Eestis ei ehitata piisavalt kvaliteetseid maju, et neid kannataks elektriga kütta, sestap tuleb leiutada imekütteviisidega.Madis Reivik kirjutas: ↑20 Veebr, 2025 15:30 Ma sügavalt kahtlen et Eestis leidub otse-elektrikütte kasutajaid, see oleks ajuvabalt kulukas tegevus ja iga soojuspump tasub ennast 1-2 aastaga.
Soojustamine on teine teema, ehitushinnad ja ehitajate soovid on taevasse kerkinud.
Ma kütan ehitusjärgus, kuid juba soojustatud majas 32 m3 osa igapäevaselt elektriga, hoides seal äraolekul 14 kraadi sees, minu elektrikulu on umbes 40 eurot kuus. Tõstes temperatuuri 22 kraadini, hakkab rusikareegli järgi minema 56 eurot kuus (1 kraad tõstmist suurendab soojakulu 5%). Ma ei leia, et see oleks kallis. Lihtsalt soojustanud olen ise, ilma külmasildadeta, soojustus 250 mm. Ja kindlasti ei viitsiks ma jamada mingite undavate soojuspumpadega. Kui puudu jääb, kütan ahju juurde.
Elumaja tuleb mul aga tunduvalt parema soojustusega, sh topeltkarkass, mis nullib ära külmasillad, usun, et see tuleb umbes 30% säästlikum, samade hindadega umbes 200 eurot kuus. Kahe töölkäiva inimese peale maksta 260 eurot kuus elektriküttele ei ole midagi ülejõukäivat. Võibolla, kui elektrihind tõuseb pidevalt 20 sendi taha, hakkaks mõtlema selle soojuspumpade ja päiksepaneelidega jamamisele. Loomulikult ma teen ka tööd ja kasutan asju, mida tavaline raha eest ehitaja ei kasuta eri põhjustel. Ühesõnaga, hetkel ei plaani, tulevikus ei välista.
Niipalju kui ma olen siinkandis eramute ehituse objektidel käinud, on selle pumbavaimustuse taga on ikka suuresti põhjamaa oludes nigelavõitu soojustamine ja sellegi ebakvaliteetne ja ehitusvigadega teostamine. Näiteks pakub kohe iga ehitaja, et sõber, paneme tuuletõkkepapi asemele "tuuletõkkepaberi". No ei ole ju samaväärsed asjad. Tuuletõkkepapp on kuumpessitud kivivill, mis ise on isolatsiooni omadustega, paber peab vaid tuult aga soojust mitte.
