Donald Trump JÄLLE president

[ekacariya]

Ka demokraatide hulgas leidub neid kes ei suuda emotsioone valitseda ja õigel ajal suud kinni hoida. Lisaks Bideni "prügi" kommentaarile lööb nüüd konservatiivses meedias laineid suur Kamala Harrise toetaja ja kaasteeline, miljardär Mark Cuban, kes teatas nö ümber nurga et Donalt Trumpi ümbritsevad ja toetavad naised on rumalad, nõrgad ja ebainteligentsed. Paljud tunnevad end solvatuna.
Nüüd püüab Cuban aga oma sõnu siluda...
https://www.foxnews.com/politics/mark-c ... rump-women

[Kriku]

Teen sellise hullu ennustuse: Sõda saab läbi 2025.a. Ukraina võiduga.

Ma arutasin täna naisega seda teemat ja ütlesin, et julgen väita, et teist sama kaua Venemaa niimoodi ei jaksa. Rohkem ei ütle midagi, aga loodan muidugi, et sul on õigus.

[Kriku]

Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste eel arvamusküsitlusi vaadates võib enne valimispäeva, 5. novembrit teha kaks järeldust: seis on viigis, aga mõlemal on võimalus võita suurelt. Paradoks tuleneb arvamusküsitluste mõneprotsendilisest veamarginaalist, mis jääb umbes nelja protsendi alla. Arvamusküsitluste agregaator FiveThirtyEight näitas neli päeva enne valimispäeva demokraat Kamala Harrise üleriigiliseks toetuseks 47,9 protsenti ja vabariiklase Donald Trumpi toetuseks 46,8 protsenti. Ehk siis sisulist viiki.

Kaalukeeleosariikidest oli Pennsylvanias ees Trump protsentidega 48,0–47,4; Nevadas 47,7–47,4; Põhja-Carolinas 48,4–47,0; Georgias 48,7–46,9 ja Arizonas 48,9–46,4. Harris aga juhtis Wisconsinis protsentidega 48,1–47,5 ja Michiganis 47,8–47. Seega ei saa üheski kaalukeeleosariigis täie kindlusega kummagi võitu prognoosida.

Küll aga võib öelda, et Trump on suve lõpust alates järjepidevalt oma toetust kasvatanud, eriti olulistes osariikides. See võib tähendada, et valijate elevus Harrise kandideerimise puhul on lahtunud, samas kui Trump on suutnud oma toetusbaasi kindlustada. Säärane liikumine on vähem kui nädal enne valimispäeva kahtlemata kasulikum Trumpile.

Trendide põhjal võib teha järelduse, et mõlemad kandidaadid peavad rõhuma oma vanale strateegiale, mis oli paigas enne Joe Bideni kandideerimisest loobumist: Harris peab võitma talle soodsamates Kesk-Lääne osariikides, Trump lõunas. Kui Trump peaks suutma aga võita Pennsylvanias või Harris Georgias, võivad valimised olla otsustatud, kirjutab New York Times.

https://maailm.postimees.ee/8126927/tru ... ljavoidust

USA pesidendivalimised lähenevad ning kaalukeeleosariigis Michiganis võivad otsustavaks saada araabia-ameeriklaste ja moslemite hääled. Muidu demokraate toetanud kogukond on pettunud praeguse administratsiooni Lähis-Ida poliitikas. Kaalukeeleosariigis Michiganis on märkimisväärne araabia-ameeriklaste ja moslemite valijaskond. Neli aastat tagasi saavutas demokraat Joe Biden just nende häälte toel osariigis võidu. Olukord on aga kardinaalselt muutunud: Bideni Lähis-Ida poliitika tõttu ollakse skeptilised ka Kamala Harrise suhtes ning kogukond on keeranud demokraatidele selja.

"Esimest korda saime sellest aimu veebruaris, kui meil olid presidendivalimiste eelvalimised, kus toimus protestihääletus president Joe Bideni vastu. Seal oli vähemalt 100 000 inimest, kes olid demokraatliku kandidaadi suhtes skeptilised, kuigi see pole enam Joe Biden, vaid asepresident Harris," selgitas Oaklandi ülikooli politoloog David Dulio.

Kuigi Kamala Harris on korduvalt rõhutanud, et iga päev käib töö relvarahu sõlmimise nimel Gazas, ei ole palestiina-meelsete valijate sõnul demokraatide senised sammud olnud piisavad.

https://www.err.ee/1609509883/err-usa-s ... ste-haaled

USA tööministeerium teatas reedel, et riigis loodi oktoobris 12 000 töökohta. Veel eelmisel kuul loodi USA-s 223 000 töökohta. USA-s aeglustus eelmisel kuul töökohtade loomine oluliselt, riiki tabasid kaks orkaani ja lennukitootja Boeing töötajad hakkasid streikima. Töötuse määr oli eelmisel kuul siiski kõigest 4,1 protsenti, mis oli kooskõlas majandusteadlaste prognoosidega, vahendas The Wall Street Journal.

USA tööturg näitas juba suvel jahenemise märke, investorid on siiski majanduse väljavaadete osas optimistlikud ja börsid olid rohelises.

Aasta lõikes on USA majandus olnud heas hoos ning riigis on loodud umbes 2,2 miljonit töökohta. Kolmandas kvartalis kasvas USA majandus 2,8 protsenti, samas näiteks Euroopa Liidu majandus kasvas vaid 0,9 protsenti. Bostoni kolledži ökonomist Brian Bethune hindas, et ilma orkaanide ja Boeingu streigita oleks USA-s loodud 12 000 asemel ligi 130 000 töökohta.

USA-s toimuvad aga 5. novembril valimised ning viimane tööturu aruanne pole demokraatide jaoks hea uudis. Olukorda kasutab ära vabariiklaste presidendikandidaat Donald Trump, kes jõudis juba teada anda, et tegemist on katastroofiga.

https://www.err.ee/1609510018/usa-s-loo ... 0-tookohta

[Kriku]

"Delfi" vahendab "The Economisti":

Praegune asepresident Kamala Harris seisab kandidaadina status quo eest ja tema kampaania mitteametlik hüüdlause on „Me ei lähe tagasi“. Trump väidab vastukaaluks, et vaja on radikaalset muutust, mida tema on valmis pakkuma. Kui ta Valgesse Majja tagasi pääseb, on tal tõenäoliselt raskusi oma kõige äärmuslikumate ideede elluviimisega, nagu oli ka tema esimesel ametiajal. Teda saavad takistada kongress, kohtud ja ametnikkond. Tema plaane võivad takistada jooksvad sündmused, teda võivad ümber veenda tema nõunikud või teda võib nurjata tema enda ebapädevus. Ent on võimalus – ja see pole väike –, et tal võib õnnestuda mõned oma lubadused ellu viia. Sellel oleksid katastroofilised tagajärjed USA majandusele ning institutsioonidele ja kogu maailmale. Hirm, et ta võib USA demokraatiat ja õigusriiki pöördumatult kahjustada, ei ole ülepingutatud.

Tänu kaheksa aastat kestnud institutsionaliseerimisele on trumpism palju organiseeritum, kui see oli 2017. aastal, kui ta Ovaalkabinetti prantsatas. Tollal pidurdasid Trumpi plaane kogenematud jüngrid, kes ei tundnud piisavalt hästi haldusõigust ega riigiaparaadi toimimist. Lisaks tahtis Trump enda administratsioonist väärikat muljet jätta ja nimetas kõrgetesse ametisse lugupeetud inimesi, isegi kui nad tema vaadetega sageli ei nõustunud.

Trumpi järgmist administratsiooni hakkaksid seevastu juhtima lojaalsed veteranid. Paljud neist astuksid ametisse juba valmis plaanidega. Trump distantseerus mõttekoja Heritage koostatud 900-leheküljelisest platvormist „Projekt 2025“, kuna demokraadid hakkasid seda kasutama tema ründamiseks. Ent Trump jagab selle platvormi kandvat ideed, et ametisse naastes tuleb tal kaasa võtta eelsõelumise läbinud alluvad ja üksikasjalikud plaanid. Talle annab tõenäoliselt julgust ka ülemkohtu hiljutine otsus kehtestada presidentidele kriminaaluurimiste eest laiaulatuslik puutumatus.

Trumpi majandusplaanid on kahtlemata julged, aga mitte heas mõttes. Õnnekombel viis ta oma majandusvaateid eelmisel korral ellu ajal, kui majanduskasv oli suur ja inflatsioon väike. Järgmine ametiaeg tuleb vähem soodsas olukorras ning see külvaks ka ise suuremat kaost. Tema kampaaniatiim lubab eksporditariife veelgi rohkem suurendada, makse jõuliselt langetada, anda tööturule hoobi ulatusliku väljasaatmisega ning rünnata USA föderaalreservi sõltumatust.

Need kõik on väga halvad mõtted. „Tavajuhul tähendab migrantide tööjõu piiramine seda, et kaupu üritatakse hankida välismaalt,“ seletas mõttekoja Peterson Institute ekspert Adam Posen. „Ja kui sa kärbid eksporti, siis üritad hankida võõrtööjõudu. Kui hakata kärpima mõlemat, siis tuleb kindlasti inflatsioon, kui mitte stagflatsioon.“ Kui eksporditariife suurendataks ka Trumpi pakutust poole vähem, siis panga JPMorgan Chase hinnangul kaotaks USA majandus esimese aastaga kolmandiku kuni pool protsendipunkti ja inflatsioon kasvaks pooleteise kuni kahe punkti võrra.

Trumpi sõnul on tema isiksuse jõud selline, et ta lõpetaks Ukraina sõja 24 tunni jooksul pärast tagasivalimist, isegi ametisse saamist ära ootamata. Mida see tähendab, kui üldse, on raske aru saada. Trumpi teise administratsiooni julgeolekuametite kandidaatidel on Ukraina teemal väga erinevad vaated. Endine välisminister ja võimalik järgmine kaitseminister Mike Pompeo ütleb, et Ukrainale tuleks anda tohutul hulgal, 600 miljardi dollari eest relvi, mis sunniks Venemaad läbi rääkima. Asepresidendiks kandideeriv J. D. Vance paistab arvavat, et iga Ukrainale antud dollar on mahavisatud raha. Keda Trump lõpuks kuulab, on hullumeelselt raske prognoosida. Sageli määrab tema seisukoha see, kes temaga viimati kõneles.

Sõltumata sellest, kes presidendivalimised võidab, tundub järjest tõenäolisem, et Ukrainal tuleb loobuda lootusest – või seda vähemalt edasi lükata – kogu Venemaa röövitud territoorium tagasi saada. Kuna vabariiklased suhtusid Bideni administratsiooni Ukrainale antud sõjalisse abisse vaenulikult, tundub vähe tõenäoline, et vabariiklaste juhitud esindajatekoda oleks nõus veel uut suurt rahaeraldust heaks kiitma. Samuti on raske ette kujutada, et Trump sellisel puhul väga jõuliselt protestiks. Ent kui USA järsult ja läbimõtlematult Ukraina hülgab, annab see julgust Vene diktaatorile Vladimir Putinile ja suurendab ohtu tema naaberriikidele.

Võib-olla kõige suuremat ohtu kujutab Trump aga USA demokraatiale ja õigusriigile. Tema autoritaarsetes instinktides pole kahtlust. 2020. aastal pärast valimiskaotust üritas Trump kallutada võimule jäämiseks valimisametnikke ja kutsus kokku vägivaldse rahvajõugu, mis viis selleni, et 2021. aasta 6. jaanuaril rüüstasid tema toetajad Kapitooliumi. Ta ei ole selle üle kahetsust väljendanud ja väidab endiselt, et valimised olid võltsitud. 6. jaanuaril sooritatud kuritegudes süüdimõistetud inimesi nimetab ta poliitvangideks, kellele ta lubab armu anda. Ta on arutlenud, et temasse kriitiliselt suhtuvatelt meediakanalitelt võiks tegevusloa võtta, ning nimetanud oma poliitilisi vastaseid sisevaenlasteks, kellega tegelemiseks võib vaja minna sõjalist jõudu. Rabav hulk Trumpi endiseid lähedasi kaastöölisi meenutab seda jälestusega. Viimati teatas endine Valge Maja administratsiooni juht John Kelly, et peab Trumpi fašistiks.

Tegelik küsimus on selles, kas USA institutsioonid suudavad teda kammitseda. Kõige parema kontrollmehhanismi pakuvad Trumpi autoritaarsete tujude tõrjumiseks USA kohtud ja põhiseadus. Lõppude lõpuks ei jõudnud tema arvukad kohtuhagid 2020. aasta valimistulemuse tühistamiseks kuhugi. Trump ei suudaks sundida ka näiteks kongressi põhiseadust muutma, et see lubaks tal kolmandaks ametiajaks jääda. Samuti ei oleks tal erilist mõju demokraatide kontrollitud osariikide üle. Ehkki ta on tugevdanud oma kontrolli Vabariiklikus Parteis ja teinud presidendi tagandamismenetluse peaaegu võimatuks, leidub kongressis endiselt vabariiklasi, kes tema halvimaid instinkte taltsutaksid.

Seetõttu arvab osa politolooge, et USA institutsioonid tuleksid Trumpi teise ametiaja tekitatud šokiga kenasti toime. Texase ülikooli ekspert Kurt Weyland on leidnud, et aastail 1985–2020 pöördus 40 populistlikust valitsusest ainult seitse autoritaarsuse teele. Neid õnnetuid riike iseloomustasid nõrgad institutsioonid ja halvavad kriisid. „Mina ei usu, et Trumpil õnnestuks uuel ametiajal rohkem kahju teha kui esimesel,“ ütles Weyland. Demokraadid võivad säilitada esindajatekojas kontrolli, mis tähendaks, et valitsuse harud oleksid algusest peale eri kätes. Isegi juhul kui vabariiklased saavad enda kätte mõlemad kongressi kojad, läheks demokraatidel tõenäoliselt hästi 2026. aasta vahevalimistel, mis seaks Trumpi ülejäänud ametiajale kammitsad.

Ent isegi kui USA demokraatia katastroofilise kokkuvarisemise oht paistab väike, kahjustaks Trumpi teine ametiaeg ikkagi demokraatlikke institutsioone. Õigusekspert ja väljaande Lawfare peatoimetaja Benjamin Wittes hoiatab, et Trump ohustaks õigusriiki kolmel viisil. Esiteks ei oleks otsuseruumis enam „täiskasvanud inimeste“ hääli nagu esimesel ametiajal. Teiseks viitab vähemasti Trumpi retoorika, et ta tahab pärast nelja erineva kriminaaluurimise alla langemist kindlalt kätte maksta. Kolmandaks annaks talle julgust juurde asjaolu, et ta on ennast kammitsevatest jõududest osaliselt juriidiliste meetmetega ja osaliselt valimiste kaudu jagu saanud.

On praktiliselt kindel, et Trump tühistaks kõik endavastased föderaaljuurdlused ja tõenäoliselt annaks ta armu ka 6. jaanuari rahutustes osalenutele. Ta on lubanud lõpetada justiitsministeeriumi sõltumatuse, mida on alates Watergate’i skandaalist peetud normiks. See võimaldaks tal algatada uurimisi poliitiliste vastaste kohta ning see paistab tõenäoline samm. „Sellest tuleneb terve hulk sekundaarseid kaalutlusi,“ ütles Dartmouthi kolledži ekspert Brendan Nyhan. „Kohe, kui inimene teab, et selline valikuline kriminaaljuurdlus tema suhtes on võimalik, hakkab ta oma tegevust kontrollima.“

https://www.delfi.ee/artikkel/120333230 ... kardetakse

[Sho]

Ma ei teadnudki, et riigid rakendavad iseendale eksporditariife, et vähendada oma konkurentsivôimet.
Ja et ekspordi piiramise puhul, kui kaob vajadus vastava tööjôu järele, üritatakse seda mittevajalikku tööjôudu juurde importida.
Väga huvitav.

[JimLaheyUnlimited]

https://x.com/BorisTrump6/status/1852703417975636192
donald trump vs mikrofon

https://x.com/RpsAgainstTrump/status/18 ... 3530448984
https://x.com/MeidasTouch/status/1852903171439698088
donald trump x jeffery epstein

[Kriku]

Ma ei teadnudki, et riigid rakendavad iseendale eksporditariife, et vähendada oma konkurentsivôimet.

See on muidugi ajakirjanduslik leiutis.

Tegelikkuses lubas Trump hiljuti tulumaksu imporditollidega asendada:

“When we were a smart country, in the 1890s … this is when the country was relatively the richest it ever was. It had all tariffs. It didn’t have an income tax,” Trump said after a barber asked whether it would be possible to jettison the federal income tax. “Now we have income taxes, and we have people that are dying. They’re paying tax, and they don’t have the money to pay the tax.”

Sweeping tariffs are a cornerstone of Trump’s economic platform for a second term, if he is elected. He has called for an across-the-board tariff of either 10% or 20% on all imports into the US, as well as a tariff upward of 60% on all Chinese imports.

https://edition.cnn.com/2024/10/26/poli ... index.html

Vädietavalt on see matemaatiliselt täielik jama. Ma ise pole üle kontrollinud.

[vanahalb]

Trumpi sogamisest ei saa nagunii päris täpselt aru et mida ta nüüd mõtles ja kui veel CNN kooliga ajakirjanikud vahendavad siis veel vähem.

Kui ta ettevõtte tulumaksu mõtleb imporditollidega asendada siis oleks asjal võib-olla jumet. Edendaks omamaist ettevõtlust ja õõnestaks maailmarevolutsiooni.
Üks vanem artikkel kus demokraadid arvavad et "rikkad on pahad ja " a ostame sisse". Need konseptsioonid on lollus.
https://www.err.ee/1608339080/usa-ettev ... -korgemaks

[ekacariya]

Endine demokraatide valija ja endine The New York Times`i reporter kirjeldab, miks ta seekord valib Trumpi nö kõigele vaatamata.
https://www.foxnews.com/opinion/alex-be ... ld-j-trump
Põhjus miks ma seda siia jagan on see, et ta seletab paljuski ära selle, miks ka mina eelistan pigem Trumpi Harrisele...või üldse konservatiive liberaalidele.
Inimesed kes arvavad et neil on õigus otsustada, mida sa tohid öelda või mis meediat tarbida, või veel kaugemale minnes, mida mõelda...kuidas sellised inimesed kutsuvad ennast veel liberaalideks?

[Kriku]

Tegelikult muidugi on Trump see, kes on ähvardanud väljaannetelt litsentsid ära võtta: https://edition.cnn.com/2024/10/22/medi ... index.html.

[Madis Reivik]

Endine demokraatide valija ja endine The New York Times`i reporter kirjeldab, miks ta seekord valib Trumpi nö kõigele vaatamata.
https://www.foxnews.com/opinion/alex-be ... ld-j-trump
Põhjus miks ma seda siia jagan on see, et ta seletab paljuski ära selle, miks ka mina eelistan pigem Trumpi Harrisele...või üldse konservatiive liberaalidele.
Inimesed kes arvavad et neil on õigus otsustada, mida sa tohid öelda või mis meediat tarbida, või veel kaugemale minnes, mida mõelda...kuidas sellised inimesed kutsuvad ennast veel liberaalideks?

Mingi suvaline loll pläust suvaliselt antivakserilt kes on juba pikka aega "parempoolsete" paranoikude hääletoru.
https://en.wikipedia.org/wiki/Alex_Berenson

Mis otsast ta demokraat ja liberaal on ?

[Some]

Ahh, võtame kaheks päevaks tempo maha, varsti selgus majas. USA-kad valivad selle, kes neile meeldib. Meie mure on, et saaksime järgmistel valimistel valitsusse kamba, kes päriselt ka suudab Eesti arengut buustida. Olla majanduses Euroopa Nr1 viletsuses ei ole just meeldiv. Krt, isegi lätlased vaatavad juba meile ülalt alla!

[ekacariya]

Liberaalsed meediakanalid terves maailmas teatasid suurest uudisest, et Iowas, senises kindlas Trumpi osariigis on Harris ette läinud tervelt 3 protsendiga.
https://maailm.postimees.ee/8127424/mis ... gi-juhtima

Eile kordas küsitlust ka Emerson College Polling, ja tulemused olid juba vähem üllatavad - Trump juhib Harrise ees siiski 10%-ga
Mõlemad küsitlusfirmad teatavad küsitluse veamarginaaliks 3,4%...aga et nii erinevad tulemused?
Eks see õpetab seda et küsitluste toetusnumbreid ei saa ikkagi väga usaldada...

[Vastaja]

USA presidendivalimiste mõjutamine väliste jõudude poolt on täies hoos. Euroopa rohelised parteid palusid Jill Steini loobuda kandideerimast, kes omamata võiduvõimalusi, tõmbaks valimistel osalemist jätkateks enesele tuhandete potentsiaalsete Harrise valijate hääled.
https://www.politico.eu/article/europes ... eat-trump/
https://www.politico.eu/wp-content/uplo ... _clean.pdf

[Seto haidamakk]

Huvitav ülevaade Ameerika valimistest
https://www.youtube.com/watch?v=b8fyZgAWx0Q