnud aga saan aru, et pani sõitvale veokale (90km/h äkki?) TAGANT sisse.
Otsin parasjagu elektrikat ja piilusin ka Tesla poole - just juhiabide pärast, nüüd ei teagi...
Loodetavasti tuleb pärast ekspertiisi jätkulugu, et mis siis õieti juhtus.

[Walter2]

Kahtlaselt liiga tagant sees on see särtsukas - kas veokal ikka korrektne allasõidutõke oli? Vaadates jäänuseid pidi kiiruste erinevus ikka jõhkralt suur olema..

[mart2]

Ma ei tea konkreetse juhiabi toimimise mehhanismi, kuid nendel, millel on kaasatud optika, on sageli kaks probleemi - raskendatud analüüs vihmasaju / halva nähtavuse tingimustes ja madalate objektide tuvastamine (tühjad haagised). Seda tunnistati näiteks esimese põlvkonna Subaru EyeSight juures, mis siis kiiresti uuenduse sai. Teiste tootjate antud "enesepaljastustest" pole väga kuulnud...

Videot vaadates tundub, et mõlemad ebameeldivad faktorid olid koos - tee on veel märg ja pikk tühi poolhaagis teepeal ees. Sellega ohutut vahekaugust on väiksema kogemuse korral isegi palja silmaga raske hinnata.
No ja ei saa loomulikult unustada üleloomulikku usku juhiabidesse!

Isiklik arvamus.