Alaealiste ja segaste kuritegevus (peamiselt Eestis)

[Kriku]

Noorest andekast poisist on saanud töövõimetuspensionär, kes endal mingit tulevikku ei näe. Esmasest psühhoosi tõttu haiglasse sattumisest üle kümne aasta tagasi on ta siiani olnud surnud ringis. Ta pannakse aeg-ajalt 40 päevaks vastu tahtmist psühhiaatriakliinikusse, kus ta viibib rahustite mõju all. Pärast sealt väljumist peab ta endaga ise toime tulema ja on leevendust saanud kanepist, millest on aga sõltuvus tekkinud.

Esimene psühhootiline seisund tekkis aga ootamatult. Lõpuks läks olukord nii hulluks, et tuli kutsuda kiirabi. Noormees viidi psühhiaatriakliiniku kinnisesse osakonda. Sealse kinnisidumise ja talle manustatud ravimitega seotud kogemuste tõttu ei usalda ta enam arste.

Arstid ütlevad, et kurja juur on kanepisõltuvus, millest tuleb vabaneda. Seda kindlasti, aga kuidas? Arstid ise selgitavad, et ägedale psühhoosiseisundile järgneb passiivne faas ja patsiendil ongi siis tahtetuse periood. Kuidas ta suudaks siis sellest iseseisvalt üle saada?

Kanepisõltuvusega eraldiseisvalt kui haigusega Eestis ei tegeleta. Mingeid eraldi programme, nagu näiteks opioidide sõltuvusest vabanemiseks, pole. Siiski üritab noormees ise teha, mis suudab. Tal on olnud ka pooleaastaseid ja pikemaidki kanepivabu ajavahemikke. Aga meeleolu langus on suur, ravimid muudavad ta uimaseks ja viimaks taandub kõik sellele, et kanep toob korraks leevendust. Sellise seisundi tekkes on oma roll ka olukorra teadvustamisest tekkinud alaväärsuskompleksil ja üksindusel.

Viimastel kordadel on tunda andnud ka üldine psühhiaatrilise abi kriis. Kohale tulnud kiirabi on helistanud psühhiaatriakliinikusse, kust aga öeldakse, et noormeest vastu ei võeta, ning ta on jäetud koju, kus pere on pidanud tema süveneva psühhoosiga ise hakkama saama. Seega ongi läinud nii, et noore inimese elu on sellest esimesest psühhoosihoost alates ootele pandud. Ülikool jäi pooleli ja nüüdseks on saanud väga andekast õpilasest ja sportlasest töövõimetuspensionär, kes endal mingit tulevikku ei näe. Tema päästmine peab olema tema enda asi.

Tervise arengu instituudist (TAI) öeldakse, et Eestis praegu polegi selliseid teenuseid, mis spetsialiseeruvad psühhiaatrilistele kaksikdiagnoosidele, millest üks on sõltuvus. Varem tegutses Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) kaksikdiagnoosiga patsientide päevaravi osakond (VI osakond), kuid nüüdseks on see töö lõpetanud.

„Psühhoosi ja kanepisõltuvusega patsienti peavad olema võimelised abistama kõik psühhiaatrilist abi pakkuvad haiglad. Seda ka siis, kui asutuses ei ole eraldi kaksikdiagnoosiga patsientide osakonda,“ sõnab TAI tervise ja heaolu edendamise keskuse juht Aljona Kurbatova. „Samuti peaksid abi pakkuma kõik psühhiaatrilist abi osutavad asutused, kuid tegelikult annab sellist abi vaid osa asutusi, kus on vastava kogemusega spetsialiste,“ lisab ta. PERH-i psühhiaatriakliiniku juht Kaire Aadamsoo selgitab, et nende kaksikdiagnoosi osakond suleti koroonaajal. Seda pole uuesti avatud, sest osakonda eest vedanud psühhiaater läks tööle teise asutusse. „See on õige, et kaksikdiagnoosiga ehk muu psüühikahäire pluss sõltuvusega tegelevad kõik psühhiaatrid vähemalt mingil määral,“ vastab Aadamsoo lühidalt küsimusele, mis peaks olema nende inimeste mure lahendus.

Eelmisel aastal korraldas OÜ Haap Consulting TAI tellimusel mitmikdiagnoosiga inimestele toe pakkumise uuringu, milles leiti, et praegu antav abi ei ole terviklik. Hinnangu järgi kuni 75%-l raske psüühikahäirega isikutel esineb ka sõltuvushäire, tuuakse uuringus esile 2021. aasta rahvusvaheline statistika. Euroopa narkootikumide ja narkomaania seirekeskus (EMCDDA) on nimetanud Euroopas sagedamini uimastisõltuvusega koos esinevad psüühikahäired:
* alkoholi puhul ärevus või depressioon,
* opioidide puhul isiksus- või käitumishäired,
* kanepi puhul skisofreenia,
* amfetamiinide puhul psühhootilised häired.

Samal ajal ei lähtu sellest psühhiaatrilise abi korraldus.

„Mitmikdiagnoosiga patsientidel puudub ravi saamiseks üks süsteemne viis, kus tegeletaks mitme häirega korraga. Eestis osutatakse sõltuvus- ja psühhiaatrilist ravi üldiselt eraldi ning mõnes asutuses tegeletakse sõltuvusravi osana ka psühhiaatriliste probleemidega. Siiski on uuringu sihtgrupi, s.o samaaegselt esineva sõltuvushäire ja raske psüühikahäire või intellektipuudega inimeste terviklik abistamine Eestis puudulik, sest pole antud fookuse või pädevusega raviasutust ega spetsialiste,“ kirjutavad uuringu autorid. „Psühhiaatriahaiglates/-osakondades kiputakse probleemide juurpõhjusena nägema vaid sõltuvust, aga mitte teisi psüühikahäireid. [...] Sõltuvusraviasutustes ei ole tihti piisavalt psühhiaatrilist kompetentsi diagnostikaks ja (raske) psüühikahäire raviks. Psühhiaatriahaiglates/-osakondades kiputakse probleemide juurpõhjusena nägema vaid sõltuvust, aga mitte teisi psüühikahäireid, mis võivad samuti inimese käitumist mõjutada, sõltuvusele seal aga sageli ravi ei pakuta,“ kirjeldavad uurijad.

https://www.delfi.ee/artikkel/120327636 ... -ei-ravita

[Kriku]

Esimese tunnistajana kuulati täna üle mees, kes Hallikut tol õhtul esimesena takistama jõudis. Ta kirjeldas, kuidas oli lahkunud korterühistu koosolekult lähedalasuvast koolist, kui nägi veidi maad eemal pikali kukkunud neiut. Kuna tol õhtul oli libe, siis mõtles mees, et kõndides tuleb olla ettevaatlik. Neiu sai ise püsti ning kõndis siis natuke tuigerdades edasi. Järsku märkas mees, kuidas neiu ehk Hallik võttis seljakotist välja noa ning ründas kõrval olnud prügimaja ees seisnud naist selja tagant. Ta nägi, kuidas Hallik lõi vanemat naist vähemalt kolmel või neljal korral noaga.

Selle peale kiirendas mees oma sammu ning võttis Hallikult selja tagant kätest kinni. Hallik nõudis enda lahtilaskmist. „Lase mind lahti, ta peab surema,“ oli neiu karjunud. Mees väänas noa ta käest ära ning viskas eemale. Samal ajal karjus mees, et keegi kutsuks politsei ja kiirabi. Hallik jätkas samal ajal rabelemist ning nad kukkusid lumehange. Selleks ajaks jõudis appi ka teine naaber.

https://www.delfi.ee/artikkel/120317948 ... de-votmise

Tibi sai 10 aastat 8 kuud: https://www.delfi.ee/artikkel/120331123 ... ngistusega .

[pwn13]

Päris palju väänati tapmiskatse eest.

[Kriku]

Vastab lastepsühhiaater Madis Parksepp. Noppeid:

Päev enne meie intervjuud käisin koolis lastevanemate koosolekul, kuhu oli kutsutud hariduspsühholoog. Ta rääkis, et haiglates on lastepsühhiaatria osakonnad patsiente täis rohkem kui kunagi varem, lapsed ei mahtuvat enam ära. Kas teie ka näete seda?

Nii see tõesti on. Kui mina nullindate teisel poolel alustasin psühhiaatria residendina, spetsialiseerudes lastepsühhiaatriale, siis moodustasid suure osa lastepsühhiaatria osakondade tööst plaanilised diagnostilised uuringud. Viimastel aastatel on plaanilist tööd teha väga raske, sest põhiosa meie tööst moodustavad erakorralised patsiendid.

Miks see nii on?

Erakorraliste patsientidena jõuab vastuvõtule palju lapsi, kel on probleemid emotsioonide reguleerimisega. Tunded keevad üle, tülitsetakse või ähvardatakse, kakeldakse. Ja vanemad või kool kutsuvad kiirabi. Või siis on vanemad märganud lapsel värskeid lõikumisjälgi. Tunnete ohjamise ja meeleolu alanemisega seotud psüühikahäired oleksid sageli varase sekkumisega ära hoitavad. Esmase abi kättesaadavus on piirkonniti ebaühtlane. Ideaalses maailmas, kus meditsiinisüsteemi eelne abi on hästi kättesaadav, oleks laste psühhiaatrilise statsionaarse ravi vajadus üpris vähene.

Kas kasvanud pöördumiste arvu taga on pigem see, et vaimse tervise häireid on rohkem, või on teadlikkus tõusnud?

Mõlemat. Tõusnud on teadlikkus, aga koos sellega ka ootus kiirele abile. Ka üldine stressitase on tõusnud, mis toob kaasa ärevus- ja meeleoluhäirete sagenemise. Stressitaseme tõusu põhjuseks on nii järjestikused kriisid kui ka meid ümbritsev info üleküllus. Infomüraga on raske toime tulla isegi täiskasvanutel, lastel veelgi enam. Sotsiaalmeedia on avardanud kiusamiskanaleid.

Nende järgi, keda sotsiaalmeedias jälgitakse, seatakse endale ka standardeid, mis võib viia alaväärsustundeni. Minu vastuvõtule on jõudnud noori murega, et kas see on ikka normaalne, kui mul ei ole psüühikahäiret. Meedias räägitakse nii palju psüühikahäiretest, et tekib arvamus, justkui igaühel peakski olema psüühikahäire, ja noor palub uurida, kas siis temal ka on.

Kuidas te siis reageerite?

Selgitan, et kõigil inimestel ei pea olema psüühikahäiret. Ja kõik vaimse tervise muutused ei ole psüühikahäired. Paraku võib kasvav teadlikkus vaimsest tervisest viia ka selleni, et inimesed hakkavad endas vigu otsima ja end ise „diagnoosima“. Aga kui inimesel on erinevate pingeliste sündmuste taustal tõusnud ärevus või tekkinud keskendumisraskused, siis ei pruugi see veel viidata psüühikahäirele.

Mõne aja eest tuli meile teismeline patsient, kes kurtis ärevuse üle. Selgus, et ööpäeva keskmine nutiseadme kasutus oli tal kümme tundi! Kui mõtleme, et ööpäeva sisse pidid mahtuma ka koolitunnid, söömine ja trenn, siis une jaoks ei jäägi ehk rohkem kui viis tundi. Ta oli üleväsinud, üleküllastunud. Tema ärevus ja keskendumisraskused polnud psüühikahäire, vaid keha füsioloogiline märguanne probleemist. Sellisel puhul aitab uni ja digihügieeni järgimine.

Jämejalas on Eesti ainuke sundravi osakond, kuhu saadetakse psüühikahäire mõjul kuriteo sooritanud inimesi, kes on kohtus süüdimatuks tunnistatud. Kui tihti näete selles osakonnas inimesi, kelle puhul mõtlete, et kui nende ellu oleks lapsena õigesti sekkutud, siis ei oleks nad siia jõudnud?

Lõviosa sundravi patsientidest moodustavad inimesed, kellel on skisofreenia, mis on tingitud närvisüsteemi arengulistest ja ainevahetuslikest eripäradest. Me täpselt ei tea, kui suurel osal eelsoodumusega inimestest oleks see täielikult ärahoitav. Tänapäeval on hea ravikoostöö puhul võimalik skisofreeniat kontrolli all hoida. Aga peapõhjus, miks need inimesed siia on sattunud, ei ole nende haigus, vaid hoopis elu jooksul omandatud käitumismustrid ja -mallid, mis on seotud nende kasvatus- ja hariduskeskkonnaga. Kui sinna oleks piisavalt vara sekkutud, võinuks see elukäiku paremas suunas kujundada.

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1203 ... nagi-varem

[Kriku]

Septembrikuu lõpus sai politsei teate, et Põhja-Sakala vallas asuvas päikesepargis on lõhutud erinevaid seadmeid ning tekitatud sellega väga suur kahju. Viljandi piirkonnavanema Taavi Hüva sõnul lõhuti päikesepargis nii paneele, juhtmeid, invertereid kui ka kaameraid. Parki ümbritsev ja sisenemist keelava sildiga piirdeaed tehti samuti katki.

„Asjaolusid uurides ilmnes, et vandaalitsejateks olid kohalikud 9–12aastased poisid. Ühe päikesepargi kaamera olid lapsed ka trofeena kaasa võtnud ning uhkeldasid tehtuga kaaslaste ees,“ kirjeldab Hüva. Poisid tunnistasid teo üles ja ütlesid, et ronisid üle aia võõrale territooriumile mitmel päeval uudistama ja asju lõhkuma, sest neil oli igav.

Arutamaks, kuidas tekkinud olukorda lahendada, kutsuti kokku ümarlaud ettevõtte esindajate, lapsevanemate ja politseiga. „Kui esialgu suhtusid lapsevanemad juhtumisse kergekäeliselt, siis kuuldes, kui suur kahju oli tekitatud, jäid kõik väga vaikseks. Kahjustuste eest tuleb nimelt tasuda tervelt 11 700 eurot,“ märgib Hüva. Koosolekul saavutati kompromiss kahjude korvamiseks ning koostati pikema aja peale maksegraafik, mille alusel hakkavad lapsevanemad tekitatud varakahju ettevõttele tagasi maksma.

Viljandi piirkonnavanema sõnul vedas poistel tohutult, sest vihmase ilma tõttu ei olnud seadmed voolu all: „Kui olnuks, oleksid lapsed saanud surmava elektrilöögi!“

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12033 ... -000-eurot

[Walter2]

Sellest viimasest lausest ei saanud aru - päikesepark toodab igasuguse ilmaga (ka vihmasega) kui vaid päike paistab. Või oli piirdeaed pingestatud mis vihmase ilmaga välja lülitati?

[Madis Reivik]

Pinge paneelides on ka vihmase ja hämara ilmaga, seega litri saaks kirja küll.

[Kriku]

USA-s Montana osariigis märatses estofiil:

34-aastane mees tormas kohaliku meedia teatel reegleid eirates läbi lennujaama julgestuskontrolli ala. Hoolimata käsklustest peatuda, jätkas ta teekonda, suundudes kibekiirelt lennuväravasse, kuhu oli äsja saabunud lennufirma Alaska Airlines lennuk. Kuigi lennujaama personal ja julgestustöötajad üritasid meest takistada, õnnestus tal vägivaldsel moel siiski lennuki pardale jõuda. Väljaanne KGVO märgib, et kui üks lennujaama töötaja püüdis teda vahetult enne lennukisse jõudmist peatada, seistes talle ette, tõukas mees viimase lihtsalt pikali, tekitades naisele valu ja rangluuvigastuse.

Jõudnud pardale, üritas mees tungida kokpiti, karjudes, et tal on vaja lennata Eestisse. Lennuki pardal ründas sissetungija kaht stjuardessi, kes püüdsid tal takistada kokpitti jõudmast. Ühe neist lükkas ta rüseluse käigus jõuga vastu kokpiti ust, teisel aga tõmbas käe ukse vahele, vigastades viimase sõrmi.

Õnneks mehel juhikohale istuda siiski ei õnnestunud. Viimaks kohale saabunud politseinikud ja julgestustöötajad murdsid mehe maha ja panid tal käed raudu. Mees toimetati edasi kohalikku kinnipidamiskeskusesse, kuhu ta jäi ootama kohut.

Teo toimepanijaks oli kohaliku meedia teatel 34-aastane Justin Reed Seymour. Kohtu ette jõudis Seymour selle nädala algul ning prokurör esitas talle süüdistuse röövis ja sissemurdmises raskendavatel asjaoludel. Mees tunnistas kohtu ees tehtut, kuid ei avaldanud kahetsust. „Kõik, mida pidin tegema, oli lennukit juhtida, aga ma ei teinud seda... Ma arvasin, et saan hakkama,“ rääkis Seymour kohtudokumentide kohaselt. Ta lisas, et „halvad inimesed“ käskisid tal viia lennuki Seattle’isse ja seejärel Eestisse. Miks oli mehel vaja lennata just Eestisse, dokumentidest ei selgu. Küsimusele, kas Seymour üldse oskab lennukit juhtida, vastas ta: „See tundub piisavalt lihtne.“

Kohus jättis mehe vahi alla ja määras kautsjoniks pool miljonit dollarit.

https://reisijuht.delfi.ee/artikkel/120 ... a-eestisse

[wolfgang]

Mehele võiks mingi sümboolse auhinna anda, Eesti Turismiettevõtete Liit, näiteks. Parima rahvusvahelise turismiedendaja kategoorias. Ja Pärnu lennuvälja võiks Justin Reed Seymore nimeliseks rahvusvaheliseks lennujaamaks ümber nimetada.

[Kriku]

Kärbitud postituste jälgedes: mõne akf-i isiklikust arvamusest kurjategija vaimse tervise kohta ei piisa, et juhtumit teemakohaseks pidada.

[Kriku]

13-aastane plika jõi koos poisiga ennast valgest viinast koomasse ja kustus metsa alla ära. Õnneks ajas enne telefonis emale segast juttu ja too korjas ta üles ning vedas Rakvere Haiglasse. Haigla ees ei osatud temaga algul midagi peale hakata ja alkoholimürgistus sai selgeks alles pärast vereanalüüsi - enne kahtlustati narkojoovet. Jäi napilt ellu. https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1203 ... -politseid .

Tundub, et kõik olid lambad. Ema kommentaar:

Ent tüdruku narkotestid olid puhtad. Üllatusena näitas vereanalüüs, et tüdruku veres on etanooli 3 g/l ehk lapsel on eluohtlik kolmepromilline alkoholijoove. Alla 14aastaste laste puhul võib ohtlikuks pidada juba 1,49–2,5promillist joovet.

Ema jaoks oli selline asjade käik ehmatav.

„Ma ei nuusutanud teda,“ tõdeb ema, „ma ei osanud alkoholijoovet isegi kahtlustada, sest ei kujutanud ette, et ühe tunniga saab end nii purju juua.“

[krijgsvolk]

13-aastane plika jõi koos poisiga ennast valgest viinast koomasse ja kustus metsa alla ära. Õnneks ajas enne telefonis emale segast juttu ja too korjas ta üles ning vedas Rakvere Haiglasse. Haigla ees ei osatud temaga algul midagi peale hakata ja alkoholimürgistus sai selgeks alles pärast vereanalüüsi - enne kahtlustati narkojoovet. Jäi napilt ellu. https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1203 ... -politseid .

Tundub, et kõik olid lambad. Ema kommentaar:

Ent tüdruku narkotestid olid puhtad. Üllatusena näitas vereanalüüs, et tüdruku veres on etanooli 3 g/l ehk lapsel on eluohtlik kolmepromilline alkoholijoove. Alla 14aastaste laste puhul võib ohtlikuks pidada juba 1,49–2,5promillist joovet.

Ema jaoks oli selline asjade käik ehmatav.

„Ma ei nuusutanud teda,“ tõdeb ema, „ma ei osanud alkoholijoovet isegi kahtlustada, sest ei kujutanud ette, et ühe tunniga saab end nii purju juua.“

Ema valetab lihtviisiliselt. Oma politseis teenimise ajal küll näinud, nii lakku täis vedelevaid eelteismelistest nolke kui tibisid. Värske valge viina hais käib üle pea mitme meetri peale, koos okselehaga. Sellise koguse tempos ära joomine, mis raske joobe, ehk ca 3 promilli annab, kui öeldut uskuda siis ca tunni jooksul, keerab 13 aastase plika mao pahupidi igal 10- l juhul 10-st. Või oli juba tegemist kogenud profiga? Vaevalt.
PS Selle peale meenus üks juhtum üheksakümnendate keskpaigast. Niisiis: 1. september. Kaks, vist 11- 12 aastast nolki olid kusagilt liitrise viina tuuri pannud ja kooli minemise asemel maandusid Anne kanali äärde parki, kus siis peale kiiret tarbimist sinnasamasse pingi alla magama jäid. Patrull tassis leitud viinavägilased mulle jaoskonda. Koos pudeliga, mille jääkide järgi võis arvata, et jõudsid tüübid kahe peale pisut üle poole liitri sisse kallata, ca 300 grammi per kärss vast. Haisesid räigelt nii viina kui okse järgi. Enne vanematele üle andmist jõudsid veel ka ka jaoskonna põranda korralikult täis ropsida.
Nii, et ema ajab iba.

[paadikapten]

Ei saa midagi välistada. Need kurjavaimu lapsed muu hulgas võistlevad omavahel, et kes joob kõige rohkem. Mõni on tõusvas tempos joonud aastaid (jah, alustavad isegi enne 10-seks saamist). Mõnel võib organism olla tavalisest veidi vastupidavam. Nii võivad sellised rekordid tulla küll.

[manjabes]

EMO ise kahtlustas ka ju narkojoovet/mürgistust kõigepealt. Kuidas see ema peaks neist targem olema?
Eriti nilbe on aga see, kuidas iseenesest mõistlikust meetmest:

Ka Rakvere politseijaoskonna juht Erkko Piirimägi ütleb, et meditsiinitöötajad ei peakski agressiivsete või ohtlike patsientidega füüsiliselt kontaktis olema, vaid kutsuma enda turvalisuse tagamiseks appi turvatöötaja või politsei.

saab "päris elus" idiootsus:

Õue saabusidki kaks haigla töötajat. (Kuna töötajatel puudusid nimesildid, ei ole ema kindel, mis ametikohal nad olid – EE.) Nähes maas vingerdavat last, käskisid nad emal kutsuda politsei, sest nemad ei tohi enne midagi teha.

Selles ju kogu uba ongi, mitte selles kas ja mis aineid laps tegi vaid, et esialgu keelduti ilma politsei pealtvaatamiseta abi osutamast. Mida see politseinikest publik seal asju paremaks oleks teinud? Kas selle jaoks me politseid endal peamegi, et EMO töötajatel oleks ettekääne mitte midagi teha (sest maakonna ainus patrull on hetkel Võsul "liiklust rahustamas") ?

[Kriku]

Ma küll ei tea, aga oletan, et need kaks töötajat olid umbkeelsed, kes olid kuskil koosolekul või koolitusel räägitust valesti aru saanud ja ilma iseseisva mõtlemise võimeta nagunii.