Baskerville'ide koer (ja muud agressiivsed lojused)

[taara]

Aga mida Trumm arvab selles, et kui ta koer mind või mõnda mu pereliiget ründab ja ma koera maha lasen? Mis selle peale teed?

[nukkel]

Kui ma õieti mäletan siis ühistranspordis pidi suukorv olema aga pole kindel.

[an2]

Aga mida Trumm arvab selles, et kui ta koer mind või mõnda mu pereliiget ründab ja ma koera maha lasen? Mis selle peale teed?

Mäletamist mööda on akf Trumm seda teinud oma koeraga.
Minu arvates ei tohiks tiibetlase või kaukaaslasega üldse alla sajakilone mees jalutamas käia ja sedagi relvastatult. Olen kohtunud kaukaaslasega, keda jalutas 7-aastane jõnglane. Minu koer oli rihmastatud aga vastane hakkas ilmutama ebatervet huvi ja pidin taganema võssa.

[parkija]

Et kaukaaslase või tiibetlase omanik teeb ise oma käe ja oma relvaga kontrolli alt väljunud lemmikule otsa peale ?

[EiTahaÖelda]

Ei, tunnistajale

[parkija]

Loogiline

[Kapten Trumm]

Hea küll , koer rihma otsas , ma nüüd näitan oma asjatundmatust - kas koeral enam suukorv polegi nõutud ? Koera maha lastes ma kardan , koeraomanik äkki avab vastutule , pereliikme kaitseks või nii .
Kõigi nende jamade põhjus on : keegi ei suvatse probleemi lahendamisega tegelda , küll vestleb omavalitsuse ametnik või politsei ja mis muutub , mitte midagi . Agressiivne koer jah , peremehe vastutusel ja ründe korral peab peremees kahju korvama , kahjunõuded võiks olla sellised , mis koeraomanikust kerjuse teevad ehk siis , toimus rünne , järgmine päev on koeraomaniku vara arestitud .

Suukorvid ja asjad määrab KOV vastav eeskiri.
Tallinnas on suukorv nõutud 2-l juhul, ühistranspordis ja jättes koera üksi kinni rihmastatuna ootama (nt poe ukse taga).
Üldjuhul kuskil vabalt ringi joosta ei tohi, v.a sinu oma piiratud aias ja avalikul koerte platsil (samuti aia sees).

Vabalt ring lastes võid trahvi saada ka siis, kui kedagi ei hammustata. Tallinnas on see trahvivahemik vist 200-1200 eurot.

See, et keegi kardab või kellelegi midagi tundub, pole õiguslikult argument, meie õigusruumis võid sa kortermajas kasvõi krokodilli kodus pidada. Mina näiteks kardan nutisõltuvuses tegelasi, kes autoga sõites ka telefoni skrollivad.

[Kapten Trumm]

Mina seda versiooni väga ei usu, et kuskil koera jaoks võõras kohas ta lihtsalt lampi inimesi ründab ja pureb.
Ka selle Keila puremise loo illustratsiooniks olid klikimeistrid suutnud panna koera käpa ja küüntega tehtud naha vigastused, jutt oli aga "pures puusa".
Selleks peab koer tajuma ohtu endale või peremehele. Erandlikud on need suured mastifid, kes on väga territoriaalsed ja kui neil oma aeda pole, siis nad hakkavad oma territooriumiks ka muid kohti pidama ja soovimatuid peletama omaalgatuslikult.

Kui lennata koera pehemehele peale rusikad püsti, et krrt pane oma krantsile suukorv pähe, võite hammustada saada. Minuarust oleksite siis ka ise süüdi (kui koer rihmas oli). Kindlasti on koer loom ja loomariigis on omad reeglid, kui mingi 5 kg nässi ilmutab agressiooni 50 kg rotika suhtes, siis looduses puretaks see 5 kg osapool armutult surnuks. Metsas ei lähe ju orav hundi uru ette ülbama.

[mart2]

Mina seda versiooni väga ei usu, et kuskil koera jaoks võõras kohas ta lihtsalt lampi inimesi ründab ja pureb.
...
Kui lennata koera pehemehele peale rusikad püsti, et krrt pane oma krantsile suukorv pähe, võite hammustada saada. Minuarust oleksite siis ka ise süüdi (kui koer rihmas oli)...

Repliigina - mida keegi usub või mitte pole oluline. Tähtis on tegelikult juhtunu, mida meie siin ilmselt pealt ei näinud.

- Võõras kohas ja lampi võõraid ei pure, kuid oma pere liikmete kodus "lampi puremine" on nagu normaalne? Ka neid juhtumeid on päris palju...
- Kui peremehele otseselt kallale ei lähe, siis sõnasõja peale rihmas oleva koera poolne "peremehe kaitse" on otsitud vabandus.

Olen ka ennem kirjutanud oma arvamuse - vaja on kohustuslikku koera ja peremehe ühise koolituse programmi, ilma milleta ei tohuiks koera pidada.

[Madis Reivik]

Paljud koeratõud on ju mingid redelsugupuuga värdjad, geenid ja aju täiesti paigast ära.

Korralik maatõugu krants on igaljuhul targem kui oma tatti lakkuv buldog või rotveiler.

[isonts]

Ma ükspäev jalutama minnes märkasin tänaval ühte õnnetu olemisega karvutud pisikest tõukoerarajakat üksi vastu paterdamas. Ma ei jõudnud isegi kutsukutsu öelda, kui ta möödaminnes seljatagant kärisedes mu püksisäärde kargas. Õnneks olid vanad ja kantud püksid paar hambaauku ei teinud neid väga hullemaks. Alati ei pea rotikat ja suurt hunti kartma. Need pisikesed võivad samuti väga tundelised olla.

[toomas tyrk]

Oh ei pea olema mingi redelsugupuuga värdjas.

Minu näpust imetud hinnangul ei ole 75% eesti õigusruumis viibivatest koertest ja nende omanikest kunagi osalenud ühelgi koolitusel.

Tõenäosus, et mingi redelsugupuuga värdjas on mõne koolituse läbimud on ikka 60:50 nende kasuks, krantsidega võrreldes.

Kui sa oled oma rotikaga kutsikakoolis käinud ja arvad, et sellest piisab, siis sa eksid sügavalt.

Muidugi on vahe, et kas sul on toi terjer või rotikas. jne...

Aga -terviserajal ei tohiks ükski koer vabalt joosta. Selles mõttes pole vaja vabandusi otsida. Ja marrastusi lugeda.

Mitu koera koos käituvad juba karjana. Sellise grupi pidamiseks peaks peremehe juba erikurusele saatma. Samuti - mingite tõude keelamise asemel nende omanikele erikoolituse läbimise nõude esitamisel mõtlema.

Et siis suures osas nõus mart2 arvamusega.

[Madis Reivik]

Noh, minu kogemus piirneb 90'date Nõmme penidega.
Igasugu krantsid käisid vabalt ringi ja krt kõik said jutust ilusti aru.
Minu krants-hundikoer oskas sõita bussiga ja käia turul, ühe korra tuli pakitud hakklihaga tagasi ja ausalt öeldes ma kahtlustan et ta maksis selle eest omateenitud rahaga (oli tõenäoliselt koertekooli õppejõud).

Tõukoertel üks häda teise otsa, surm ja haigused käivad kannul.

[OLAVI]

... oma pere liikmete kodus "lampi puremine" on nagu normaalne?
Ka neid juhtumeid on päris palju...

Kui minu peres selline asi juhtus, panin kaukaaslase kohe magama.
Oli samal ajal kaks koera, Sakslane ja kaukaaslane, mõlemad koolitatud.
Alates kutsikakoolist kuni "kurjategija" ründamiseni.
Sakslane oli tark ja tubli aga kauka oli kaval ja tige nagu moslem ning vaatamata koolitamisele temast asja ei saanudki.

[Kriku]

Asjatundja arvamus:

Koertetreener Krista Laanet kinnitab, et kindlasti vajab koer ka rihmata jooksmist ning rihmavabalt nuuskimist. „Koerad liiguvad iseseisvalt inimesest palju kiiremini. Nad kas nuusivad ühe koha peal või sörgivad. Kui aga koer jooksma hakkab, on ta väga kiire ja inimene, kes koerale järele jõuaks, peab olema füüsiliselt väga heas sportlikus vormis,“ selgitab ta ja nendib: „Kui arutleda selle üle, kus koerad üldse vabalt liikuda saaks, siis tegelikult peale oma piiratud koduaia või koerte jalutusväljaku sellist kohta ei olegi.“

Iga kohaliku omavalitsuse lehel on koerte ja kasside pidamise eeskirjas sätestatud, et koer või kass võib avalikus kohas vaid kandekotis või rihmastatult kaasas olla. Seadusekuulekas koeraomanik mõistab seda, et see on ohutu nii tema koerale kui ka teistele loomadele ja inimestele. „Kurvaks teeb muidugi see, et koeral on tahe ja tal on ka loomalik vajadus joosta kiiremini ja teha seda, mida instinkt kutsub tegema,“ tunnistab Laanet, kelle sõnul oma loomulikust tõupõhisest liikumisest jäävad ilma väga paljud linnas ja ka maal elavad koerad. See on nende tervisele paraku aga laastav.

Tema seisukoht on aga järgnev: „Kui koeraomanik on oma koera regulaarselt koolitanud, ta on elukestvalt trennides käinud ning koer suudab tõesti ka ekstreemses situatsioonis rahulikuks jääda ja oma omaniku kõrval püsida, siis võiks ju tõesti metsas või rannaribal koeral rihmata joosta lasta. Kindlasti ei tohi seda lubada mitte ühelgi juhul linnades ja asulates, mis kahjuks on sage juhtuma.“

Ta leiab, et julgem oleks, kui selline vaba kulgemine oleks siiski mingi institutsiooni poolt atesteeritav. Ainukene, keda tema hinnangul selles osas pädevaks saab pidada, on Eesti kennelliit.

„Kui koer ja koeraomanik on spetsiaalse koolituse ja eksami sooritanud, saaks selle kohase tõendi välja anda. Kuid siin tekib ikkagi küsimus, kelle kinnisvaral koera sellisel moel jooksutada tohiks ja kes seda kontrollib. Ma arvan, et meie ühiskond ei ole valmis rihmastamata koera jalutamiseks. Selleks tuleb koeraomanikele veel kaua selgitada, miks üldse koera treenima peab,“ nendib Laanet.

Ta lisab, et väga sageli hindavad koeraomanikud oma koera kuulekust ja võimekust üle: „Kui tavaolukorras koer käsklustele „siia“, „stopp“ või „seisa“ koheselt reageerib, ei pruugi sama metsateel jänest nähes kehtida. Ja siis koer lihtsalt jooksebki nii kaua, kui tal jaksu jagub. Enamik koertega juhtuvatest õnnetustest algavad rihmata liikumisest.“

Tema enda lapsepõlves kulgesid koerad veel kontrollimatult külas ja linnas ilma omaniku ja rihmata. „Ma ei tea lapsepõlvest ühtegi sõpra kes ei oleks vabalt liikuvalt koeralt hammustada saanud, mina kaasa arvatud. Seetõttu toetan ma endiselt omanikuga koos rihmas liikuvate koerte pidamist. Koeraga peab elukestvalt trennis käima ja viima neid jalutama väga erinevatesse kohtadesse ning olukordadesse. Võib-olla siis ühel päeval oleme valmis vastutusvõimelisteks koeraomanikeks ja vajalikul määral koolitatud rihmata koerteks,“ leiab ta.

https://lemmikloom.delfi.ee/artikkel/12 ... ndi-alusel