Õhutõrje

[Peeter]

Tahtsin vaid öelda seda, et need venekeelsed PVO saidid on pahatihti kantud vene hurraa-patriotismist ja sealt selgub kiiresti, et vene vastav relvastus väga äge on. Et neid saite pidavad vene inimesed omamaist tehnikat hindavad, ei saa neile pahaks panna. Aga selliste asjade sisu vajab ikkagi tublit annust soola.

Aga vat see sõltub juba sellest, milliseid lehekülgi kas sina või keegi teine tõlkida tahtja loeb või lugema trehvab. Esimene asi on see, et peab suutma vahet teha pelgal "müügijutul" ja tehnilisel reaalteaduse- või inseneritekstil. Aga selle aluseks on omakorda antud ala teadmised, nii süsteemsed, aga samas ka süsteemivälised aga seljuhul tingimata faktil põhinevad teadmised. Ja seda nii struktuuri, käsitlemise, juhtimise, organiseerimise, tööprintsiibi, protseduuri jmt vallas. Ja kui ikka seniste teadmistega see "müügijutt" ei klapi, siis see info minu poolt edasi-presenteerimisse ka ei lähe (ma lihtsalt ei kirjuta sellist juttu, mida ma ise ei usu, või mis läheb minu seniste teadmistega vastuollu), küll aga läheb mul sellesse mälusegmenti, mille kaustapealkirjaks on SEPKA. Läheb sinna kui teadmiseks meeles peetav taustainfo, mis võib-olla millalgi osutub ka mõnd teist infokanalit pidi kinnitust või õigustust saavana oluliseks faktiks, või siis ikkagi läheb edasi ära "taustamüra"-kausta või isegi veel edasi lõplikule "arhiveerimisele-kustutamisele".
Mina olen küll infot otsides trehvanud vene teadusinstituudi akadeemikute ja krst veel kellede artikleid, mis täiesti tõsistel tehnilistel argumentidel käsitlevad ühe või teise süsteemi puudusi või mingite sõlmede tööd vmt. Ma küll ei kipuks ütlema, et ainult ülistuslehed on. Kes mida loeb... Aga eks need olegi siis ju selliste pinnapealsete ja asjadega-just-mitte-eriti-kursis olevate "müügijutu"-lugejate jaoks. Igatühte võib ära lollitada, kui just inimesel teadmisi ei ole, et see asi niimoodi teps-mitte-just-ei-pruugigi-toimuda, või et toimibki hoopis teistmoodi.

Lennukiteema kohta rääkides ütlen tagasihoidlikult, et ma olen juba selgitanud, kuidas igatsugu jaburate "poliitzanjaatiete" ja muu sellise pasa (kaasa arvatud ka igatsugu lollakad tööd, mida tegema pandi jne) ajal tegelesin peast (sest sellist asja paberil teha oleks olnud ülim lollus) arvestamise ja arvutamisega millistel tingimustel ja asjaoludel "vaenlase lennuk" vene ÕT käest pääseb, ja millistel asjaoludel tal see ei õnnestu. Ja juba siis sain aru nii visuaalse õhuluure (a´la 2.maailmasõda: "Links La-fünf! Links La-fünf!") ja/või sihitamise vajalikkusest, olemusest, tegevusest jne... ja omandasin ka esmased selleks vajalikud teadmised, mida ja kuidas siis ise seda kohta täites oleks pidanud ZRK-meeskonnale edastama. Teema oli ikkagi lihtne, nagu meile selgeks tehti- kas sina või tema. Juba siis mõistsin, et sel juhul lähebki käiku see väga kontsentreeritud tegevus- impulssrežiim minimaalse saatjate kasutamisega. Ja seda kõike pidevas liikumises elik mobiilsus ja veelkord mobiilsus. Ma sain juba kohe siis operaatoriõppel aru mida see mulle ja üldse sellele ZRK meeskonnale tähendab, juhul kui ma peaks tõepoolest DRA partiisse ja lahingutesse trehvama.... Aga see oli juba taktikapeatükid, milleni jõudsid ainult siis, kui vajalikud tehnilised teadmised ZRK-dest olid omandatud. Paljud selleni ei jõudnudki, aga üks minu algtaseme katsetöödest oli justnimelt õpperoodus töötava ja vilkuvate tulekeste ja vilede ja rutškadega Osa vineerist täis operaatorimaketi valmistamine. Paljalt selle töö käigus omandasin (pidin omandama) ma ülevaate, mida mingi nupp praktiliselt kõigis operaatorikohtades teeb või mõjutab.
Ja selle juurde veelkord taustaks: mingi erineva "zaljoti" korral löödi postajankast vägedesse minema nigu tirtsti. Kui joppas, siis pääsesid ehk kergemalt, aga muidu ähvardati ikka, et kui keegi siin meil mingi sitaga hakkama saab, siis Amderma koos Novaja Zemljaga või midagi muud taolist või lõpuks isegi lähetus Marõ kaudu DRA-sse on paras paik oma eksimuse lunastamiseks jne. Ja meil ju kaks korda aastas õppekeskusest need lähetused toimusid. Ka meie remrotast üks mees läks ja ka kõrvalt kasarmust polgust läks öösel ikka mõni (NB! Sellised "probleemse koha lähetused" toimusid öösiti, tavalised läksid ikka päeviti. Meil oli õppekeskuses sõjaväeprokuratuuri väljasõidu kohtuistung dedovštšina asjus, mitu kõrvalkasarmu POUP-i dedi-poissi ja tšerpakist seerupoissi said dispatid, kes pääses, sellega tegeleti edasi kohapeal, vt mõistet lähetused). Ka mina olin aastase teenistuse järel ühte tõsisesse "zaljot"-i sisse määritud, mis oleks võinuks päädida kõige hullema asjaga, mis juhtuda saab- usalduse kaotusega ja kurat-teab-kuhu saatmisega (peksmine on huinja, pelgalt distsipliiniküsimus, aga usaldusekaotus... oi-oi-oi), aga paela maha ei võetud vaid selle asemel lasti siiski juba varem välja kuulutatud ja staabis allkirjastatud puhkusele. Kui puhkuselt tagasi läksin, siis ei oskanud arvata, kas või mis ikkagi saama hakkab ja kas lüüaksegi minema või mis. Aga ma ei teadnudki, et tegelikult olukord oli juba klatitud. Nädal pärast puhkust tõmmati mind ootamatult "isiklikule vestlusele" ohvitseride juurde. Mõtlesin, et: "nonii, nüüd on see hetk siis käes, nüüd võta vastu mis sulle antakse..." ..... ..... Anti teada, et olen määratud sellesse väiksesse gruppi (remrotast ainsana) (üldse vähese ajateenijana), kellel on lubatud kohe saabuva üliuue ja üliüliülisalajase ZRK TOR tehasepersonali ja ZRK enda meeskonnaga kontaktpersoonina suhelda ja tagada neile abi vmt ja kellel on õigus keelata või nõuda või teavitada nõudest teiste kõrvaliste isikute (ka suurte tärnidega) oma nina eemale hoidmiseks. Ja anti käsk oma senised tööd lõpetada ja/või üle anda, tööruum/tööplaan ümber ja ette valmistada, ülejäänud alluvad teistesse ruumidesse minema kolitada ja olla valmis eriliste külaliste vastuvõtuks. Vat nii. Jäin omale kohale. Hoopiski leiti, et just mina olen seda uut täiendavat usaldust väärt.

[mongol]

Trumm, ole vait ja las asjast päriselt jagav inimene kirjutab. Sina oma teoreetilite teadmistega ei sobi siia teemasse kuidagi. Ka mujale väga mitte, kus päriselt taktikat lahatakse.

[Peeter]

Okei. Hakkan nüüd siis Buk-ist kirjutama. Izdelje 9К37 «Бук» algses koosseisus komandopunkt 9C470; ringradar 9C18; laskeseade algselt 9A38, kohe edasi are(nd)(t)atud 9A310-ks; stardi- ja laadimissede 9A39. Lisaks täienduste käigus alates Buk-M2-st veel ka sihitamisseade 9C36, aga see on Buk-2 teema mida käsitleb hiljem (kui soovi on).
NB! Buk-i on arendanud/aretanud nii orki, kui ka Ukraina selle spetsialiteediga asutused. Ka valgevene ninad on hooti üldse nende erinevate ZRK-de juures tegutsemas olnud.
Sissejuhatuseks siis vee üle kordamine, et Buk loodi Kub-ist saadud teadmiste ja kogemuste baasile. On kasutatud ka ütlust, et viimane Kub, Kub-i 4-s versioon on justkui Buk-i esimene versioon, aga see selleks. Suurim muutus hakkas pihta sellest, et (tagantjärele hea targutada mul siin) jõuti arusaamisele, et süsteemi struktuurne ülesehitus peab olema selline, et iga eraldiseisev kompleksi liikuv osa peab olema oma ülesande ulatuses iseseisev ja ka lahingkaotuste korral lihtsalt asendatav süsteemi kui terviku töö katkemise riski minimeerimiseks võimalikult väikeseks.
Ehk siis:
*autonoomsus, *ühilduvus/ühildatavus, *hajutatavus, *mobiilsus.
Seda kõike just Kub-il ei olnud piisavalt. Ja kogemusi ellu viies tuligi kõigepealt välja uus rakettide stardiseade 9A38, mis siis ongi see ühenduslüli vana Kub4-ja ja uue Buk1 vahel. Kui Kub-il olid need raketi sihitamiseks vajalikud seadmed nn peamise antennimasina küljes ja stardiseade oligi pelgalt raketile stardieelse info vahendaja raketi starti võimaldav seade, siis oma kolme raketiga võttis Kub4 versioonis see sama uus 9A38 Kub-i vanalt peajaamalt 1C91-lt kõik stardieelsed ja järgsed raketi või tema lennu juhtimisega seotud funktsioonid üle ja kasutas vanalt ainult nn ringradari teenust. Lisaks suutis ta veel ka juhtida selle vana Kub-i stardiseadet 2П25 ja sellel asetsevat kolme raketti. 1C91 taanduski ainult ringradariteenust osutama. Ehk siis peajaama kaotus/tabamus ei tähenda kohe süsteemi töö katkemist, sest hea informeerimise, st visuaalluure ja -sihitamise korral suudab 9A38 töötada iseseisvalt küll terve 360 kraadi ulatuses, aga tõsiküll, kui asi läheb laskmiseks, siis APU suunamisel märgile jääb kaetuks üksnes see laskesektor. 9A38 ise aga olles justkui üleminekuversioon arendati kohe uue süsteemi jaoks edasi/ümber 9A310-ks. Alus-sašši jäi samaks, väljanägemine kah justkui, aga sisu täienes ja muutus ja APU-le lisandus kolmele raketile veel üks- ehk siis kokku sai 4. Kui nüüd rääkida lihtsamalt nn "maakeeli", siis (rääkides kõige rohkem silma jäävatest masinatest stardiseadmetest) 4 raketiga "Buk" tegeleb Buk-i rakettide ja kõige muu uuemaga (ringradar, juhtimiskeskus, lisastardiseadmed) ja millele ka neid uusi lääne rakette külge aretatakse. Aga vanem versioon 3 raketiga "Buk" suudab samas lasta ja sihitada ka vanu Kub-i rakette. Ja vat neid pidavat mingitel andmetel Ukrainal olema veel küllalt ladudes erinevalt uuematest Buki rakettidest. Ja ka neid vanemaid Kub-i 1C91-tesid on modifitseeritud displeidega kaasaegsele tasemele. Selle pärast ma ka küsisin siin, et kas ja/või kes on trehvanud nägema kolme raketiga Buk-i. Et kas keegi on trehvanud.

Edasi lähme järgmises postituses, aga läheme siis nii nagu peab kompleksi tööd selgitama, alates ringradarist, st 9C18-st.

Kel jutt segaseks jäi, siis soovitan vahepeal üle vaadata minu poolt tehtud senised Kub-i ja Buk-i kohta käivad postitatud materialid.
Teema jätkub.

[Peeter]

Nii, võtame siis ette ringvaatlusradari 9С18. (Станция обнаружения и целеуказания (СОЦ) 9С18 «Купол»). Tegemist on siis ringvaatlusradarga, mis algselt oli kolme erineval tõusunurgal töötava mehhaaniliselt ümber lülitatava kiirega ja 360kraadise asimuudiga. Oli võimalik panna nii ringvaatlusele, kui ka ainult mingit sektorit edasi-tagasi peilima. Ringi sooritamise suutlikus kõigi kolme kiirega, st siis kolm ringi ühtejutti on antud 4,5-18 sekundit, st 1,5-6 sekundit ringi peale. Antenn oli tolle aja kohta tavaline silindri ühe sektori kumera kujuga antenn. Nägemisulatus märgitud 100-120 kilomeetrit, sellest 30 meetri kõrguselt (so 10-12-korruseline majake) kuni 45 km. Andmeedastusvõime ühe töötsükli (4,5 sekundit) jooksul 75 jälgitava märgi kohta. See siis raadiosides, mitte kaablitega. Täpsusklassiks antud asimuudi suhtes 1/3 kraadi ja kauguse suhtes 130 meetrit. Aparaadil (ja ka kompleksi teistel saatjatel-vastuvõtjatel) juba esimesel versioonil on kasutusel mitmeid trikke just RLS-ide hävitamiseks mõeldud rakettide vastu. Pidev iga 1,5 sekundi järgne sagedusevahetus, saatja polarisatsioonivahetus, impulsrežiim ja häirete generaator jne. Ja nende ampluaad on pidevalt edasi arendatud ja täiustatud. Kui tõhusad nad on, on hoopis ise-jutt, aga ega Buk-i ringvaatlusradarite mahavõtmisest just eriti pole videoid silma jäänud, ikka on pildis ainult stardiseadmetele pihta saamised.
Nii, nagu "Buk"-ist on saanud edasiarenduste teel "Buk-M1" ja "-M2" ja "-M3" ja "-MБ" ja mereversiooniks 3К90 М-22 «Ураган», nii on ka ringradar teinud omad arengud läbi ja tema asemele on ka teisi massinaid sätitud. Ringradar siis vastavalt 9C18 on muutunud 9C18M1-ks ja sealt edasi 9C18M1-1ks. Eks see kõik ole seotud tehnika arenguga (st elektroonikaasjad ise on läinud võimekamaks ja samas on lisaks nende asjade gabariididi ja tarbitav energia läinud väiksemaks) ja kompleksi teiste sõlmede upgrademisega. Viimasel versioonil 9C18M1-3 on antud juba AESA aktiivse lameantenniga kaugusulatuseks 140-150 kilomeetrit ja töötsükli (seesama 4,5 sekundit) jooksul telemeetriaga edasi antavate märkide arv on tõusnud 120-ni. Samas on jaama võimsus kahanenud 3,5 kilovati peale.
Kuskilt jäi silma, et mingil versioonil olevat see jälgitavate märkide arv isegi juba 160, aga olen siin kuskil juba ka välja öelnud oma arvamuse, et (eriti selles uues tekkinud olukorras) milleks selline võimekuse kasvatamine, kui rakettide stardi- ja sihitusseadmed sellele kõigele isegi 75 märgi jälgimisega järgi ei tule...

Lõpetuseks ääremärkuseks, et algselt pidi ühe teise sõjatööstuskompleksi poolt arendatav 9C18 olema üldse iseseisev õhuseirevahend maavägede operatsioonide jaoks, aga seade valmis samal ajal Kub-Buk üleminekuversiooniga ja kuna osutus asjalikuks, siis kohandati ta kohe uue Buk-M1 ringradariks. Sellega on selgitatud ka 9C18 algne erinev alus-šassi ja üllatavalt suure ulatusega vahe ringradari ja märgijälgimisvõimekuse vahel. Aga kohe järgmise versiooniga viidi 9C18 СУ-100-baasil šassiilt juba üle kaasaegsema ja ühilduva ГМ-seeria šassii mudelile ГМ-569.

Pealekauba on peale 9C18-ne on sel kohal kasutatud/pakutud/müüdud ka teisi ringvaatlusradareid. Näiteks 9C117, aga põnevaks teeb hoopis versioon 80K6M-iga. See versioon on kirja järgi «Бук-МБ» (Belorussia?), müüdud valgevene poolt Azerbaidžaanile. Istuvad Maz-i raamidel ja olevat valgevene-Ukraina ühistöö aastast 2013. Selle aparaadi kohta märgitakse, et see RLS on loodud Ukraina päritolu ettevõtte "Iskra" poolt RLS-i СТ-68У arendamisel saadud kogemustele tuginedes ja et see 80K6M on täiesti samaväärne Northrop Grummani AN/TPS78-ga ja Thalesi GroundMaster 400-ga. Ainult oluliselt odavam...

Nüüd pildid:
Kõigepealt esimene versioon 9C18:

Buk 9C18.jpg (5.89 KiB) Vaadatud 1975 korda

Seejärel viimane, 9C18M1-3:

Buk 9c18m1-3.jpg (21.98 KiB) Vaadatud 1975 korda

Nüüd veel ratastel variant:

[Peeter]

Panen veel mõne pildi ilmestamaks 9C18-ne arendusi erinevates variantides erinevatel šassiidel või haagetel:

Buk СОЦ ЗРК Урал.jpg (154.89 KiB) Vaadatud 1969 korda

Aga see on nüüd siis see 80K6M, toodetud Ukraina ettevõtte "Iskra" poolt. Tegevuskauguseks on antud 400 kilomeetrit 100 meetrise täpsusega. See aparaat on suuteline ühilduma nii Tor-i, Buk-i, kui ka S-300 ja ehk ka S-400 andmevahetusprotokolliga. Ka seda masinat on nii erinevate alus-šassiide peal, kui ka poolhaakes olevana. Sellise Ukraina-vägede-värvides-"massina" hävitamisest on ka videoid olnud.

[Peeter]

Teen siia veel kokkuvõtva postituse ringradari asjus. Märgin juurde, et see ringradari ülemine justkui eraldiseisev ja erineva nurga all olev sektor on spetsiaalselt just madalalt lendavate (ja ka väike-)objektide avastamiseks tehtud täienduslahendus. Selline ringradar on suuteline edastama situatsioonipilti samaaegselt mitmesse kohta. St võib saata ka mitmesse just Buk-i "komandirskisse", aga samas ka Tor-i "komandirskisse" ja samamoodi ka "ülespoole" S-300 "komandirskisse". Ja sealt edasi ka ühilduva S-400 komandirskisse. Ja loomulikult vajadusel ka kasvõi otse PVO-vägede staapi. (Nagu ka meie Ground Master 400-dki). S-300-400 ringradarid on veelgi suuremad ja sõltuvalt versioonidest nn kuni ca 400km-se vaatlusulatusega. Neid on siis ka "tiba" ka kergitatud ja selleks et andmeid ka pikema maa taha edasi kanda on loodud ka eraldi jurakas- haagisel paarikümnemeetrine andmesidemast, mis näeb välja nagu kunagi olid meil need retranslaatori jaamad-mastid. Täpselt samamoodi võib aga ka Buki komandirski täiuslikuma situatsioonipildi saamiseks võtta vastu vajadusel sisendiks signaali mitmelt ringvaatlusradarilt (tõsi küll mitte just üheaegselt). Et seda töödelda ja vajadusel edastada sinna kuhu vaja. Loomulikult on selle kõige aluseks kõikide võrgus olevate üksuste topograafia ja positsioneerimine. Teen siia selgituse, et andmete ülekandeks kõik võrgus olevad seadmed peavad olema lisaks positsioneerimisele ka ühiselt asimutiseeritud. NB! Näiteks mitte pelgalt stardiseadme saššii, vaid hoopis stardiseadme APU on vaja võrku asimutiseerida. Kui "vanasti" oli selleks palju ressurssi vaja, siis pole vist jällegi mõtet üle korrata, kui lihtsaks tänaseks päevaks see seadmete võrgupositsioneerimine läinud on. Buki komandirski kohta on info, et andmeside ringvaatlusradari(te)ga toimub kuni 40 kilomeetri ulatuses. See peaks olema sisendsuutlikus situatsioonipildi vastuvõtul, kui sellest ei peaks jätkuma (just komandirskite omavahelise side jaoks), siis tuleb kasutada vaherepiiterit. Väljundsignaal stardiseadmele 9A310 on aga kirjeldatud ainult kuni 5 kilomeetrit. 9A310-l on omakorda satelliit 9A39 näol, kes endal oleva Buk-i raketi laskmiseks võib 9A310-st "hulkuda" kuni kilomeetri kaugusel. Olen ka lugenud, et analoogselt Tori-ga suudab ka Buk-i stardiseade suhelda ringradariga ka ilma komandirski vahenduseta, aga siis jääb sõltuvalt stardiseadme võimekusest side samamoodi maks 5km ulatusse. Tor-il on antud ka (uuematel versioonidel) võimekus kahekesi stardiseadmetel omavahel ilma komandirskita andmeid vahetada, aga kas Buk-i stardiseadmetel selline võimekus on, pole mulle silma jäänud.
Aga seda vaatleme stardi- ja sihitamisseadmetega koos. Ehk siis kui me videos näeme nn Buki droonitamist (mis on küll ainult stardiseadme tümitamist), siis kuskilt lähedusest oleks pointi otsida ka tema satelliiti ja kuskilt tiba kaugemalt võiks ehk leida ka komandirski, mis siis 6-te stardiseadet juhib ja infoga varustab.

Edasi järgmises postituses vaatleme komplektselt Buk-i stardiseadet oma versioonide ja satelliitidega 9A310, 9A317, 9C36 koos oma PZU-de 9A39 ja 9A316.

[Kriku]

Kas on ka mingi võimalus mitme ringradari pilti automaatselt kokku panna?

[Peeter]

Võtame siis vastamiseks komandopunkti (KP) "komandirski" 9C470 ja 9C510 siia vahele. Kompeks Buk tegeleb ringradari poolt tuvastatud ja edastatud sihtmärkide selekteerimise ja hävitamisega. Esimeses versioonis "Buk", mis 1979 valmis ja relvastusse sai, oli komandopunktiks (komandirski) 9C470. Sellel versioonil oli võimekus vastu võtta ainult oma (kokku sobitatud/paaritatud) ringradarilt 36 või 46 märgi kohta nn datarida. Ja välja suutis anda 6-e märgi datarida tema all töötavatele 9A310-tele. Mingit võrku väljapoole kompleksi siis veel polnud. Juba 1983 tuli Buk-M1, millel siis juba 9C470M1 komandirskiks ja sellele oli juba lisatud võrguvõimekus- oma ringradarilt võtab vastu 36 rida ja samaaegselt saab talle ka sisse kanda lisaks kuni 20 märki. Ehk siis ringradarisisendil on 36 rida või kanalit, ja teisel "komandirski"-vahelis(t)el sisendil on 20 rida elik kanalit. Buk-M1-2 sai uue raketi 9M317-ga valmis juba 1988, aga jäi rasketel majandusaegadel orklandis soiku... ja lõpuks kui jälle võimalusi oli, jõudis vahepeal veelkord lihtsalt tehnika arengu aspektis "üle vaadatuna ja täiendatuna" relvastusse 1998. KP 9C470M1-2 võimekus jäi samaks, lihtsalt uus rakett ja upgrade ja uuemad lahendused. Eriliseks teeb aga Buk-M1-2 see, et tema stardiseadme 9A310M1-2 külge istuvad üks-ühele selle vana Kub-i nii stardiseadmed, kui ka ringradar. 2008-ndaks aastaks sai aga valmis Buk-M2 koos oma eksportversiooni Buk-M2Э-ga. Komandopunkt asendati 9C510-ga. Vastavalt komplektatsioonile suudab see vastu võtta nii oma ringradarilt kui ka võrgust kokku juba 50-80 märgi datat ja väljastada seda juba samal ajal kuni 6-te sektsiooni (st stardiseadmele) 16-36 märgi infot. Üheaegselt suudab üks kompleks jälgida, sihitada ja tuld anda korraga oma stardiseadmetega 24 raketiga. Sellel aparaadil tulid juba elektronkiiretorudega kineskoop-displeide asemele lameekraanide ja kõige selle muuga kaasnev tehnikapõlvkond. Selle sama käekirjaga tehti tol ajal üle ka Tor-id, Osa-d T38-Stileti-laadseteks, Kub-id jne jne. Ja tehti seda nii orklandis, valgevenes, kui ka Ukrainas, küll nii, küll naa koostööversioonides. Selleaegse tehnotaseme põlvkonna erinevate lahenduste kohta olen siin ka infot juba jaganud.
Aga 2016 sai valmis juba Buk-M3 ja hakkas vägedes vanade esimeste Buk-ide relvastusest välja arvamine ja välja vahetamine (hmmm). Visuaalselt on erinevuseks, et stardiseadmel on 4 raketi asemel 6-ne konteiner, ja stardi-laadimisseadmel kaks 6-list paketti rakette senise 2*4-ja asemel. Teksti alusel on aga tegemist kogu süsteemi väga oluliste uuendustega ja võimekuse tõusuga. Juba Buk-M1-2-le külge aretatud rakett 9M317 on teist korda üle tuunitud ja Buk-M3 jaoks lisaks tõstetud kiirusele (1550 m/s) ja tegevuskaugusele 70 km-t kõrgusel 15 meetrit kuni 35 km (9M317M) suutvat lasta ka maapealseid (ja ka veepealseid) objekte rääkimata siis isegi kuni 5 meetri kõrgusel (?!) lendavatest tiibrakettidest. Lisaks olevat uus rakett saanud omale ka sellise asja nagu АРГСН «Сланец» ja siis on tähiseks juba 9M317MA. See peaks olema siis see isesihituv aktiivne radar. Et siis selle raketi kasutamisel võib kompleksi sihitamisseadmed juba raketi lennu ajal välja lülitada ja leebet tõmmata. Et kui katsetusteks tehtud vana pea 9Б-1103М «Шайба» suutis 0,3m2 pinnaga objektile sihitada end 20 km pealt, siis see uus aga juba 35 km pealt. Lubavad, et sellega hakatavat siis vajadusel ka F-35-tesid tümitama ja kohta kätte näitama (?). Buk-M3-e tuvastuskaugus mingis versioonis olevat 9С18М3 ringvaatlusradaril juba 160 km pealt 1-2-ruutmetrise kontuuriga märgile. Tulejõud on tõstetud juba üheaegselt 36-le raketile (6*6), ehk siis üheaegselt võib kõik stardiseadmete poolt initseeritud elik paaritatud raketid välja lasta ja siis peale sihituskanalite vabanemist veel ka need igal 6-l laadimisalusel olevad ülejäänud 2*6 raketi kah veel minema põrutada. Et polügonil näidatud võimete poolest ületavatosade näitajate poolest juba S-300sidki. Ja olevat suutelin töötama vrgus lisaks juba teada-tuntud kompleksidega ka koos S-350«Витязь»-ga. ... jne jne...
Saan siia teha veel märkuse, et ma pole neid juba 8 aastat tagasi vägedesse saabuma hakkama pidanud 6-torulisi super-Buk-e veel ühtki kuskil videos trehvanud.... Maksimum on Buk-M2, st olen näinud selle kompleksi teleskoopsihitajat 9C36.

[Peeter]

Läheme siis laskeseadmete juurde.
Igaüks neist arendatutest omab võimekust oma töösektoris vaadelda, teha "oma-võõras" päringut, seejärel jälgida ja sihitada sinna rakett(e). Kogus vastavalt tehnika arengule.
Nagu siin kirjeldasin, siis esmalt valmiski see Kub-Buk ülemineku laskeseade 9A38. Seljas istus tal 3 raketti ja suutis lasta nii vanu Kub-i rakette, kui ka Buk-i jaoks loodud/loomisel uut raketti 9M38. Nagu siis juba selgitatud- suudab ringvaatlusradarilt saadud info alusel (ja ka iseseisvalt ilma ringvaatlusinfota!) oma antenni töösektoris tegeleda vaatlusega/õhuluurega, leida märgi, võtta see jägimise alla ja siis enda kukil oleva 3 raketti sihitada ühe kaupa hävitatavale märgile. Ja lisaks veel suudab initseerida ka temaga koos "jalutava" vana Kub-i stardiseadme 2П25 kukil olevat 3 raketti ja neid ühe kaupa välja lasta. Ehk siis on ainult ühe raketi sihitamise võimekus.
Siis tuli ka kohe ja ikka veel ainult nimetuse Buk all (st ilma lisa-indeksita) ja vahetas välja juba uus 9A310. Sellel oli juba 4 raketti turjal ja suutis juba töötada koos tervikuna selles uues Buk-i kompleksis ja suhelda nii komandopunktiga 9C470, kui uue stardi- ja laadimismasinaga 9A39, aga mitte enam vanade Kub-i asjadega. See oli kõik kuni-1979 toodang.
Aastaks 1983 valmis siis täiendatud versioon Buk-M1, ja seal sees siis 9A310M1.
Aastateks 1990 valmis siis see riiulile jäänud versioon Buk-M1-2, mis lõplikult valmis aastaks 1998 (vastavalt siis 9A310M1-2). Täiendustega modifitseeriti küll radarit ja selle võimekust jne, aga ka justnimelt võitluseks radarivastaste rakettidega, aga sihitatavate rakettide kanalite arv jäi ikka samaks- 1. St kompleks suutis üheaegselt oma komandopunktist saadud või ise leitud märkide pihta anda tuld ainult kuni 6 raketiga. Niipalju, kui 9A310-neid oli parasjagu üksuse- mõnes versioonis 4, mõnes 6, ja see ei olnud mitte tehnilise võimekuse, vaid üksuse korralduse teema. (Ka Tor ja Osa on 4 kaupa).
Esimeses etapis oli Buk-i üksusel ainult üks stardiseade, teises etapis Buk-M1-e divisionil juba kuni 3 patareid 2 stardiseadmega ja ühe laadimsseadmega: ehk siis 1 ringradar, 1 komandirski, ja siis kuni 3* (2tk 9A310 + kahepeale 1tk 9A39)
Buk-M1-2-l oli juba see viimane üksuseosa juba niimoodi: ... ja siis kuni 6tk 9A310 igaüks koos oma 9A39-ga. Ehk siis suurendati koos ringi kooserdavate stardi-laskeseadmetel lahingvalmiduses olevate rakettide arvu divisionis kuni 24-ni, mida küll jah üheaegselt lasta suudeti ainult 6-te.

Oluline kvalitatiivne hüpe tuli selle 2008-ks valminud Buk-M2-ga. Mängu tuleb ka 22-meetri kõrgusele tõusev teleskooptõstukil vaatleja/jälgija/sihitaja 9C36. Aga seda kompleksi vaatame järgmises osas.
Ka stardi-laadimisseadme 9A39 arengu jätame edaspidiseks. Pildi temast panen lihtsalt kirjeldamaks üksuse koosseisu.

Nüüd pilte:
Vaatluse, jälgimise, raketi stardi ja sihitamise seade 9A310 (üldvaade). Vat see üks kompleksi element saigi peale MH17-t ülemaailmselt tuntuks kui "kompleks Buk". Aga see on pelgalt ainult üks seade kogu kompleksist.

Rakettide transpordi-, laadimise- ja stardiseade 9A39 rännakul:

Siin "sabarakk" tule andmiseks raketi stardipositsioonis:

[Peeter]

Jätkan siis Buk-M2-e stardiseadmega. Sissejuhatuseks siis kõigepealt siia ette selgitus, et siiamaani käsitlesime siis kompleksi 9K37 Buk oma erinevate tähtede ja numbritega nimelaienduste arendustega. Ja ka seal toimus juba üks kord nn hüppeline areng põlvkonnavahetusega seoses (Buk-M1 muutus Buk-M1-2-ks) aga üldine «Объект, заказ» jne jäi ikkagi samaks- 9K37. Aga vat nüüd Buk-M2-ga (aastal 2006) muutus isegi see "Izdelje" number- 9K37-st sai 9K317. Uute indeksitega ja sealt edasi ka uue sisuga said nii *komandopunkt 9C510; jälgimise, sihitmise ja stardiseade 9A317 ; *laadimis- ja stardiseade 9A316; kui ka *ilmus +20meetrise teleskoopnoolega sihitaja 9C36. Vat selle kompleksi juures on märgitud ära juba ühe sihitamis- ja stardiseadme 9C317 suutlikus sihitada 4 raketti üheaegselt, aga info on et siiski ainult kahe märgi peale. St telekodeeringus on küll võimekus eraldi saata info 4-le raketile, aga sihitaja suudab sihitada ainult kahele märgile (nb! loomulikult seda kõike ainult oma antenniseadme töösektori ulatuses, aga mitte 360 kraadi ulatuses). Aga siin on ka üks vastuolu (vb ka ainult minu mäluga, seda lahkame postituse lõpus), sest teistel andmetel suudab uus komandirski 9C510 siiski väljastada 24 märki, ja kompleks ise suutvat korraga tuld anda 6 9C317 kaudu 24 märgi pihta, st siis 4 märki per iga üks 6 sihitamis-stardi-seadet. Ei pea vist mainima, et pealtnäha on seadmed samasugused ja ainult mingitest detailidest saab/saaks väliselt eristada mudelit. Lisamärkena on juures, et kogu Buki läbi-aegade perekond suudab erinevates kooseisudes koos töötada igatpidi, lihtsalt siis kogu komplekteeritud kompleksi võimekuse määrab nõrgim lüli.
Nüüd siis lahingkasutusest elik ustav-ist. verelaste väe jaoks on ette nähtud õhutõrjeüksuse koosseisuks siis ringvaatlusradar, "komandirski", ja siis nagu varemgi 6 stardiseadet. 4 neist on "tavalised", 9A317, antennisüsteem "maa peal" ja neli raketti kukil ja võimekus initseerida veel temaga koos oleva "aktiivse" laaduri-stardiseadme 9A316 kukil olevat nelja raketti kaheksast koormaks olevalt. Ehk siis ühe sellise paarisrakendi võimekus on 8 initseeritavates ja kohe kasutatavates pesades olevat raketti ja lisaks veel 4 raketti, mis tuleb transport pesast aktiivsesse pessa ümber paigutada. Kokku 12 raketti. Lisaks 4-le "tavalisele" on kaks masinat selle pika noolega sihitajad, 9C36, nendel masinatel seoses selle "upitaja"-süsteemiga enam endal rakette kukil ei ole, lihtsalt ruumi ei ole. Aga samasugune tehniline võimekus 8 raketi initseerimiseks ja sihitamiseks on küll ja sellega seoses on sellel masinal on nüüd juba kaks "sabarakku" 9A316-t kumbki oma 4 aktiivses pesas oleva raketiga ja 4 transportpesas olevaga. Kokku siis 8 raketti. Ehk siis ühe ringvaatlusradariga tüüritava üksuse üldine võimekus 4*12 ja + 2*8 raketti.
Buk-M3 (2016) puhul on jällegi toimunud põlvkonnavahetus ja kõik kompleksi masinad ja komponendid veel-veel-ja-veel vingemad jne. Nt ringvaatlusradari võimekuse tõusu -M2-st -M3-ks vaatlesime juba varem. Ei viitsigi seda rohkem selgitada, lihtsalt et 4-raketine plokk on igal pool stardiseadmetel asendunud 6-se plokiga. Igale poole on "Izdeljetele" ilmuunud järjekordselt laiend "M" või "/3". Suurenenud on nii ringradari märgi-infoks olevate ridade arv, samamoodi komandirski väljundridade arv ja loomulikult ka sihitamis- ja stardiseadmete võimekus kõiki 6 raketti erinevatele märkidele sihitada. Ja ka neid 6-t raketti, mis "sabaraku" aktiivsetes pesades on. Ehk siis kaasas saab olla 6 sihitamisseadme ja tema "sabarakkude" seljas kokku maksimum juhul 6 seadet*6 raketti + 6-l sabarakul 2*6 raketi= 108 raketti, või siis miinimumversioonis 9C36-te korral 12 sabarakku 6*12 raketiga=72 raketti. Buk-M3-ga ei ole enam määratu see 9C317-9C36 vaheline arvuline suhe. Pluss siis veel see ports, mida lihtsalt transportmasinad-veokid juurde saavad tuua. Muideks, ka juba Buk-M2Э-d (eksporti) pakuti tellija valikul sihitaja-masinaid- et "kuidas ainult härrad soovivad" Selle eksportversiooni üldnimi oli/on pakkumistes "ZRK-süsteem Viking" ja sisaldas erinevaid komponente ja lahendusi nii Tor-ilt, kui Buk-ilt.
Nüüd pildid:
Teleskoopnoolega jälgimis- ja sihitamisseade:

Ekspordiks pakutava kompleksi Viking võimalikke variatsioone põhinedes nii Tor-M2-l, kui ka Buk-M2-e erinevatel sõlmedel:

Ja nüüd siis see "super"-Buk-M3:

Nüüd siis see täiendus/täpsustus/veaparandus:
Nimelt mäletasin justkui teisiti, kui need uuema aja tehnilised kirjeldused. Mäletasin, et justkui juba palju varem oli Buk-il suutlikus telemeetrias juhtida kahte raketti korraga. Aga jutt igal pool ikka, et ainult 6 märki ühe korraga jne. Ja ei sõnagi sihitamise suutlikusest. Ja siis leidsingi ühest kataloogist-entsüklopeediast ühe remargi, mis selle erineva võimekuse kohta peaks mingi selgituse andma. Nimelt järjekordselt, nagu Buk-i algusaegadeski sihitamis- ja stardiseadmega (9A38-9A310), mis valmis kõige enne ja asus Kub-i ja Buk-i ühenduslüliks, sai ka Buk-M2-st kõige enne valmis uue põlvkonna jälgimise-, sihitamise- ja stardiseade 9A317 ja sellega komplekteeriti juba oluliselt (väidetavalt ikka mitmeid-mitmeid aastaid) varem toodangut, juba ammu aga ikka veel siis nime all Buk-M1-2, kuna Buk-M2-te tervikuna polnud olemaski veel. Ja eks siis sellest jäigi kõrvu, et uuel sihitajal on 2 ja isegi 4 raketi sihitamise võimekus, aga see vana komandirski 9C470 ei olnud veel lihtsalt suuteline selle uue masina ressurssi teenindama. Ja nii jooksiski läbi info 2 raketti ühele märgile, ja sealt edasi 6 masinat-6 märki. Ka selles artiklis mainiti eraldi ära, et kuna Buk-i põlvkondade masinad on vahetatavad ja sobituvad täielikult, siis on erinevates variatsioonides võimalik näha erinevaid koosseisu kombinatsioone ja sellest tulenevalt on võimalikud ka igatsugused tehnilise võimekuse variandid. Üldiselt just ei ole see suures (arengu)plaanis oluline, aga see seik näitab kogu süsteemi pidevat aastakümnete pikkust arengut sama-aegselt koos ühtlustamise ja sobivuse tagamisega.

[Peeter]

Nüüd veel lisastaffi sellele Buk-i aktiivsele lahinguüksusele (see loetelu on antud siis Buk-M1 kõigi seeriate kohta):

*9В95М1Э - ЗиЛ-131 и прицепе;
*9В883 Урал-43203-1012
*9В884 Урал-43203-1012
*9В894 Урал-43203-1012;
*9В881Э Урал-43203-1012;
*9Т229 КрАЗ-255Б;
*9Т31М (9Т31М1)
*МТО-АТГ-М1 - ЗиЛ-131.
Uuematel lisandus veel selline laadur
*9T243
See on nüüd siis ÕT-tehniline pool, sellele lisanduvad väeosas veel igatsugu muud igapäevaeluks vajalikud abiametid.

Nüüd pildid:
See on siis passiivne raketivedaja-transportija.

Temaga koos toimetav universaalne laadimiskraana:

Uue tüübi laadija transportija üks šassii-versioon Brjanski tehase ratas-šassii 6909 peal.
(ps: kritseldused pole minu tehtud, aga pilt ise on selgitav mida sellele šassiile kah selga pandud on):

Kui nüüd need pidid vaadatud on, siis saame minna üldisema jutu juurde, analüüsida nähtut, lugeda kokku palju peaks olema isikkoosseisu, võtta ette workshop-i arutlemaks millised on, või võiksid olla nõrgad või tugevad küljed sellel kompleksil või ka neil vaadeldud erinevail lähimaa- ja keskmaa ÕT-tehnika kompleksidel.
Ahjaa: mul jäi panemata üks oluline numbritekogum. Nimelt jälgimis-, sihitamis- ja stardiseadmete seeria 9A310-9A317 antenniseadme töösektor. Alus ise on küll 360 kraadi asimuudivõimeine, aga selle all on mõeldud ühte asimuuti fikseeritud antennikompleksi enda võimekust. See on siis selline Buk-M2-e 9A317-e näitel. Tuvastusvõime +/- 45 (kokku siis 90) kraadi asimuudis ja +/-35 (kokku siis 70) tõusunurgas. 1-2-ruuduse objekti tuvastusvõimekus 3km kõrgusel kuni 120 km(!) ja 10-15 meetri kõrgusel kuni 20 km sõltuvalt reljeefist. Kui teleskooplahendusel tõsta anetnn 20 meetri kõrgusele (9C36), siis suureneb see veelgi, oluliselt. Jälgida seda leitud märki suudab +/-60 kraadi asimuudis ja täies kõrgusulatuses -5-+85 kraadi. Ehk siis saab lasta ka maismaaobjekte. Tehniline võimekus 10 märgi aktiivseks jälgimiseks ja 4 märgi samaaegseks laskmiseks.
Ja ehk üritame siis pilku heita ka sinnapoole, kus pidevalt erinevate komplekside komandirskite juures on märge: suuteline võtma kõrgemalt tasandilt vastu kuni ... 20, 36, 46, ... vmt numbririda sihtmärkide hävitamiseks. Panen ka selle masina kohta siis üldrahvaliseks teavitamiseks avaldatud tehnilise info. Üritan õhtul teha selle postituse kah ära.


Ühtlasi avan sellega soovijatele workshop-iks "lahtise mikrofoni ringi" ja sellega seotud aruteluvooru.

P.S. Ärge kirjavigade pärast pahandage, ise kah kirjutatut üle lugedes vahel tuleb ohe: no kuidas küll nii elementaarne grammatiline eksimus? On see nüüd siis minu süü , või ehk saan ära arvuti süüks ajada ? Teinekord trehvad neile ikkagi veel otsa isegi pärast mitmekordset üle lugemist ja parandamist ja teksti mõtte paremaks formeerimist...

[Peeter]

Nüüd siis sellest masinast, kuhu jooksevad otsustamiseks kokku kõik need maavägede ÕT-brigadi staabi alluvuses olevate "komandirskite" ja muude kanalite inforead, ja siis omakorda peale töötlemist saadetakse (tagasi) alla sellesse allüksusesse, kelle tegevuspiirkonnas "märk tuleb ekraanilt/displeilt ära kaotada" (See on siis sõnastus mida venelased omal ajal KAL-007 alla laskmise järel kasutasid). Ja seda kõike saab teha nii automatiseeritult sellest PVO-brigaadi juhtpuldist, kui loomulikult saab toimetada ka manuaalselt käsitsi siis igas kompleksis ja stardiseadmes.
Tegemist on siis sellise aparaadiga Индекс 9С52/9С52М/9С52М1 Поляна-Д4/Поляна-Д4М/Поляна-Д4М1, mis koosneb siis brigaadi lahingjuhtimise punktist МП06 ja staabimasinast МП02. Lisaks muud staabi teenindusmasinad. Suudab töötada samaegselt siis kirja järgi vähemalt 14 kahepoolse sidega kanaliga. Nende sidekanalite alla lähevad (võimalikes varieeritud kogustes):
*ports (erinev varieeruv kogus) alluvuses olevaid S-300 komandopunkte 9С457 ja/või
*ports Buk-i komandopunkte 9C470 ja/või 9C510
Edasi iseenda, st brigaadi seadmete kaitseks arvestatud lühimaa ÕT-kompleksid-relvad:
*Tor-i komandopuknt 9C737 «Ранжир» või 9С482 ПУ-12(M) (Tor, Osa, Strela, Tunguska)
Edasi on antud võimalikeks infokanaliteks veel:
*PVO brigaadi staabi otsealluvuses olev üldine õhuseire ja luure ringvaatlusradar (kuni 2 tk erinevail andmeil)
*Rinde (armee) PVO SV staap
*PVO-vägede vastavatelt üksustelt (nb siin on senini jutt maavägede PVO-st, st PVO SV.
*Rinde lennuväe staabist
*Ja lõpetuseks saab eraldi ära märkida ka võimekust saada õhuolukorrast infot A-50-ne pardalt.
Erinevail andmeil suudab brigaadi komandopunkt hallata 500-1000 sihtmärki ja jälgida neist 250. Ja nende kohta siis info allapoole "displeilt kaotamiseks edastada". Ja seda alla välja nii automatiseeritult, kui ka käsitsi inimtegutsemiseks.
See on siis selle 9C52-e suutlikus, riigiti võivad ÕT-seadmete ülesanded ja alluvussuhted varieeruda.

Ja tema side tagamiseks oma partnerite vahel kasutatakse vajadusel ripiitereid "Редут".

Lisan uuesti:
Ühtlasi avan sellega soovijatele workshop-iks "lahtise mikrofoni ringi" ja sellega seotud aruteluvooru.
Lisan uuesti workshop-iteema selgituseks ka selle minu poolt juba ükskord eespool kirjutatud lõigu:
Kui nüüd need pidid vaadatud on, siis saame minna üldisema jutu juurde, analüüsida nähtut, lugeda kokku palju peaks olema isikkoosseisu, võtta ette workshop-i arutlemaks millised on, või võiksid olla nõrgad või tugevad küljed sellel kompleksil või ka neil vaadeldud erinevail lähimaa- ja keskmaa ÕT-tehnika kompleksidel.

[lennumudelist]

Aitäh hästi põhjaliku ja informatiivse ülevaate eest.

Küsimus: ega sinule pole vilksamisi silma jäänud, milliseid optilise jälgimise seadmeid lühimaa ÕT masinatele peale pannakse? Ega venelased pole kuskil oma kaupa promodes jutustanud kaamerate kohta? Et kas on soojusnägemine või tavakaamera või mõlemad? Huvitav, kas need on neil kodumaised või sõltuvad impordist?

Raketi-küsimus: kas ma mõistan õigesti, et TOR raketid ongi ainult käsulise juhtimisega, nii õhkutõusul kui märgi tabamisel - raketi peal pole ühtegi radarit, lennu edu sõltub täielikult väljalasknud masina võimest märki näha ja raketiga suhelda? Ning et teoreetiliselt suudab TOR lasta "pimeda nurga taha", kuhu ta ise ei näe, eeldusel et sinna näeb mõni muu kompleks, millega ta suhtleb? (Seda omakorda eeldusel, et märk on piisavalt suur, et sütik ikka töötab.)

Kas mõistan õigesti, et sellisel juhul raketi lend sõltub väga tema güroskoopide täpsusest, kuna kõik käsud eeldavad taustsüsteemi teadmist, mille suhtes käsk antakse, ehk rakett peab päris hästi "mäletama", kui mitu kraadi ta oma algse asendi suhtes igal teljel (aga ennekõike vist oma pikiteljel) pöördunud on, et maalt saabuvaid käskusid tõlgendada?

[Peeter]

Aitäh hästi põhjaliku ja informatiivse ülevaate eest.

Küsimus: ega sinule pole vilksamisi silma jäänud, milliseid optilise jälgimise seadmeid lühimaa ÕT masinatele peale pannakse? Ega venelased pole kuskil oma kaupa promodes jutustanud kaamerate kohta? Et kas on soojusnägemine või tavakaamera või mõlemad? Huvitav, kas need on neil kodumaised või sõltuvad impordist?

Juba ca 15-20 aastat tagasi tehtud muudatustega ilmusid "tavaliste" kaamerate asemele "teplovizorid", mis tõlkes tähendavadki termokaamerad. Ja siis see valmislahendus asendati paljudes kohtades, olen piltidel ikka trehvanud. Ja see on üks neist detailidest, mida fotol või videol nähes on võimalik hinnata, millise "izdeljega" tegemist on.Ja minu arust ma seda siin ka käsitlesin kuskil.
Päritolu kohta ei oska midagi öelda, aga seda impordiasendamise juttu on igal pool märgitud, aga ega need Almaz-Anteid jmt vene sõjatööstuskompleksid erandid pole.

Siin on pilt Tor-M2 antennisüsteemist, vasakul all on see termokaamera ja uuendatud "tavaline" kaamera, mis omab ka ise võimekust objekti jälgida (digitaalne märgijälgimise süsteem), st ka selle abil on võimalik APU hoida märgil ilma GHz-del töötava SSTs-radari sisse lülitamiseta. (see pilt on Tor-i käsitledes siin juba varem olnud):

Tor-M2E-antennisüsteem kahe raketisihitamisradariga ja uute vidikon- termokaameratega.jpg (151.29 KiB) Vaadatud 994 korda

Siin siis samalaadne lahendus Osa uuendamise järel SSTs antenni peal ees üleval paistmas.

[Peeter]

Raketi-küsimus: kas ma mõistan õigesti, et TOR raketid ongi ainult käsulise juhtimisega, nii õhkutõusul kui märgi tabamisel - raketi peal pole ühtegi radarit, lennu edu sõltub täielikult väljalasknud masina võimest märki näha ja raketiga suhelda? Ning et teoreetiliselt suudab TOR lasta "pimeda nurga taha", kuhu ta ise ei näe, eeldusel et sinna näeb mõni muu kompleks, millega ta suhtleb? (Seda omakorda eeldusel, et märk on piisavalt suur, et sütik ikka töötab.)

Jah, lennu edu sõltub selle masina, millest ta välja lasti, võimest sihitada rakett sinna ruumipunkti, kuhu vaja on. St kuhu vaja on tähendab nii seda kohta kus märgijälgimise süsteemi järgi asub sihtmärk, kui samas ka sinna, kuhu näiteks meeskond teda käsitsi suunab (nt kui peibutistega või muude EW-vahenditega automaatika jookseb minema sihtmärgilt, ja siis on soov hoida vajadusel ka käsitsi selle tegeliku märgi kontuuril, kuigi pidevalt veab mujale).
Sellist asja olen ise simulaatoris harjutanud: tsel, zahvat, soprovoždenje, sbros, v rutšnuju, zahvat, soprovoždenje, pusk jne umbes niimoodi, harjutused keerulistes oludes märgi hävitamiseks. On olnud ka niimoodi: tsel, zahvat, soprovoždenje, pusk, sbros soprovoždenje, v rutšnuju, jest tsel, deržatj,.... popali, unitštožen või midagi niimoodi oli...
Pimeda nurga taha ei saa selle pärast lasta, et sihitamisel kasutatav sagedus oma dubleeritud paralleelsete töösagedustega asuvad üks 3GHz ja teine 5GHz sagedusel ja need sagedused vajavad otsenähtavust. Sama asi on ka ju Viasati ja muude taevakanilte tehnikaga..... Nurga taha ikka ei näe...
Ma ei oma infot, et ühe keskuse(sititamise ja/või stardiseadme) poolt ära initseeritud ja seejärel välja lastud rakett oleks mingiski PVO SV süsteemis üle antav teisele sihitajale. Nad saavad tingimuste sobimisel üksteisele üle kanda sihtmärgi infot, ja nende toiminguid saab komandirskist juhtuda ja/või blokeerida jmt jne, aga ma ei ole ise kokku puutunud, ega trehvanud a mitte mingisugust tehnilist infot, et neis ZRK-des initseeritud raketi(rakette) saab lennu ajal üle anda teis(t)ele sihitaja(te)le.