Kliimamuutustest

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
ahto42
Liige
Postitusi: 742
Liitunud: 06 Mär, 2022 13:46
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas ahto42 »

Kapten Trumm kirjutas: 05 Veebr, 2025 11:13
Aga mis kahjudest üldse jutt on? Ajalisest viivitusest? Selle minimeerimiseks tuleks esiteks üle vaadata, kuidas menetlust kiiremaks teha, sh. kohtusüsteemi rohkem investeerida.
Loe seda EE artiklit.
Vastaspool lihtsalt spämmib, kiiremale kohtusüsteemile järgneb vastaspoolelt 10 korda rohkem kaebusi. AI koostatud näiteks.
Ajaline viivitus (millel nt 300M õlitehasel on konkreetsed rahanumbrid ja need pole väiksed) tuleb igal juhul.
Ja kuna sousti eetrisse peksta pole meil kuidagi võimalik takistada, siis paska toota on alati lihtsam ja kiirem kui seda läbi harutada.

Olukorra lahendamiseks on 2 varianti
1. vastaspoolele tehakse kuidagi selgeks, et nad eksivad (kuidas see oleks nt vaksivastaste puhul võimalik?)
2. vastaspoole tegevusele tekitatakse tõsine takistus, mis lihtsalt kaotab nende arvulise ülekaalu eelise (massile pasa eetrisse tootmise nii meedias kui vaidlustes).
Esimese punkti kohta
Mis sul nende vastu on, kes nõuavad asjade paremat uurimist ja käsitlemist? Enda poja kohta olen siin foorumis juba kirjutanud. Lisaks enda tervisenäitajate halvenemine peale süsti. Tean ka keda on kiirabi 6h pärast süstisaamist kodus turgutamas käinud. Ja ka ise käisin kiirabis pmst sama moodi emos, sest oli tunne, et panen pildi tasku ja süda hüppab ribide vahelt välja. Ma ütleks, et see ei ole normaalne. Ja kui nüüd tuleb keegi trumm mulle ütlema, et see on normaalne, ja kui sa ikka arvad, et ei ole siis kohtus näeme. Loogika?
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 43192
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Kriku »

Nagu 2% SKT-st kaitsekulutuste puhul, tahetakse ka kliimasoojenemise pidurdamiseks tehtavate kulutuste nii-öelda teki alla ka mujalt pugeda. Akadeemik Veiko Uri:
ERR-i uudis sellest, kuidas koostatava kliimaseaduse seletuskirja lisandus silmatorkavalt kulukas meede pärandniitude taastamiseks, mitte ainult pälvis tähelepanu, vaid ka näitas, et retoorika riigieelarve pingelisest seisust ja tõsisest kokkuhoiu vajadusest ei puuduta kliimaministeeriumi haldusala. Toetuseks planeeritud 68 miljonit eurot on samas järgus RMK 2023. majandusaasta kasumieraldusest riigikassasse kantud dividendituluga.

Muidugi on avaliku raha jagamine nii erinevate valdkondade vahel kui ka valdkondade siseselt poliitiliste valikute ja sageli ka ideoloogiate toetamise küsimus. Aga olukorras, kus riigi majandus on viletsas seisus, demograafiline trend enam kui muret tekitav, raha ei jätkunud noorte perede toetamiseks ning õpetajatele kümne miljoni euro leidmine osutus peaaegu võimatuks, kavandavad kliimaseaduse koostajad mängleva kergusega heina niitmise ja raadamise toetamiseks ligi seitse korda suuremat summat.

On raske ette kujutada, kuidas tehtud valikute ratsionaalsust ja asjakohasust põhjendada Eesti maksumaksjatele pingelise eelarve tingimustes. Sellises mahus toetus oleks tähelepanuväärselt suur ja laiemat arutelu eeldav ka majanduslikult headel aegadel. Ajal, mil kehvad uudised riigi rahandusest on igapäevased ja inimestele on kohale jõudmas äsjased maksutõusud, on sellise ettepaneku relevantsust raske mõista.
Kliimaministeeriumi teadusnõunik, Tartu Ülikooli taastamisökoloogia professor Aveliina Helm põhjendab sellises ulatuses pärandniitude hooldamiseks toetuse eraldamist seaduse tasandil kolme argumendiga: "Need kolm aspekti – looduskaitseline väärtus, kliimamõju ja sotsiaalmajanduslik tähtsus – muudavad pärandniidud unikaalseks ja asendamatuks ökosüsteemiks, mille hooldamist ja taastamist on ka kliimakindla majanduse seaduse raames igati põhjendatud ühe meetmena kajastada, sõnas Helm".

Nagu nimigi ütleb, on pärandniitude näol tegemist kooslustega varasemast maakasutuse perioodist. Oluline osa Eesti rahvastikust elas tollal maal. Haritavat maad nappis ja taludes kasutati loomade karjatamiseks ning heinamaadeks kehvematel muldadel asuvaid maatükke, kus kujunesid välja niidud ning puisniidud. Kahtlemata on seal tekkinud koosluste unikaalne liigirikkus suur loodusväärtus.

Sellegipoolest on raske mõista, kas just praegu, väga piiratud ressursside ja majandusseisaku tingimustes on õigustatud nii mastaapne inimtekkeliste koosluste taastamine looduskaitse egiidi all.
Taimede aastases produktsioonis seotav süsinikuvoog niidul võib olla mõnel juhul võrreldav metsaga. Süsiniku talletamise osas on aga erinevused drastilised. Selles aspektis ei saa kuidagi nõustuda Aveliina Helmi arvamusega, et "kliimamuutuste leevendamistel on pärandniitudel tähtis roll, sest need talletavad süsinikku stabiilselt mullas ja taimestikus".

Vaid kasvavad puud talletavad kuhjuvalt süsinikku puitunud biomassis, enamasti tüvepuiduna. Enamgi veel, põhimõtteline erinevus roht- ja puittaimede koosluste (mets) vahel on selles, kuidas toimub süsinikuvaru kumulatiivne kasv üle paljude aastate. Metsas talletub süsinik pidevalt puudesse ning neis peituv süsinikuvaru võib juba mõne aastakümne jooksul jõuda kümnete tonnideni hektari kohta. Rohttaimede maapealne osa on üheaastane, mis kas niidetakse või jäetakse alale kõdunema. Mõlemal juhul jõuab sellesse seotud süsinik üsna pea atmosfääri tagasi.

Poole sajandi vältel talletub Eesti metsades süsinikku puudesse sõltuvalt puuliigist ja kasvukohast 50–100 t/ha, mida niidul aga ei juhtu. Rohumaal kasvav heina mass on ikka üsna ühesugune nii aastate kui ka aastakümnete pärast.
https://www.err.ee/1609603757/veiko-uri ... e-valguses
diesel
Liige
Postitusi: 938
Liitunud: 20 Jaan, 2011 20:47
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas diesel »

meil on neid niitusid siis ikka väga palju.
tavalise rohumaa niitmise kulu on ka väga väikse ja väeti tehnikaga alla saja raha hektari kohta.
68 milliga saaks kogu eesti heinamaad mitu korda üle käia.

aga eks kilekotid tahavad täitmist. võetakse sealt kust lihtsama vaevaga saab.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 43192
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Kriku »

Kõik õige, aga kliimasse see ju ei puutu. Ei saa kõiki loodus- või keskkonnakaitselisi tegevusi kliimamuutustega võitlemiseks kuulutada.
Kasutaja avatar
Some
Liige
Postitusi: 4876
Liitunud: 11 Aug, 2008 9:25
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Some »

Tasuline: https://rohe.geenius.ee/rubriik/arvamus ... -loobumas/
Välismaa keeles, youtubes: https://youtu.be/I3sguj9m8ZQ?si=ScPIwKMYgK6U8MBn
Saksa teadusfilosoofi Sabine Hossenfelderi sõnul on tänavu oodata kliimamuutuste teemas pööret. Sellest saab aasta, mil maailm ei püüa enam muutusi ennetada, vaid üritab kliimamuutustega kohaneda.

Donald Trump on tagasi presidendiametis ja teda huvitab eelkõige äri. Ta on juba Ühendriigid Pariisi kliimaleppest välja tõmmanud ja teatanud, et lõpetab nn uue rohelise pettuse, ning investeerib selle asemel teedesse, sildadesse ja muusse taristusse.

Hossenfelderi sõnul kardavad samal ajal eurooplased rahvusvahelises konkurentsis maha jääda ning üleilmsed ettevõtted on loobunud teesklemast, et hoolivad süsinikuneutraalsusest.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 43192
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Kriku »

Kuigi troopikast sooja vett kõrgematele laiustele kandev hoovuste süsteem AMOC nõrgeneb sel sajandil ka edaspidi, aitavad Antarktika ümber puhuvad tugevad tuuled veeringlusele kaasa ilmselt piisavalt palju, et ära hoida selle täielikku kokku varisemist, viitab mudeluuring.

"Meie töö põhjal nõrgeneb AMOC üleilmse soojenemise jätkudes väga tõenäoliselt. Nii palju võivad inimesed siiski kergemalt hingata, et vähemalt järgmise 75 aasta jooksul see veel ilmselt täitsa kokku ei varise," sõnas uurimuse esimene autor Jonathan Baker, Ühendkuningriigi ilmateenistuse teadlane. Hoovuste süsteem on eeskätt oluline Põhja-Euroopale. Ilma selleta võiks halvemal juhul olla näiteks Norra keskosa rannikul suvine õhutemperatuur kümmekond kraadi madalam, Londonis umbes viis kraadi. Talvine temperatuurilangus oleks veelgi suurem.
https://novaator.err.ee/1609617017/euro ... dile-vastu
LupusII
Liige
Postitusi: 779
Liitunud: 03 Veebr, 2015 22:06
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas LupusII »

Soojenemine . Poola Tatrates uus külmarekord -41, millegagi . Ja seda ainult 1800m kõrgusel.
mart2
Liige
Postitusi: 6457
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Asukoht: Põlvamaa
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas mart2 »

See enneolematu soojenemine ajab maailmas kõik lolliks - isegi liustikud, mis selle surve all avavad oma peidus olnud varasalved, mis on täis ei-tea-kuidas-eelneva-külma-kliima-ajal sinna sattunud mälestisi ...
https://www.sciencealert.com/norways-me ... -artifacts

:wall:
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
OLAVI
Liige
Postitusi: 2822
Liitunud: 31 Juul, 2014 0:49
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas OLAVI »

mart2 kirjutas: 28 Veebr, 2025 17:54 See enneolematu soojenemine ajab maailmas kõik lolliks - isegi liustikud, mis selle surve all avavad oma peidus olnud varasalved, mis on täis ei-tea-kuidas-eelneva-külma-kliima-ajal sinna sattunud mälestisi ...
https://www.sciencealert.com/norways-me ... -artifacts

:wall:
Kui jäält leitakse tuhandeid tarbeesemeid, siis vaevalt turistide grupireisid on need sinna jätnud, vaid kliima oli nii soe et seal elasid püsivalt inimesed.
Kes küsib, on loll üks kord, aga kes ei küsi on loll surmani.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 43192
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Kriku »

Enneolenematu pole mitte soojenemine, vaid selle korrelatsioon CO2 osakaaluga atmosfääris. Tempo on ka ebatavaliselt kõrge, kuigi vististi mitte enneolenematu.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 43192
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Kriku »

Keskkonnaagentuur on koostanud ülevaatliku dokumendi „Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100“. Prognoosi kohaselt on kliimamuutuste mõju vägagi murettekitav.

Teadlased on prognoosinud, et 2100. aastaks tõuseb aasta keskmine temperatuur 4,3 kraadi. Kuumalained on pikemad, sagedasemad ja ka kuumemad, mis tähendab, et see suurendab terviserikete võimalust eelkõige vanematel inimestel. Tulevikus on seetõttu ka Eestis rohkem nahavähki ning hingamisteede haigusi.

Prognoositud on ka sademete hulga suurenemist vastavalt 10% kuni 14% aastatel 2041–2070 ning kuni 19% aastatel 2071–2100. Eriti rohkelt võib sadama hakata talviti.

Koos merepinna tõusu ja oluliselt rohkemate sademetega hakkab tekkima ka enam üleujutusi. Eriti suur oht on linnades, mis asuvad veekogude ääres, nagu Haapsalu, Pärnu, Kuressaare, Tallinn, Tartu. Neis linnades tuleb hakata kaldaid kindlustama ning hooneid ümber paigutama, et vältida vee alla jäämist.

Sagenevad ka tormid ning seeläbi tormikahjustused, mis omakorda tekitavad näiteks rohkem elektrikatkestusi.

24–65 protsenti suureneb tõenäosus, et suvekuudel sajab ühes ööpäevas suur hulk sademeid (>30 mm).

Tunduvalt väheneb lumikattega päevade prognoos. Aprillis lumikatte esinemine on väga ebatõenäoline, märtsis jääks see reeglina alla viie päeva. Jaanuari-veebruari lumikate jääks tavaliselt alla 15 päeva ning üle poole talvest püsiva lumikattega oleks vaid üksikud piirkonnad Kirde-Eestis. Sisuliselt tähendab see, et püsivat lumikatet Eestis enam peaaegu ei esineks.

Merejää ulatus ja paksus kahaneks oluliselt, 2080ndate tüüpilisel talvel oleks enamik Läänemerest jäävaba. Jääd oleks vaid Botnia lahel ning Soome lahe kirdeosas. Jää puudumise tõttu kaovad hülged ja muud loomad, kellele jää on elulise tähtsusega.

Merevee temperatuur kerkib 2090ndateks talvel ja kevadel 2,1–2,8 kraadi, suvel ja sügisel 1,0–2,0 kraadi. Järvede temperatuur kasvab 2100. aastaks 2–7 kraadi võrra.

Keskmiseks maailmamere taseme tõusuks aastateks 2081–2100 prognoositakse stsenaariumi RCP4.5 korral 32–63 cm ja RCP8.5 korral 45–82 cm. Eesti rannikutel prognoositakse meretaseme tõusu ligi pool meetrit.

Keskmine tuule kiirus kasvab ligi 18%, seda eriti talvel ja kevadel. See on seotud Atlandilt meie aladele liikuvate tsüklonite arvu kasvuga.


Pilt
LupusII
Liige
Postitusi: 779
Liitunud: 03 Veebr, 2015 22:06
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas LupusII »

Läbi ajaloo on kliima muutumises olnud. Milleks nüüd selline ärevus?
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 43192
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Kriku »

Praeguste muutuste kiirusest peamiselt.
AMvA
Liige
Postitusi: 5229
Liitunud: 09 Dets, 2018 20:26
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas AMvA »

Tänavust kevadet vaadates tuleb tunne, et annaks jumal, et see soojenemine tuleks
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Google [Bot] ja 2 külalist