Kaitsetööstus

[isonts]

Neid troone on vaja alla tuua juba täna.
Sõjast kogemus võtta ja toode selle käigus valmis arendada on ka väga hea tulemus, aga ikkagi oleks seda toodet vaja juba täna.
Kõige viletsam tsenaarium on, kui arendus mingiks kasutuskõlblikuks toodeks ei saagi.
Edukaid eesti ettevõtteid on juba olemas, kes Ukrainas toimetavad. Defsecinteli seire ja luure seadmed, MILREMi THeMISUGVd, KrattWorks droonid.
Aga need firmad on ikka aastaid oma toodet välja arendanud. Arvestades frankenurgi riigile tasututud tööjõumakseid siis nende arendajad väga suurt palka ei nõua või ei ole veel selliste võimetega inimesi omale palgale saadud. Kas siis ka mingit arendust hetkel üldse toimub?

[Taaniel Tina]

Kui kaminal oleks jätkunud 15a tagasi julgust loobuda fantastilistest küüntest kübarate projektidest (millele kokkuvõttes kulus arvestatav rahasumma) ja koondada antud vahendid soomukite tootmiseks KV-le, luues omamaise, soodsa hinnaga soomuki prototüübi, siis täna oleks meil manööverüksused ammu soomuse all ja tootmine peaks vaevu sammu Ukraina tellimustega.

Jään lugupidavalt eri arvamuse juurde.

[Madis Reivik]

Milremi enamusosalus on AÜE käes.
Orkiraiped sõitsid AÜEsse relvadiili ajama
https://epl.delfi.ee/artikkel/120332492 ... aablastelt

Paneme kirikusse küünla et ei juhtuks midagi idiootselt häbiväärset...

[Madis Reivik]

Mis soomukite tootmist puudutab siis viimase 10 aastaga on Eestis vastavat tootmistaristut maha lammutatud pakun et mitu ruutkilomeetrit. Suured veneaegsed raudbetoonist tehased, massiivsed sildkraanad lae all ja paksud põrandad. Osadele sõitis raudtee ka sisse.
Dvigateli piirkond, Masinatehas, Volta ja ilmselt palju teisigi.

Ei ole odav sellist värki uuesti ehitada...

[Kapten Trumm]

Ma sellest mingi rahvasoomuki teemas natuke fantaseerisin/visioneerisin. Minuarust tuleks siinkohal mõelda natuke teisiti kui KMW tanke ehitab.
Vältimaks vajadust mingi "tankitehase" järele, peaks olema soomuki ehitus selline, et selle erinevaid osi saab lasta allhankena koostada erinevatel metalliettevõtetel. Umbes nagu WWII ajal sakslased allveelaevu ehitasid, kui üks ja suur allveelaevade tehas muutus liitlaste õhurünnaku sihtmärgiks.

Soomukite lõppmontaazi teevad ettevõtted, mis muidu tegelevad näiteks veokite ümber/pealisehitusega. Kui konstruktsioon on piisavalt läbimõeldud, siis võibolla ei tekigi vajadust mingi hiigeltehase järele ja väheneb ka monopoli tekke risk.

Põhiline probleem on tellimuste hüplikkus - ehk siis soomukite ehitamine peaks käima paralleelselt näiteks multilift kastide, veoautode pealisehituse ja muu taolise vahele/koos nendega.

Selline imelik visioon. Näiteks täna soomukitega tegelev GoCraft asub raudteeveeremi remondidepoos ja sõidukite ehituse know-how põhineb neil tegelikult veokide ümberehituse kogemusel (vanasti nimetati Eurocraft).

Seejuures projekti ja prototüübi omandiõigused kuuluksid riigile, kuna selle väljatöötamise ja arenduse maksis kamin maksumaksja raha eest. Umbes nagu USA-s lennukeid tellitakse.

Täna ukrainlased peavad kuidagi analoogselt toimetama, sest Harkovi tankitehase ja muud suured sõjatehased on vatnikud ammu pulbriks pommitatud, masinad aga kusagilt tulevad ja mingeid tiibrakette plaaniti ka meil osta. Ühesõnaga mingi hajutatud, võrgustikupõhine ülesehitus peab olema.

[isonts]

Eesti Kaitsevägi on kusjuures veoautosi ise soomustanud. Iraagis üks meie tehtud Unimog päästis ka isikkooseisu elud.

[Kapten Trumm]

Olen kuulnud, et need soomustatud UM-id, kui meeskond on kastis, on tegelikult üle kandevõime piiri ja sattudes pehmesse kohta, jääb see väga lihtsalt kinni. Rääkimata kõrgel asuvast raskuspunktist, mistõttu on neid ka korduvalt külili keeratud.

See on ilma korrektse projekteerimiseta masina ehitamise loomulik tagajärg - ilmselt osa probleemist lahendanuks ülemõõdulised veljed ja suurema laiusega rehvid. Või siis suurema/võimsama alusauto kasutamine.

Minu arusaamas on soomustatud veoautot või kerget soomukit mõtet teha ikkagi 18-tonnise täismassiga veoauto baasil. Unimog, olles pool-veoauto oma massilt ja kasulikult kandevõimelt, jääb ka pool-lahenduseks soomukina.

[Xender]

Siin ei ole muud lisada, et sa kas oled loll või mängid lolli?
Juba lennutehnilised näitajad erinevad kordades. Lennuaeg 60-90 min vs 30 min, kuidas saab see "kasutuskaugus" sama olla.
Kas on järjekordselt võrreldud sõrme mehetunnusegea?

Üks on tiibadega ja teine mitte - kui Phantomile lisada kandepinnad, kerkiks ka selle lennuaeg ja sealjuures mitmetunniseks. Lähipositsioonide vaatlemiseks on aga droon oluliselt asjalikum nagunii ...

Mis puutub soomukitesse, siis nende turul on veidi rohkem turumajandust ning pakkumist kui raketiturul, ning meie viimase soomukihanke maksumuse juures oleks me selle raha eest saanud heal juhul tootmise sisse seada ning mingi litsentsi osta. Eesti soomukivajadus peaks olema tuhandetes, et asi muutuks majanduslikult mõistlikuks. Reaalsuses aga jääks isegi KV ja KL mõistliku soomustamise juures vajadus sinna max 500 juurde. Samuti pole see meil rahaliselt eriline probleem.

Sealjuures aga normaalse ÕT vajaduse (isegi lühimaa) katmine oleks meil aga praeguste hindade juures suuremat sorti probleem.

Kui midagi teha, siis Eesti juhul olekski ainuke teema ÕT ja ehk mingit sorti tiibraketid, kus jah, toote omahinna ja müügihinna vahel on suured käärid ning pakkujaid veel vähe. Samuti mingit laskemoona toota - järgneva kümnendi jooksul on turul nõudlus olemas.

[Kalakala]

Frankenburgi kodulehel on kaks lätlast kes tunduvad olevat see inseneeria pool.

Andrejs Pukitis, CTO. Robotics engineer, rocket science enthusiast, and entrepreneur | Has built dozens of rockets and lectures at Riga Technical University and the Latvian Art Academy.
Kirjas, et Riia Tehnikaülikooli lektor. Ühtegi teadusartiklit tema nime alt leida ei õnnestunud. Raketientusiast ilmselt on. Garage 48 kosmoseteemalisel häkatonil on 2018 osalenud mentorina. Pildil hoiab raketti pihus. Linkedinis on enda tiitliks pannud Baltics Laser SIA omanik. Sellel firmal kodulehte pole leida. Läti äriregistri andmetel on firmal 1 töötaja ja firma tegeleb automaatikaseadmete ja mujal klassifitseerimata masinate ehitamisega. Läti noorte huvikeskuse ZINOO lipu all käib hobirakettide ehitamist õpetamas. Siin laseb Cesise juures 2017 ülehelikiiruselist raketti üles.
https://youtu.be/iUls2iJpVmI?si=NyRCouzCYLU4E7Xf
Riia Tehnikaülikooli kodulehelt leiab viite tudengiprojektile "RTU High Power Rocketry" Projekti käigus arendatakse stratosfääri õhuballilt 20 - 25 km kõrguselt lendu lastavat raketi süsteemi. https://www.rtu.lv/en/university/for-ma ... ht=pukitis

Reinis Veips juhtiv insener, Former CTO at Atlas Aerospace | 15 years in engineering, 6 in leadership, specializing in dual-use products.
Atlas Aerospace ehitab droone ja kirjutab, et teeb tihedalt koostööd NATOga. Lisaks droonidele teevad ka droonide kaameraid ja relee jaamu. Riias on tehas 1500 m2. Linkedinis ütleb enda kohta, Embedded firmware- STM32, ESP8266, Linux. Stabilization and control systems for UAVs. Machine vision solutions for manufacturing. Industrial automation- systems design and implementation. Lisaks on firma Imprimus SIA omanik. Tegeleb masin nägemise ja automatiseerimisega puidutööstusele. Äriregistri andmetel on firmas 0 töötajat ja makse ei maksa.

Vaatamata sellele, et osadele kaasfoorumlastele asi naljakas tundus olen ma endiselt nõus nõrka Novitšoki võtma selle peale, et kui Madiberk on nõukogu esimees siis on igas tulevases Frankenburgi raketis sees vähemalt üks Skeletoni superkondensaator. Mida iganes selle särtsuga siis tehakse mis seal sees on.

[teeline35]

soodsa hinnaga soomuki prototüübi, siis täna oleks meil manööverüksused ammu soomuse all ja tootmine peaks vaevu sammu Ukraina tellimustega.

Ilus unistus, aga hiljaaegu olid uudised, et Ukrainlased ei suuda tellida omamaiselt tootjatelt. Veel vähem välismaalt. Nii, et peame ise põhilne tellija olema!

[lennumudelist]

Andrejs Pukitis, CTO. Robotics engineer, rocket science enthusiast, and entrepreneur | Has built dozens of rockets and lectures at Riga Technical University and the Latvian Art Academy.

Paistab, et need Läti raketimudelistid võtavad oma asja tõsiselt - toimiv klubi ja toimuvad katsetused, super. Ma ei oleks üldse üllatunud, kui Pukitisel oleks vajaminev oskusteave, et korraldada odava ja rahuldavalt hea mootori tootmist.

Nutt ja hala kõrvalteemal... Eestis (niipalju kui kunagi tehtud ja nähtud sai, pidevalt näppu pulsil ei hoia) on raketimudelism kahjuks väljasuremise äärel. Põhjuseks ebaselge seadusandlus ja kriminaalvastutuse risk - Riigi Teataja ei tunne mõistet "mudelrakett" ega "raketimudel" ja ükski õigusakt ei paista sätestavat, mis on lubatud ja mis keelatud ja kellelt loa saab (ilmselgelt võiks oletada, et Lennuamet, aga mingit raamistikku ei paista).

Olen kümmekond aastat tagasi ise huvi tundnud, lugenud ja mõistatanud, et mida ma tohin teha ilma, et kapo huvi tundma hakkaks: absoluutselt ebaselge, ainuke selge asi on, et veerakett ei sisalda lõhkematerjali ning selle eest vangi ei panda. Jäi üle vaid käsi laiutada ja pärast väikest illegaalitsemist veerakettide juurde taanduda, et elu ohutum oleks - kuna alternatiivne tõlgendus on ju "eraisik käitleb lõhkematerjali" ning sealt võib enamat kui väikese trahvi saada.

Nukker näide sellest, kuidas puudulik õigusruum viib puuduvate teadmisteni, kuna inimesed salatsevad ega organiseeru, ei võistle (siiski, viimati vist 2009 Hiiumaa noored läksid välismaale võistlema, ma loodan et neil on klubi alles, aga midagi leida selle kohta ei suutnud) ja teave ning kogemused kaovad tolmu alla.

Ega muud, kui loodan et Läti oskusteave võimaldab Frankenburgil oma nooled lendu saada.

[lootsik]

Ütlen vaid. et pole rakentinduse asi Eestis nii kurb aga täpsustada ei saa.

[Kilo Tango]

Ütlen vaid. et pole rakentinduse asi Eestis nii kurb aga täpsustada ei saa.

No neid entusiaste, kes mootori reaalselt välja suudavad rehkendadada ja teavad, mida nad teevad, on Eestis kolm-neli tk. Mina nende hulgas. Ma neid ilutulestiku mehi sinna punti ei loeks väga.

[Madis Reivik]

Selguse huvides peaks täpsustama et tahkekütuse ja vedelrakett on väga erinevad asjad.

Esimesel juhul oleks mõtet rääkida pigem düüsidest, teisel juhul on mootor ka.

[Kilo Tango]

Selguse huvides peaks täpsustama et tahkekütuse ja vedelrakett on väga erinevad asjad.

Esimesel juhul oleks mõtet rääkida pigem düüsidest, teisel juhul on mootor ka.

Rakettmootor on rakettmootor sõltumata kütuse tüübist (tahke, vedel, gaasiline, ioonmootor jne.). Ettekujutus, et miski asja mootor olemiseks on vaja pöörlevat mehhanismi ei ole korrektne: https://et.wikipedia.org/wiki/Mootor