Autotehnikateema

[Kapten Trumm]

Võtaks selle Otepää šikaaniläbimise siis käsile, mis, ässad? Tingimused on lihtsad - oma sõidurajas, 100 km/h. Mina ütlen, et jutumehed kõigest siin koos. Ma oma tagaveolisega üle 50-60 ei julgeks ja pole ka papist poiss (st päris elus).

Nüüd sa hakkad ise sobivaid piiranguid seadma nagu "omas sõidurajas". Selline asi läbitakse ikkagi ideaaltrajektooril, mis päriselt ei lange liikluskorraldusega kokku. Ilmselt ratastega mõnes kohas ka üle äärekivi sõites. Ma ju kirjutasin selges Eesti keeles, et kohal pole käinud, pildi järgi on sõidetav küll. Kohapeal võibolla söön sõnu, mis siin arusaamatut oli?

[MeelisV]

P.S. Kui täna oleks ampermeeter kuskil salongis nähtaval, siis pakun, et enamus juhiluba omavaid isikuid ei oskaks selle näiduga midagi peale hakata.... Isegi "laadimise" kontrolltuli on ju juba asendatud "pardapinge kontrolltulekese või kirjega", st laadimine annab uisu (nt rihm lendab, ehk siis kiirelt tarbijad maha, et kannataks vajadusel kuskile "ära minnagi") aga auto ei ütle enne midagi, kui energia akust juba kulutatud ja ükskord pardapinge juba liiga madal on. Omal just oli selline lugu, ja suutsin veel õigeaegselt öelda mida teha ja kuidas kindlasti üritada koju jõuda. Probleem kajastus pelgalt juhile roolivõimu puudumisena.

Paljud ei vaata kütuse seierit enne kui auto hakkab häiret andma. Paljud ei vaata temperatuuri seierit ja kui vaatab ei oska sellest vaadatud infost midagi arvata. Autot käivitades annavad osad ülevaate olukorrast kas tuled ok kas õlitase ok jne. Suur suur enamus ei pööra mingit tähelepanu sellele. Selleks ongi nüüd igal asjal olemas mingi piiks ja plin plönn et kuule nüüd on "hapu lugu"
Keset päeva põlevad kaugtuled ja ei märgata armatuuris tulukest on lhtne näide sellest. Sama on unustatud suunatuledega, udutulega, üldse tuledega. Tühja töötav tagumine kojamees ....

[Kapten Trumm]

Uutel autodel polegi tihtipeale enam temperatuuri kella, kuna tänapäeva autod töötavad osa ajast ülekuumenenud reziimil ja milleks autojuhti sellest häirida, muidu hakkab veel esindust painama. Ülekuumenenud reziim muudab vesiõlid veel vedelemaks, kolvid paisuvad üle vajaliku määra ja see toob kaasa silindrite ülaosa kiire kulumise (hülsside kraapimise), hullemal juhul ka kolbide puruks mineku. Siis saab ostjale uue mootori müüa. Või uue auto.

Näiteks uuel Renault väikekaubikul (Kangoo) on külma mootori märgutuli.
Mis mootori temperatuuriga toimub, võib vaid oletada.
Kuumem töötamine on vajalik puhtamaks heitgaasiks.
Samamoodi mõned tootjad propageerivad, et ei tohiks autot kohapeal soojendada, vaid andke külma mootoriga kohe hagu.

Ehk siis - need "kellad" ja "tuled" kaovad armatuurist ühe põhjusena seepärast, et uued mootorid töötavad tihti näitajatega, mis vanakooli mootoril oleks "punases". Ja sellest üritatakse (järjest lollimat klienti) mitte valgustada. Klient peab sõitma auto võimalikult kiirelt puruks, siis saab talle 5000 euroga uue ühekordse mootori müüa, või lausa uue auto.

Olen siiani seda meelt, et nende "isalt pojale" 80ndate mersude igikestvuse üks alustalasid on selles, et kuni W124, W201 ja W126 armatuuris on elektriline õlirõhu manomeeter. See on juhil iga päev silma all ja kui see hakkab tegema imelikke asju, on aeg (õigeaegselt) asjaga tegeleda, vahetada õli, pesta läbi õlitus, vahetada saaled vms, ootamata kuniks mootor pilbasteks sõidetakse. Näiteks õigeaegne kepsusaalede vahetamine võimaldab vältida kepsu rikkumist, kui keps pole rikutud, siis põhimõtteliselt pole vaja isegi täit mootorit lahti võtta, kui mootori ülemine ots on korras ja kepsu alumised silmad pole kuuma saanud, siis tuleb mootor panna külili lauale, eemaldada karteripõhi, võtta väntvõll välja ja saabki vahetada. Ilma adekvaatse teadmiseta õlirõhust võib aga rikkuda nii väntvõlli kui kepsud ja siis läheb remondiarve kordi suuremaks.

[Kapten Trumm]

Maailma pikima läbisõiduga sõiduauto on Volvo P1800, läbisõiduga 5,1 miljonit km
https://www.topspeed.com/highest-mileag ... d-in-2024/

Antud sõiduki armatuuris on olemas veetemperatuuri, õlitemperatuuri ja õlirõhu "kellad" (lisaks spidokale, tahhokale ja kellale).

[vanahalb]

Loll jutt.

Seda küll. Oleksin pidanud lisama suunava viite nagu ameerika seriaalis aga jäin lootma lugeja loomulikule andele.

Õli rõhu manomeetriga + õli temperatuur peaks olema Porsche Panamera mis samuti kallima otsa pereautoks liigitub. Samamoodi nagu need kunagised Mersud. Tänapäevastele Jeepidel olen õlirõhu manomeetrit vist samuti näinud.
Lihtsalt sinine külma jahutusvedeliku märgutuli termomeetri asemel on paljudel autodel. Ka Eestis üsna populaarsel Subarul.
MB ja VAG koostöös tehtud Sprinterid pole isegi seda. Seal oli tollal vist eriline nõid pearaamatupidajaks.

[Kapten Trumm]

Rääkisin muidu tõsiselt.



Mis juhtub rataste suunaga tee telje suhtes, kui ühelt poolt vedrustust koormata (õõtshoob vajub auto alla), teiselt poolt koormast vabastada (õõtshoob vajub auto alt välja)?

Need kõnealused sillatala puksid (asuvad musta sillatala otstes) ei maksa kuigi palju ja esinduses (kuulsite õigesti) läks nende vahetuseks 45 minutit (eeldab spets tõmmitsaid). Ladu24-s olid need puksid 16 eurot tükk (BMW osad on NIIIIII kallid!) ja tööraha võib ka olla seal 90 euro ringis. Üldse väga lihtne ja töökindel sillamajandus, ainus regulaarselt vahetatav osa ongi need talapuksid (ca 100 000 km takka).

[OLAVI]

....
Muidugi aku eluea määrab suurest laadimisrelee toimimine, 3 rubla 62 kopikat kontaktidega laadimisrelee (RR-362) võis aku nii tühjaks keeta kui laadimata jätta, ampermeetrit armatuuris tuli hoolega silmas pidada.

Kontaktidega releeregulaatorit tuli iga kuu kontrollida ja vajadusel reguleerida.
Laadimise kontrolltuli näitas ennast alles siis, kui midagi tõeliselt viltu oli ja ala-/ülelaadimist ei pruukinud üldsegi näidata.

Vene autol tuli vaadata ampermeetrit. Kuna minu mossele installiti halogeenlaternad (originaalid olid tavalised hõõgpirnidega), siis hakkas ampermeeter sulama (metallist latt plastmass sees). Sai sinna armatuuri aretatud siis Volga ampermeeter 30A. Kui see oli püsivalt miinuspoolel, oli aeg töökotta minna. Aga ka siis, kui korras akuga näitas kogu aeg plussi (keetis aku tühjaks).

Ehk juht pidi mitte lihtsalt jälgima, et "kas Ampermeetri osuti on alles" vaid pidi jälgima osuti liikumist skaalal, sõltuvalt mootori pööretest ja sisselülitatavatest elektriseadmetest, millest arusaamine ilma auto ehitust tundmata ei ole võimalik.

Tänapäeval juhib ja kontrollib generaatori tööd arvuti ning kui arvuti arvates on töös häired, alles siis süütab arvuti hoiatuse.
Kütuse säästuks võib tänapäeval olla tühikäigul või ühtlasel sõidul aku pinge 12,7V ja pidurdamisel tõusta kuni 16,3V'ni.

[Kapten Trumm]

Jah, seda küll, 70ndate Volvo rohked instrumendid armatuuris eeldavad ka 70ndate tasemel juhti, kes teab nende tähendust ja oskab näitusid seostada auto tööga. Näiteks kui õli temp läheneb 100-le kraadile, on viimane aeg võtta gaasijalga tasemaks.

Näiteks minu autojuhiload tähendasid ühe õppeaasta jooksul, 2+ klassitundi iga nädal auto ehituse ja ekspluatatsioonimaterjalide õppimist, mis päädis kevadel suulise eksamiga kohaliku autobaasi inseneridest koosneva komisjoni ees. Ei ole päevagi kahetsenud. Kes seda eksamit ei läbinud, see liiklusõppe ja õppesõiduni ei jõudnudki. Mõned ikka olid. Ei lähe vaja? Reanimeerisin eelmine nädal ühte muldvana Partneri trimmerit, mis oli kümmekond aastat seisnud, viga oli karbussis. Lihtsalt vaja oli aru saada, kuidas karbuss töötab ja kuskohast tuleb bensiin (vajalikud kanalid läbi puhuda suruõhuga). Tööle hakkas.

[davidsoniharald]

Aga kas seda ei ole vahepeal juhtunud, et tehnika on edasi arenenud ja õlid kannatavad kõrgemaid temperatuure ja arvutid suudavad inimestest paremini olukorda monitoorida? Minu arust on.

[Kapten Trumm]

Loomulikult on arenenud, arenes ka toona ja megakiirelt, 2a peale keskkooli pidin TTÜ-s eksamil seletama Bosch Motronic sissepritse töötamist ja seda, kuidas mõjutab jahutusvedeliku temperatuurianduri näit küttesegu koostist. Natuke aega tagasi olid veel asjad K-126 ja K-88.

Lihtsalt selle "arengu" taga on tänapäeval palju villast, mis pärineb niiväga mitte inseneride, vaid marketoloogide ja ökonomistide sulest. Näiteks legendaarse MB W124 (mis polnud isegi tsingitud kerega) ressursi korrutamine 2 või 3-ga poleks tehniliselt täna eriline probleem, kui poleks rohelisi, imagolooge ja marketolooge. Seepärast me ei leiagi maailma suurima läbisõiduga autode hulgas ei tojootahübriidjaariseid ega muud taolist. Tänapäeval võivad sellised autod tuua rohkem raha sisse, aga see ei muuda fakti - tänapäeva autod ei kesta ja enamasti tehniliselt. 1990ndatel pakkus 100 tuhande km laiali lagunevate mootoritega autosid ainult Lada. Täna hakkab see tasapisi normiks muutuma.

Hea kui inimesed sinisilmselt arengut usuvad. Mina olen igatahes skeptiline. Hetkel otsin ühte uut tööautot, näiteks Fordi, kes pakkus ainsa mootorina 1,0 liitrist 110 kW arendavat kolmesilindrilist bensuturbo mootorit, ma välistasin kohe valikust. Arvesse lähevad vaid diiselmootorid vähemalt 1,5 liitrit mahuga ja neljasilindrilised.

"Rohelised" eesmärgid sisepõlemismootoril on saavutatavad siiski tööparameetrite muutmisega selliseks, et kannatab mootori ressurss ja töökindlus. Näiteks "tänapäeva vesiõlide" kasutamise üks põhjuseid on väiksem sisemine hõõrdekadu. Samas kombinatsioonis mootori kõrgema töötemperatuuri ja kõrgema forsseeritusastmega toob see kaasa kiirema kulumise ja lausa kapitaalset laadi - näiteks silindrihülsside ülaosa kriimustamise, kolbide purunemise ja muu sellise - koos vajadusega sõita ringi, õlikanister pagasnikus (1980ndatel oli uuel mootoril õlikulu 1-2 liitrit 1000 km peale ennekuulmatu).

[Benjy]

Yaris hybrid pole millegi poolest halvem, kui prius ja prius on korraliku hooldusega ilusti 500kkm ära sõitnud.

[Fuchs]

Ei maksa nende 80ndate autode ülikestvusega üldistada ja liialdada ka. W124 mersust räägitakse jah legende, võibolla olidki nii head siis või läheb nende pikk eluiga samasse kategooriasse nagu siin eespool räägitud ikaruse mootorite resurss? Mäletan, et 90ndatel sõitsin ühe W124 taksoga, kus juht kiitles ka üle milli läbisõidust. Masin oli igatahes paras romuralli kandidaat, tänapäeval poleks sellisega TÜV punkti lähedale asja.
Tänasest päevast on mul eelmise autoga (BMW 535d) suhteliselt hea kogemus, esimene suurem hooldus mootori juures oli alles umbes 300000 km juures (keti vahetus) Enne seda olid valdavalt regulaarsed õlivahetused ja paar pisiremonti nagu mõranenud jahutusvedeliku toru ning lekkiv klapikambrikaane tihend. Auto24 kuulutusi sirvides pole harvad ka üle poole milli sõitnud isendid, näevad needki sageli veel täitsa värsked välja, istmed korras ja salong enam vähem ühes tükis. Osatakse veel teha küll. 80ndate keskpaiga bemmidel mahtus sellise läbisõidu sisse vähemalt 15 korda autoteeninduse külastamist (klapiregull näiteks).
Kindlasti on tänapäeval üksjagu ka õnnetumaid mudeleid ja lahendusi kus erinevad hädad löövad välja juba enne 100k läbimist. Näiteks kurikuulsa maailmapäästva kusihappesüsteemiga diislid näivad ühed õnnetud asjad olevat, millest tasub kaarega mööda käia.

[logistik76]

Üheksakümnendatel müüdi lääne masinate jaoks toredat vidinat, millega sai laadimise ja aku seisu sigaretisüütaja pesast kontrollida.
Sel oli laadimise hindamiseks kolm tulukest: roheline hea, kollane käib kah ja punane p*rses. Parematel isenditel oli voltmeeter ka veel.
Mu vanal Datsuni diislikärakal oli see (voltmeetriga) vidin pidevalt kasutuses, aku pinge näidu järgi sai muuhulgas talvel aru kas tasub üldse käivitamist proovida või tuleb krokodille otsima minna. Mina pean voltmeetrit auto vooluvärgi hindamisel tunduvalt paremaks mõõteriistaks kui ampermeetrit.
Osad tootjad olid votmeetri ka amatuuri lisanud, meenub Volvo 740. Mingil siksil oli ka .

Õlikulust 90-ndatel pidasin liiter sajale normaalseks, Kamazi õli(odav ) ja masina seisund tolleaegsete kuulutuste järgi töökorras. No käima ikka läks.

[Väino]

... Olen siiani seda meelt, et nende "isalt pojale" 80ndate mersude igikestvuse üks alustalasid on selles, et kuni W124, W201 ja W126 armatuuris on elektriline õlirõhu manomeeter...

Kas oled kindel, et see on elektriline?

[OLAVI]

... Mina pean voltmeetrit auto vooluvärgi hindamisel tunduvalt paremaks mõõteriistaks kui ampermeetrit.
Osad tootjad olid votmeetri ka amatuuri lisanud, meenub Volvo 740. Mingil siksil oli ka .
...

Piisavalt täpse voltmeetri valmistamine oli vanasti (vibroregulaatorite ajal) keerulisem (kallim) lihtsa, voolu suunda näitava ampermeetri valmistamisest.

Kõige lihtsama "vanaaegse" ampermeetri (mis töötas kompassi põhimõttel) sai testimiseks klambriga vajaliku juhtme isolatsiooni peale kinnitada ja see näitas kuni 50A voolu ning selle suunda.