Kliimamuutustest

[ruger]

Greta Thunberg peeti Helsingis politsei poolt kinni.

Greta Thunberg smiles as she is detained by police after holding a climate change protest outside Helsinki’s parliament building in Finland.

https://x.com/OliLondonTV/status/1805663934965325827

Greta Thunberg has just been detained by police in Helsinki, Finland at a protest outside the Finnish Parliament.

Thunberg and several thousand eco activists from Extinction Rebellion refused to leave the area when instructed by police.

She has been taken into custody.

https://x.com/OliLondonTV/status/1805666935243264290

[Kriku]

LHV ettevõtete finantseerimise osakonna juht ja kestliku laenuprogrammi eestvedaja Marko Kiisa muutub hoonete renoveerimisest rääkides väga emotsionaalseks, ent eelkõige murelikuks. Tema sõnul on juba praegu selge, et me ei tee piisavalt selleks, et täita energiatõhususe direktiiviga võetud kohustusi ei 2030. ega 2035. aastaks. «Ja siis tervitatakse meid trahviga,» ütleb Kiisa.

Kiisa sõnum on lihtne: «Me peaksime kohe täna renoveerima vähemalt kolm korda suuremas mahus kui eile, ja selliselt 20 aastat jutti. Esimeste riigi võetud kohustuslike eesmärkideni on jäänud viis ja pool aastat. Ma pole kuulnud, et keegi ametnikest oleks hinnanud ja avalikkusega jaganud trahvi suurust, mis meid [Euroopa] komisjoni menetluse järel ootab, sest me lihtsalt ei täida võetud kohustust oma hooneid renoveerida. Ja renoveerida on palju, kohe väga palju – ligi 54 miljonit ruutmeetrit.» Trahvi suurust ei taha ametnikud ka praegu avaldada: kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo ütles juuni alguses: «Tänase seisuga ei saa öelda, et Eesti eesmärke õigeaegselt ei täida, seega pole mõtet spekuleerida trahvide või nende suuruse üle.»

Väga suure osa sellest moodustavad umbes 100 000 üksikelamut ja 14 000 korterelamut. Kiisa sõnul on kummastav pealt vaadata, kuidas riik korterelamute toetusraha jagamisega venitab, justkui meil ei olekski tulitavalt kiire. Seda enam, et need miljonid vedelevat Kiisa sõnul juba aastaid ministeeriumi riiuli peal. Kiisa pole ainus, kes seda juttu räägib. Renoveerimise valdkond on kliimaministeeriumi käes ning sealsed ametnikud kutsuti tänavuse suve hakul riigikogu erikomisjoni aru andma, millest selline venitamine tingitud on.

«Tean mitmeid ülinördinud ja pahaseid ühistute esindajaid. Kuidas seletada olukorda, kus avalikkusele on juba aastaid tagasi öeldud, et Eestil on toetusrahaks olemas ligi 380 miljonit eurot, aga sellest välja oleme jaganud vaid viiendiku ning praegugi seisab uue toetusvooru avamine umbmäärase «menetlemise» taga. Selline summa tuleks välja jagada ühe aastaga. Kortermajad ootavad seda pikisilmi, majandus vajab süsti, meie aga «menetleme»,» imestas Kiisa. Ja nurga taga ootab tema hinnangul juba järgmine mure, sest kui me sama aeglaselt edasi tegutseme, hakkab tiksuma ka selle vähese toetusraha kasutusele võtmise tähtaeg. «Ja siis hakatakse lühendama aega, mis jääb toetust saaval ühistul oma mahukate ehitustööde elluviimiseks. Ehk ühel hetkel nuheldakse see «menetlemine» niigi pinges ühistute eestvedajate kaela,» ennustab ta.

https://majandus.postimees.ee/8047578/e ... suur-trahv

[parkija]

Pealkiri ERRi uudistest : Taani paneb kariloomade heitgaasid maksu alla

Ilmselt on selline tegevus mõjuga mitte ainult loodusele vaid toidu hinnale ja toidu kättesaadavusele .

[ahto42]

Nagu ma rääkisin, siis need külade korterelamud ei saa endale iialgi kas või kolmandikku summast laenata.
Hea kui ühistud projekti, kui sellise, rahad kokku saavad mitme aasta peale.

[OLAVI]

Pealkiri ERRi uudistest : Taani paneb kariloomade heitgaasid maksu alla

Ilmselt on selline tegevus mõjuga mitte ainult loodusele vaid toidu hinnale ja toidu kättesaadavusele .

Peerumaksu katsetati meil juba 2008 aastal:
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/23956 ... luhikeseks

[EiTahaÖelda]

Siis on lehmale saba alla ka gaasimõõtjat vaja...

[Kriku]

Tallinnas asendatakse kontaktliinidega trollid elektribussidega: https://forte.delfi.ee/artikkel/1203031 ... ma-uue-too

Samm tagasi

[Kilo Tango]

...

Samm tagasi

Ikka edasi. Akubuss on palju elegantsem lahendus, kui see kiiresti kuluv kontaktliinide rägastik.

[Madis Reivik]

Kui kiiresti see kontaktliin siis sinu arvates kulub ?
Ja erinevalt liitiumakust on kontaktliin vägagai taaskasutatav

Tundub loll otsus ja ei ole see keskmine troll sugugi nii vana kui tundub.

Laadimine tundub kah päris hirmuäratav ettevõtmine.

[logistik76]

Siiski ikka akutrollid tulevad ja ainult kesklinn vabaneb kontaktvõrgust.

„Sisuliselt on nad väga sarnased elektribussidega, kuid saavad ennast pikkadel magistraalidel ühtlaselt laadida ja põhjustavad tänu sellele väiksemat koormust alajaamadele,“ rääkis abilinnapea.

Ehk et tegelikult on „sarved“ ka uutel trollibussidel, kuid nende abil saab aku laadimine toimuma tänavatel, mis jäävad kesklinnast välja, ning mõnda aega saavad trollid sõita ka ilma sarvede abita.

[Kriku]

Ma ei suuda mitte kuidagi uskuda, et akud võiksid olla kontaktliinidest keskkonnasäästlikumad. Elegantsi kohta ei oska midagi arvata.

[Walter2]

Kui Tallinna linna arvates oli keskkonnasõbralikum trolliliine sulgeda ja nende asemele sisepõlemismootoriga roheliseks värvitud bussid asemele panna (kui keegi sellest geniaalsusest ikka veel aru ei saanud siis kirjutati rohelisele bussile peale et see buss on roheline..) siis ei üllatu enam millestki..
https://epl.delfi.ee/artikkel/73291867/ ... -vahendada

[parkija]

Jälle järjekordne otsus mis ei põhine arukusel vaid ideoloogial .

[kalvis]

Jälle järjekordne otsus mis ei põhine arukusel vaid ideoloogial .

Sedasi saab toetusrahadele küüneed taha. trolliliiklust suletakse sest see on kallim kui tavaline buss. Kuid seeeest milline rohepesu.

[Kilo Tango]

Kui kiiresti see kontaktliin siis sinu arvates kulub ?
Ja erinevalt liitiumakust on kontaktliin vägagai taaskasutatav

...

Kontaktliinide näol on tegemist vaskkattega teraskaablitega. Kui vask maha kulub, tuleb kaablid asendada.
Tihedamini kasutatavate kontaktliinide puhul on elutsükkel ca. 10-15 aastat. Selle järel tuleb kaablid välja vahetada. Lisaks kaablitele vajab hooldust ka kogu kaablite kandesüsteem, toitesüsteem, alajaamad jms. Ehk siis ei maksa evida ettekujutust, et tegemist on mingi "korra ehitasin ja siis on muretu" tüüpi süsteemiga.

Ei maksa ka unustada, et troll on oma iseloomult rööbastel liikuv transpordivahend. Ehk siis mingi tänava remondiks sulgemine on väga komplitseeritud, kui seda mööda liigub trollitransport ja tavaliselt asendatakse see diiselbussidega remondi ajaks. Akutoitel bussidega seda probleemi ei ole.
Ka ei maksa unustada, et kogu see kontaktvõrk on lihtsalt kole. Ja see ei ole ebaoluline.

Trollide kasuks räägib see, et veermiku uuendamisel võetakse kasutusele vanade trollide mootorid, kuna need on sisuliselt igavesed (vähemalt nii mulle kunagi trollipargist öeldi). Samas moodustab mootor tänapäeval trolli kogumaksumusest üsna väikese osa.
Trollide vastu räägib see, et neid veermiku pakkujaid hakkab väga väheks jääma. On olemas:
1. Škoda (Tšehhi)
2. Solaris (Poola)
3. Van Hool (Holland), mille trollid meenutavad rohkem rehvidel tramme
4. Neoplan
Lisaks Vene, Valgevene ja Hiina tootjad, aga neid ilmselt ei taha keegi vaadata. Ehk siis sisuliselt on valida kolme pakkuja vahel. Samas akubusside pakkujaid tuleb järjest juurde nagu seeni pärast vihma (hetkel leidsin kiirelt 13 pakkujat ainuüksi Euroopast).

Liitiumakud on taaskasutatavad. Milles probleem? Maailmas on praegu vähemalt 8 suurt ümbertöötlemise tehast. See, et seda taaskasutamist praegu väga palju ei tehta, tuleneb lihtsalt sellest, et liitiumkarbonaat on turul liiga odav, et see väga tasuv oleks. Aga see ei tähenda, et kasutatud liitiumakud läheksid kõik pinnasetäiteks. Ümbertöötamise tehaseid muudkui ehitatakse vastavalt sellele, kui palju akusid turult hakkab välja minema.

Üldiselt mina ei kritiseeriks seda otsust ilma konkreetseid arvutusi nägemata.