Lennukite-autode kruntimine

[VH80]

See kollane läbikumav krunt on happekrunt. Seda lähebki väga õhuke kiht.
Selle peale peaks minema täitekrunt ja põhivärv.
Seda happekrunti kasutatakse alumiiniumil ja mustal metallil.
Müüakse erinevate kaubamärkide nime all, sõltuvalt sihtotstarbest(merendus, lennundus jne) on ka hind väga oluline.
Purke lähemalt uurides on koostisained samad.
Olen ise kasutanud alumiinium paatidel ja autodel Rilaki VL02-te. Kõige odavam siiani leitutest.
Tuttav lätlane väitis 10a tagasi, et sede VL02-te müüakse Ukrainasse helikopterite värvimiseks.
Ega ma paatidele mõeldud "spetsiaalseid" polüuretaan-epoksiid värve ka ei osta paatide värvimiseks.
Ikka samad tööstusvärvid.. aeg on näidanud, et toimivad täpselt ühtemoodi.

[Kapten Trumm]

Nagu mulle värvipoes seletati, siis otse happekrundi peale ei tohiks kahekomponentset värvi kohe lasta, sest happekrunt pidi reageerima kõvendiga, vajalik on mingi vahekrunt, millest sobib hästi tavaline täitekrunt. Seejuures väga painduvate asjade värvimiseks nagu vedrud, stabika vardad jne ei soovitata täiteaine %-ga üle pakkuda, kuna selline krunt kipub olema habras ja pandumisel pragusid tekitama. Ja noh, värv mõistagi plastifikaatoriga taolisel puhul (mitte ainult painduvate veermiku tükkide, vaid ka nt plastikstangede värvimiseks).

Keda teema huvitab, siis netist on tõmmatav väga hea eestikeelne "Automaalri käsiraamat ametikoolidele", värvipoes on kohe poole pädevam tunne käia

Mina kasutasin happekrunti mosse ennistamisel, kõik need roostes veermikuosad käisid liivapritsis ja kohe said happekrundi peale. Sinna peale vahekrunt ja siis must värv, millega värvitakse veoautode raame - plastifikaatori lisandiga. Ise väikse hajutuspüstoliga värvisin.

Ega ma paatidele mõeldud "spetsiaalseid" polüuretaan-epoksiid värve ka ei osta paatide värvimiseks.
Ikka samad tööstusvärvid.. aeg on näidanud, et toimivad täpselt ühtemoodi.

Paljud sildid "military spec", "aerospace" jne võivad tähendada soliidset hinnalisa, natuke uurimistööd võib suurt rahasäästu tähendada
Ega selle alumiiniumi katmisel midagi väga kosmilist pole, lihtsalt taoline pind tahab värvi püsima jäämiseks katet, mis reageeriks pinnaga, see mis pinnal lihtsalt kuivab, pudeneb varsti maha.

Nõuka ajal taolist kraami polnud, paadimehed värvisid oma Amuure ja Progresse enamasti mingi üldotstarbelise nitrovärviga, mis ei püsinud peal isegi hooaja lõpuni. Nõuka lõpuajal ilmus kaubandusse Sadolini ühekomponentne autovärv venekeelsete purkidega - see oli märgatav hüpe edasi.

[Lemet]

Tuttav lätlane väitis 10a tagasi, et sede VL02-te müüakse Ukrainasse helikopterite värvimiseks.

Oli meil miski äriettevõte nimega Musket, mis käis samas ajavahemikus nimelt ämbritega lennumasinatele värvi ja krunti ostmas. "Ämber" on mõistagi tinglik mõiste, jutt on nendest 15-20kilostest sangefa pangedest. Ja ka dokkides ja laiemalt laevanduses üldse toimub värvi ostmine ämbritega....valdavalt JOTUNi kirjadega ämbrid.

[Walter2]

Nõuka ajal taolist kraami polnud, paadimehed värvisid oma Amuure ja Progresse enamasti mingi üldotstarbelise nitrovärviga, mis ei püsinud peal isegi hooaja lõpuni. Nõuka lõpuajal ilmus kaubandusse Sadolini ühekomponentne autovärv venekeelsete purkidega - see oli märgatav hüpe edasi.

Vene ajal oli olemas igasugu kraami - lihtsalt lihtsurelikud selleni ei küündinud ning kaubandus oli teatavasti tühi.
Mäletan kui 80-ndate alguses õnnestus saada vene duralumiiniumist stats.mootoriga päästepaat (ujuvkambritega mõlemas pardas e. sisuliselt uppumatu, registri järgi väikelaev) siis selle korrastamisel tuli eemaldada vanad värvikihid - vana mürkvärviga alustades, miskine tina baasil valge ning viimane kiht vastu haljast metalli oli seesama helekollane krunt, kõik tehases peale kantud. Peale läksid samad asjad vastupidises järjekorras - kuskohast neid saadi mina tatikana huvi ei jõudnud tunda, kuna lapstööjõud oli igati sobiv vana värvi mahakratsimiseks.
Samal ajal õnnestus papal täiesti ausalt üle leti osta terve kast eelmainit vene turule tehtud Sadolini Sadolux emailvärvi mis leidis kohe rakendust 01 värvimisel.

[avrnbr]

Vene ajal oli olemas igasugu kraami - lihtsalt lihtsurelikud selleni ei küündinud ning kaubandus oli teatavasti tühi.

Selle peale tuli mul kohe meelde lugu "Militaristi Päevikus", kus kirjeldati miski überkalli (kopteri labade?) liimiga keraamiliste plaatide betoonile kleepimist.

[Madis Reivik]

Võiks selle KT kallal mölisemise asemel midagi tarka teha.

Õhuke kollane happekrunt on happeline krunt, mis sisaldab kaaliumdikromaati, mille pH on happelises regioonis.
See reageerib alumiiniumiga, tekivad erinevad toredad ja vajalikud ühendid.

Kantakse peale võimalikult õhuke kiht.

Praegu võite autopoest osta juba sellise sprei, millel lisaks happekrundile on ka kruntvärv sisse segatud. Puhastad alupinna lahustiga ära, lödistad peale ja ongi ok. Hiljem värvid üle ja kui tahad paned lakki ka peale.

Ja erinevad stalini sigala ajast võib tänapäeval seda kraami igast autovärvi poest osta, mingi 20 euri võiks taskus olla.

[Kriku]

Ja ongi foorumi temaatikaga haakuv arutelu sujuvalt garaaži lastud.

Jälle.