Kapten Trumm kirjutas: ↑11 Mär, 2025 10:39
Isegi kui me laenu võtta üldse ei tahaks, puudujääv riigikaitse miljard eurot aastas täna maksudena kokku korjata pole kuigivõrd võimalik, see keerab pisukese majanduskasvu päris kindlasti languse suunas.
Esimese lausega nõustun täielikult. Maksudega seda olukorda lahendada ei saa - maksud on lihtsalt see redel, millega olukorra lõppedes august välja ronitakse.
Luban omale väikest sammu sisepoliitika suunas ja tõden: maksude kokku leppimine ja paika jätmine Eestis viimastel aastatel ei toimi. Rada on olnud väga künkaline. On maksuideesid, mil on elanike enamuse toetus, aga neid ei teostata - ja ideesid, mil on enamuse vastuseis, aga teostatakse.
Riigi poolt raha laenamisel (võlakirjade pakkumisel) vaatab turuosaline riigi parameetreid:
1) majandus: on see neil töökorras?
2) võlakoormus: ega nad kõrvuni võlgades pole?
3) maksud: kas nad koguvad nagu kavatseks tagasi maksta?
4) poliitiline risk: kas on karta, et teevad Zimbabwet?
5) julgeolekurisk: kas on karta, et neid pole varsti?
Eesti saab tõenäoliselt vastuse: majandus hea, võakoormus hea, maksud veidi segased, lolliks minemise risk madal, julgeoleku risk kõrgenenud. Ehk siis, Eesti poolt pikaks ajaks laenamisel domineerib geopoliitiline risk.
Eelnevast (vabandan, sest üle lihtsustatud) kalkulatsioonist tulenevalt Eesti võlakirjade intressimäärad on näiteks kõrgemad kui EL võlakirjade intressimäärad. Poliitikul, kes hoiab riigi rahakotti, on tõenäoliselt suur kiusatus "kummi venitada", kuni EL tervikuna "pehmeks keeb" ja laenama nõustub.
Kriisi ajal kummi venitamisel on aga pahupool. Kaitse valdkonnas on selge: valimisolek tekib siis aeglaselt. Pandeemia kontekstis oli risk, et majandus kukub pikali. Laenati väga aktivselt, EL võttis vedu kiirelt, võttis vastu 2 triljoni (!) suuruse koroonaviirusest taastumise paketi, laenas osa rahast ühiselt, ostis vaktsiine ühiselt. Nii säästeti olulisel määral intresside ja hindadega. Järelmina hüppas Eesti laenutase madala pealt keskmiseks ja tuli kõrgete intressimäärade poliitika, et peatada inflatsiooni.
Siis tuli uus kriis, kui rahakott veel taastunud ei olnud.
Levinud ja tänaseni elementaarseks peetav Keynes'i majandusteooria ütleb, et riigil on mõistlik majandustsükli vastu töötada. Kriisi ajal riik teeb vajalikke kulutusi, soodustab laenamist erasektorile ja taastab oma varud pärast kriisi. Eestil polnud paraku väga suuri varusid, mida käiku lasta. Osadel poliitikutel on tõrge laenamise vastu ja riikliku sekkumise vastu suurem kui teistel.
EL on selleks väga mõistlik instrument - suurele blokile antakse laenu soodsamalt, kui väikeriigile kõrgendatud ohu piirkonnas. Paraku on EL teatud asjadeks lihtsalt liiga aeglane. Aiman, et kohalikud poliitikud on mõnevõrra kahvlis. Eesti teatud vajadused, mille kaitseväe juhatajad on valitsusele viinud, on pigem kiireloomulised.
Paraku on Eesti intressimäärad on tõusnud. Poliitikud pole väga tahtnud laenata. Millised täpselt, pole minu asi siin spekuleerida. Küll ajakirjandus tegeleb.