Autotehnikateema

[OLAVI]

Kui paluda autojuhil süüdata ääretuled, siis see tõsimeeli kinnitab, et selliseid asju ostes auto lisade nimekirjas ei olnud ja Tema autol selliseid asju kindlasti ei ole.
Jne.

No mis ma, ennist rääkisin: ainult kaptentrummid ja olavid.

Kõigil teistel käib suunatule kangi liigitamine üle mõistuse.

Mitte "kõigil teistel" vaid "väga paljudel" ja see sõltub keskkonnast (asulast), kus juht liikleb.
Ka Eesti erinevates linnades on liikluskultuur erinev ja ei tasu võtta selle märkamist isiklikult.

Näiteks kui algaja juht alustab oma juhielu ainult Tallinna suurematel maguistraalidel, kus liiklussõlmedes on määratud suunad sõiduradadel ja Liiklusseaduse kohaselt suunda näitama ei pea, siis inimene harjubki läbi linna sõitma ilma suunatulesid kasutamata.

Kui ringtee parempoolne rada pöörab ainult ringteelt välja või ristteel parempöördel ja see on tähistatud eraldi sõidurajana, siis ringteelt väljumisel või pöördel ei pea suunda näitama, kui juht ei välju oma sõidurajalt.

Olen kohanud ka mitte vähe juhte, kes ei oska näidata vasakut või paremat suunatuld ja nendele tuleb öelda "suund üles" või "suund alla".

[OLAVI]

....
Tehnokontrolli nõuded ei ole mitte kunagi nõudnud päevatulede rezhiimis tagatulede põlemist, aga näe, ...

Kuna nõuded on ajas olnud muutuvad, siis on küll teatud ajaperioodil tehnoülevaatusel olnud nõutud, et sõidutulede automaatsel süttimisel peavad ääretuled pidevalt põlema.

Õpi ikka eristama et "Nõuded sõidukite tehnoseisundile" ja "Liiklusseadus" on erinevad dokumendid ja juht peab teedel liigeldes täitma Liiklusseaduse nõudeid tulede kasutamise osas ning mitte liiklema halva nähtavuse korral päevatuledega.

Oskad sa selle esimese väite kohta tuua EU direktiivi?

Teise väite kohta võin sulle lihtsalt öelda, et kerge vihm ei ole veel halb nähtavus mis sunniks pooltulesid kasutama, mu auto päevasõidutulede LED-id on piisavalt heledad.
Teine asi on see, mis auto taga toimub ja mida taganttulija näeb.

Kui sooritada "kerges vihmas" möödasõitu veoauto kõrval olevast udupilvest, siis möödasõitev auto võib kaasliiklejate jaoks olla vägagi halva nähtavusega alas.

Ainult väheste kogemustega või ignorantne juht võib pidada temasse mittepuutuvaks asjaks, et "kuidas teised juhid teda näevad", sest märgutulede põhifunktsioon ongi auto nähtavaks tegemine kaasliiklejatele, mitte "iluasjaks olemine".

Kui külmade LED tulede klaasid muutuvad lume või lopa tõttu seasilmadeks, siis ei ole nendest kaasliiklejatele mingit kasu, peale autojuhi enda õndsa rahulolu.
Öisel maanteel on näha paljusid kelle tagatuled on lumega kaetud ja ainult väga hea fantaasiaga võib seal arvata LED tulesid põlema.

[OLAVI]

Automaatika võib olla hoolsam aga kas ka korralikum on iseasi.


Kõrgel istuvad veoautode juhid kurdavad, et vastusõitvad matrix LED esituled pidevalt pimestavad neid, sest tulede juhtautomaatika ei erista vastusõitva auto juhi kõrgust teepinnast.

See su väide on absurd. Maatrix LED-i ei huvita, kui kõrgel istub juht. Süsteem jälgib vastutuleva auto valgusvihku ja veoautol on see samakõrgel, kui sõiduautol. Su väite kohaselt peaksid siis maatrixtuled näitama taevasse

Õige, kuna veoauto ja sõiduauto tuled on küll samal kõrgusel aga kuna veoauto juht istub oluliselt kõrgemal kui sõiduautojuht ja kui maatrixis kõrgele valgustavaid segmente välja ei lülitata, siis need näitavad kaugtuledena otse veoauto juhi silmadesse.
Laternast väljuva kaugtule valgusvihu nurk on ju sama ja ainult kaugusest sõltub, et kas valgus suundub vastusõitja silma või taevasse.

[OLAVI]

Oskad sa selle esimese väite kohta tuua EU direktiivi?

EU direktiivi kohta ei oska öelda, aga Eestis selline seadus mingil ajal kehtis. Et koos päevatuledega pidid gabariidid põlema. Võibolla keegi targem, kes mõistab RT arhiivifailides sobrada, isegi leiaks selle üles.

Ei maksa otsida Eesti seaduse vastavust EU direktiividele ajast kui Eesti ei olnud veel EU'ga liitunud.

Nooremad vist ei tea, et EU direktiivid hakkasid Eestis kehtima palju hiljem kui tuli kasutusele päevatuledega sõitmise kohustus.

[OLAVI]

Niimoodi on siis kui kasutatakse automaatikat või on isemoditud tuled.
Mäletatavasti oli ka Eestis periood kus ülevaatusel nõuti et koos mootori käivitamisega peavad lähituled süttima. See oli veel enne kui päevatuled massidesse läksid. Elektroonikud said tööd ja leiba ja ametnikud automatkajatelt sõimata sest mitte igas riigis ei tohtinud siis päeval tuledega sõita.

Selliseid autosid võib veel käibel olla.

Minumeelest ülevaatusel ei ole nõutud automaatselt süttivaid lähi või päevatulesi. Vbolla kehtis(b) see nõue uutele müüdavatele autodele? Sest sarnast "automaatikat" (relee lülitab süütega kohe lähi tuled põlema) olen kohandud 2000 alguse uuena Eestis ja Soomes müüdud autodel.
Õigesti paigaldatuna selline süsteem peab parktuledele lülitates lähituled välja lülitama. Põhjusmõtteliselt oleks saanud siis parktuledega sõita riikides kus päeva- või lähituled päeval põlema ei pidanud. Keelab üldse seadus parktuledega sõitmise sellistes riikides? Kindlasti aga segab see vähem oludes kus kõik ilma tuledeta sõidavad.

Mitte ei nõutud "süttimist süüte sisselülitamisel" vaid " kui sõidutuled (lähi, udu) süttisid süüdet sisse lülitades, siis pidid süttima ka ääretuled" ja kõige kindlam oli ülevaatuseks "isetehtud" tulede automaatika välja lülitada.

Algusaegadel ei olnud saada lisatuledena autode päevatulesid (tähis klaasil "RL") ja seepärast lülitati põlema päevatuledena sõidutulesid (lähi-, udutuled) aga sõidutuledega koos peavad süttima ka ääretuled.

Kui autole paigaldati lisatuledena "RL" tähisega päevasõidutuled, siis ei olnud ääretulede süttimise vajadust aga sõidutulede süttides pidid kustuma päevatuled.

Kuna tollel ammusel ajal maksis "õigesti paigaldamiseks" vajalik päevatulede moodul kuni 2000EEK, siis enamusele autodest paigaldati tulede automaatikat lihtsamalt ja odavamalt, mis pahatihti ei taganud tulede automaatika nõuetekohast toimimist ja sellest tekkisidki probleemid.

(Kuna Jaapanlaste tulede toide erineb oluliselt muu maailma autode skeemist, siis Jaapani autod kippusid eriti hästi süttima iseleiutatud tuledeautomaatika paigaldamisel.)

[ahto42]

On ka neid kes seisavad mingil X põhjusel vahel asulavälisel teel n.ö. "valelpool teeservas" ja lähituled ka veel sisse lülitatud, kuigi see on keelatud. Pimeda ajal või väga halva nähtavuse korral, eriti võõral teel/võõras kohas ja/või hästi käänulisel teel üliohtlik, sest esimese hooga automaatselt tahaks sellisest paremalt mööda sõita...

Kas äkki sellel talvel juhtus samal põhjusel õnnetus, mis lõppes kellegile fataalselt? Huvitav, et mis sellest loost sai ja kes nö uurimise tulemusena süüdi jäi.
Kas samamoodi nagu see juht, kes tegi parempöörde pärisuunda ühesuunalisele teele ja põrkas kokku autoga, kes sõitis vastassuunavööndis. Jäi veel süüdi, et ei olnud piisavalt tähelepanelik manöövrit sooritades. Riigikohtulahend.

[ahto42]

...
See sõltub automargist. Volvodel põlevad ka tagumised tuled.

Renault scenic automaat asendis, ainult esimesed päevasõidu ja Opel Insignia eesmised kui ka tagumised tuled.

Tulede põlemise algoritm kaasaegsetel autodel sõltub auto hooldusmenüüs tehtud seadistustest ja vanematel autodel nende registrisse kandmise ajal kehtinud tehnokontrolli nõuetest.

Ehk tulede automaatse toimimise algoritm ei ole jäigalt seotud auto tootja margiga ja sama margiga autodel võib tegelik abiseadmete kasutus, sõltuvalt auto esmase müügi maast ja registreerimise ajast erineda.

No äkki professor võtab kätte ja seadistab mõnel VW või Shkodal hooldusmenüüst päevatulede rezhiimis tagatuled põlema, tulemuse võib siia postitada.

Tehnokontrolli nõuded ei ole mitte kunagi nõudnud päevatulede rezhiimis tagatulede põlemist, aga näe, Volvo insenerid on arvanud, et see on vajalik, ning kõigil Volvodel, sõltumata müügi maast põlevad tagatuled. Seega see sõltub ikka auto margist.

Töökaaslase A6 2016a, ostis OBDeleveni ja oli valikus Nordic DRL, kus täevakate ajal põlesid ka tagumised(LED lahendus) tuled. Tegi seadistuse ja nüüd põlevad tagumised koos päevakatega. Auto on Belgiast imporditud.

[maksipoiss]

Töökaaslase A6 2016a, ostis OBDeleveni ja oli valikus Nordic DRL, kus täevakate ajal põlesid ka tagumised(LED lahendus) tuled. Tegi seadistuse ja nüüd põlevad tagumised koos päevakatega. Auto on Belgiast imporditud.

Äkki tõlgid esimese lause ka eesti keelde

[OLAVI]

Töökaaslase A6 2016a, ostis OBDeleveni ja oli valikus Nordic DRL, kus täevakate ajal põlesid ka tagumised(LED lahendus) tuled. Tegi seadistuse ja nüüd põlevad tagumised koos päevakatega. Auto on Belgiast imporditud.

Äkki tõlgid esimese lause ka eesti keelde

Inimene ostis ühe paljudest analoogsetest nutividinatest, mille abil saab oma teloga teha autodiagnostikat, kasutada hooldusfunktsioone ja muuta auto seadeid, kui kasutaja oskab vajalikke operatsioone teha.
https://obdeleven.com/?utm_source=googl ... gJ-h_D_BwE

Neid on müügil palju erinevaid ja erineva võimekuse ning erineva hinnaga.

[vanahalb]

Kui sooritada "kerges vihmas" möödasõitu veoauto kõrval olevast udupilvest, siis möödasõitev auto võib kaasliiklejate jaoks olla vägagi halva nähtavusega alas.

Ainult väheste kogemustega või ignorantne juht võib pidada temasse mittepuutuvaks asjaks, et "kuidas teised juhid teda näevad", sest märgutulede põhifunktsioon ongi auto nähtavaks tegemine kaasliiklejatele, mitte "iluasjaks olemine".

Ma olen viimasel ajal tähele pannud et LED -päevasõidu tuli on vastutulijale palju paremini märgatav kui sõidutuli.
Päevasõidutuli on terav täpp ja seda näeb ka möödasõitja udupilves ja nii edasi.
Võib ka nii öelda et kui mingis sopas tulevad vastu päevasõidutuledega auto ja sõidutuledega auto siis päevasõidutulede kasutajat on paremini näha.

Kasutajale endale päevasõidutuli küll mingit nähtavust juurde ei anna ja nende pimedas kasutamine segab omakorda vastutulijat.

[OLAVI]

...
Päevasõidutuli on terav täpp ja seda näeb ka möödasõitja udupilves ja nii edasi.
Võib ka nii öelda et kui mingis sopas tulevad vastu päevasõidutuledega auto ja sõidutuledega auto siis päevasõidutulede kasutajat on paremini näha. ...

Minu kogemuse järgi, et isegi kui eredat täppi on kaugemalt näha, siis vastusõitjad hindavad autode vahemaa suuremana olema, kui see on tegelikult.
(Hollandis näiteks on normeeritud tänavaliikluses jalgratta tulede min pindala, sest väikse täpi kaugust on autojuhil raske õieti hinnata.)

Panin ühele oma autole pisikesed eredad päevasõidutuled ja kui nädalavahetusel (liiklus tihedam) maanteele oli vaja minna, siis ei jõudnud ära imestada, et miks mitmed vastutulijad järjest minu laia ameeriklast keset valget päeva ei näe ja teevad ohtlikke möödasõite, oma sõidusuunas olevatest kolonnidest.
Panin suured tuled põlema ja kohe hakkasid vastutulijad varem tagasireastuma.

[vanahalb]

Mu sõnastuses ei ole eredat täpi mitte kaugemalt näha vaid see on paremini näha. See on oluline vahe.

Mu Audil, juba suht vana, on originaalis LED -päevasõidutuled ja ksenoon sõidutuled. Ledid pole sugugi mingid täpid vaid pikad, läbi kogu laterna kõrguse ja pikkuse ulatuvad ribad. Need on tükk maad eredamad kui sõidutuled aga teed nad suurt ei valgusta.
Oluline on see just siis kui vastutulija tuleb madalal oleva päikese suunast, eesolev veoauto tekitab teele poripilve jms ekstreemis. Selgel suvepäeval ja külgpäikesega on suhtsavi mis tuled ja kas üldse vastutulijal põlevad.

Nüüd tegin ühe pikema sõidu ja eredad ledid tõmbavad ikka tähelepanu. Mõnel olid ka led- laternad aga see olenes siis palju disainist. Tuli oli küll selge kuid mitte ülemäära nähtav.

Need jalgrattatulede normeerimised johtuvad muteada pigem sellest et vanad panevad endale suvalisi laternaid mis autojuhti pimestavad. Tallinnas olid samuti üksvahe eredate ledidega tõuksid. Nüüd pole enam märganud. Slaavi kultuuri mehed on võib-olla auto seisma jätnud, tõuksil lambid looja peksnud ja siis edasi sõitnud?

Ereduse või mitteereduse kohta veel niipalju et valge, ca 6500 K valgus pole öösel alati kõige parem. Selgel talveööl näitab selline latern hästi. Keskmiselt võiks olla ikka 4000K ehk tükk maad kollasem. Kõrberalli mehed kruvivaf omale üldse kollased filtrid ette et tolmus paremini näha
Muistsed udulaternad olid samal põhjusel kollased.

[Ghostship]

Kuangi iidsel ajal mäletan, et Eestis sõitsid ringi mõned E30ned millel kogu esituli oli kollane. Superudu pakett?

[Fuchs]

Kuangi iidsel ajal mäletan, et Eestis sõitsid ringi mõned E30ned millel kogu esituli oli kollane. Superudu pakett?

see on 70ndate ja 80ndate "Prantsuse pakett". Mingil põhjusel nemad eriti armastasid neid kollaseid tulesid, saab ka täna osta kalli raha eest:
https://www.ebay.com/itm/126267398757

Kollaselt valgustavate laternatega siis väidetavalt udus ja vihmas veidike parem nähtavus.
https://en.wikipedia.org/wiki/Selective_yellow

[MeelisV]

....

Need jalgrattatulede normeerimised johtuvad muteada pigem sellest et vanad panevad endale suvalisi laternaid mis autojuhti pimestavad. Tallinnas olid samuti üksvahe eredate ledidega tõuksid. Nüüd pole enam märganud. Slaavi kultuuri mehed on võib-olla auto seisma jätnud, tõuksil lambid looja peksnud ja siis edasi sõitnud?

....

Sai ka mõnda aega tagasi ühel kergliiklusteel jalgratturiga sõnu vahetatud kuni sinnani, et hoidsin tema ratast ja ta jalutas 10m ratta ette.
tunnistas täitsa kõva hälega, et jah tuli pimestab. Kuigi tule suund oli visuaalselt sihuke 5m ratta ette maha suunatuna.