Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

[Some]

Mulle kingiti selline omapärane lillekimp vobladest. Pole elus voblaga kokku puutunud ja ei oska neile kuidagi läheneda. Sellistega võib telliseid purustada. Kas peaksin leotama või mida nendega teha?

[Magnet]

mõned panevad keedukartulate peale ja aurutavad

[nukkel]

Mina paneks teleka kõrvale, hea silmi puhata.

[klemm]

mõned panevad keedukartulate peale ja aurutavad

Seda võiks soovitada aint kõige suuremale vihavaenlasele

Muidu ikka niisama näritakse.

[Madis Reivik]

f1d25a8b-94e8-448a-b248-a49875b74e85.jpegMulle kingiti selline omapärane lillekimp vobladest. Pole elus voblaga kokku puutunud ja ei oska neile kuidagi läheneda. Sellistega võib telliseid purustada. Kas peaksin leotama või mida nendega teha?

Söömine on päris hea valik. Aga nt ühekorra ostsin kuivatatud Peipsi tinti ja sellega ei osanud midagi muud teha kui natuke keetsin ja siis panin õlisse likku. Hakkas juba ilmet võtma aga kuna asi nägi hirmus välja külmkapis siis naine viskas minema, arvas et pole söödav. Oleksin pidanud sildi juurde panema

[ambur123]

Pole elus voblaga kokku puutunud ja ei oska neile kuidagi läheneda. /-/ Kas peaksin leotama või mida nendega teha?

Õlle kõrvale on vobla hää asi! Murra pea ära, hakka murdekohalt nahka-soomuseid maha nakitsema / koorima ning selle alt välja tulev kuivatatud soolane kalaliha pista põske. Ma olen ka saba ära murdnud, sest et tundub, et sealt poolt saab naha paremini liha küljest lahti nakitsetud. Head isu!

[olavsu1]

Pole elus voblaga kokku puutunud ja ei oska neile kuidagi läheneda. /-/ Kas peaksin leotama või mida nendega teha?

Õlle kõrvale on vobla hää asi! Murra pea ära, hakka murdekohalt nahka-soomuseid maha nakitsema / koorima ning selle alt välja tulev kuivatatud soolane kalaliha pista põske. Ma olen ka saba ära murdnud, sest et tundub, et sealt poolt saab naha paremini liha küljest lahti nakitsetud. Head isu!

poe vobla on kui norra proviant, kõlbab vaid äärmise häda korral.

[krijgsvolk]

Pole elus voblaga kokku puutunud ja ei oska neile kuidagi läheneda. /-/ Kas peaksin leotama või mida nendega teha?

Õlle kõrvale on vobla hää asi! Murra pea ära, hakka murdekohalt nahka-soomuseid maha nakitsema / koorima ning selle alt välja tulev kuivatatud soolane kalaliha pista põske. Ma olen ka saba ära murdnud, sest et tundub, et sealt poolt saab naha paremini liha küljest lahti nakitsetud. Head isu!

Mul aastakümneid tagasi järgmine kogemus: kunagi ammu- ammu oli keegi kurivaim seltskonda napsuvõtmise kõrvale kimbu voblat kohale toimetanud. Läksin kohe murdma ja murdsin hooga voblal pea küljest... Millised mõnusad prisked vingerdavad- valged vaglad seal siputasid!

[vanahalb]

Vene mehed seletasid kunagi et vobla kuivatamine ei käi niisama lihtsalt. Peab tuuletõmbust olema ja tuleb kärbeste ning muude putukate eest kaitsta. Kas marlist puur ümber teha või midagi sarnast. Ja soola panna, vakladele see ei meeldi.

Kui lihtsalt nööri otsa ajada ja kuuri räästasse kuivama tõmmata on muidugi pärast vaklasid täis. Kärbsed munevad oma munad sinna sisse ja päris kaine peaga see laar enam süüa ei kõlbagi.

[AMvA]

Loomadele söödeti tavalist vormileiba, oli vist 5 kopikat päts. Borodino leib oli delikatess.

Just, Borodinoo leiba toodi Saaremalt spetsiaalselt kaasa nende õnnelike poolt, kes piiritsooni pääsesid ja oli väga nõutud mandriinimeste hulgas oma maitse tõttu.

[ahto42]

Meil on veel leivaga suht hästi, aga jänkistanis on ikka paras keemia.
https://www.youtube.com/watch?v=6n1ffkZtfbg

[Kilo Tango]

Meil on veel leivaga suht hästi, aga jänkistanis on ikka paras keemia.
https://www.youtube.com/watch?v=6n1ffkZtfbg

Sojaõli välja jätta, siis enamus neid koostisosi on ju täiesti normaalsed. Suhkur käib leiva sees ikka enamasti. Üldreegel konkreetselt rukkileibade puhul on, et mida tumedam leib, seda rohkem suhkrut.

[OLAVI]

Meil on veel leivaga suht hästi, aga jänkistanis on ikka paras keemia.
https://www.youtube.com/watch?v=6n1ffkZtfbg

Sojaõli välja jätta, siis enamus neid koostisosi on ju täiesti normaalsed. Suhkur käib leiva sees ikka enamasti. Üldreegel konkreetselt rukkileibade puhul on, et mida tumedam leib, seda rohkem suhkrut.

Päris leival on ainult koorik must ja sisu oli hall.
Leiba värviti vanasti pruunistatud suhkruga aga tänapäevased seest "hästi mustad leivad" on värvitud toiduvärvidega.

Eelmise vabariigi ajal küpsetati Tartus Boeningu pagaritööstuses leibu, mis säilitades paberkotis (müüdigi paberkotis) olid 2 nädalat söödavad.

Tööstuslikke vormipätse sai pea igasugusest toorainest teha aga tööstusliku põrandaleiva küpsetamine tõi palju peenema tehnoloogia vajaduse ja põrandaleiva liini käivitamise algusaegadel veeti praakleibu veoautodega tehasest prügimäele.

Kui vanasti peeti sellist kondiitrit, kes tortidesse ja kookidesse toote raskuse suurendamiseks vett lisas vargaks ja kliendi petjaks, siis tänapäeval õnnestub tänu pidevale promole edukalt klientidele vett, "mahlaseid kooke" müüa.

Kui vanasti oskas hea kondiiter teha 1kg õhulise kringli, siis tänapäeval saab 1kg vesise pärja.
Vana kondiiter tõdes, et kaasaegsest jahust ei õnnestu enam vanaaegsete retseptide järgi kooke teha, sest kaasaegne jahu ei kerki enam nii nagu vanasti.
(Vanemate meenutuste põhjal kirjutab leivapagari ja kondiitri laps ning olen ise neid samu masinaid töös näinud: https://arhiiv.err.ee/video/vaata/ak-fi ... akombinaat )

[retti]

Vene mehed seletasid kunagi et vobla kuivatamine ei käi niisama lihtsalt. Peab tuuletõmbust olema ja tuleb kärbeste ning muude putukate eest kaitsta. Kas marlist puur ümber teha või midagi sarnast. Ja soola panna, vakladele see ei meeldi.

Kui lihtsalt nööri otsa ajada ja kuuri räästasse kuivama tõmmata on muidugi pärast vaklasid täis. Kärbsed munevad oma munad sinna sisse ja päris kaine peaga see laar enam süüa ei kõlbagi.

Üks Peipsiääre starover seletas kunagi mulle et kogu protsessi alus on õieti ajastatud kala väljapüük.
Ja see olla 10-3 päeva enne kudu algust.
Jääalt püütud kala ei pidavat ka kõlbama. Ei mäleta miks.
Ja kuivatamine sabad ülespoole, - mahlad jooksevad välja.

[retti]

Eelmise vabariigi ajal küpsetati Tartus Boeningu pagaritööstuses leibu, mis säilitades paberkotis (müüdigi paberkotis) olid 2 nädalat söödavad.

Tänapäeval on sama Paadi pagari vormileib.Mis nad sinna sisse panevad,ei tea - aga nädalaga paberkotis on sama kui eilne.
Antslas
olla enne sõda toiminud pagar kelle töökoja aknal oli silt
- ostan vilja sama hinnaga millega leiba välja müün.
Ei olevat puudust olnud ei ostjatest ega müüjatest.