Riigikaitse eelarve

[nimetu]

Kuulan parajasti Võrklaeva intervjuud riigieelarve osas ja üks asi torkas jubedalt kõrva.
Nimelt väitis, et kõik need maksutõusud, mis tema sisse tõi, olid vajalikud riigikaitse jaoks. Tõi näiteks, et riigieelarve puudujääk oli 2% SKP-st ja riigikaitse eelarve suurus ~3%.
See demagoogia ajas küll harja punaseks. Samahästi võiks öelda, et kogu maksutõus läks pensionide katteks, sest puudujääk on 2%, aga pensionisüsteemile kulus kokku ligi 9% SKP-st.

[teeline35]

Teeksid nad eelarve põhimõtted korda. Saaks aru kuhu raha läheb. Praegu on nagu must auk, muudkui kalla juurde! Selline segadus eelarvega tõmbab lõppkokkuvõttes ka hädavajalikke kaitsekulutusi koomale, sest prioriteete pole võimalik hinnata ega ümber suunata!
https://www.err.ee/1609548901/riigi-ava ... aimu-saada

Ministeeriumide eelarve kasvu või kahanemise kohta infot otsides tundub loogiline võrrelda selle ja tuleva aasta eelarveridu, kuid paraku ei ole avalikkusele kättesaadav samasugune info, mida valdavad ministeeriumid ning otsija võib eri dokumentide rägastikku ekslema jäädagi. Ka riigikontrollil ei ole selgust, milliste summade põhjal on valitsus kärpeid teinud.

Lugege edasi. Jube.
https://www.err.ee/1609554730/holm-2025 ... dlaks-teha

Kindla vastuse selle kohta, kas ja millisel kujul 2025. aasta riigieelarve kärbe on realiseerunud, saab anda alles 2026. aasta esimeses kvartalis, sest eelarvedokument koostatakse tegevuspõhisena, kuid juhtida soovitakse traditsioonilises kulupõhises vaates, ütles riigikontrolör Janar Holm.

veel

Komisjoni esimees Urmas Reinsalu (Isamaa) tõi esimesel kohtumisel välja, et ehkki koalitsioon on lubanud vähendada valitsemiskulusid ehk tööjõu- ja majandamiskulusid ning toetusi viie protsendi võrra, siis tegelikkuses need hoopis kasvavad ning kui majandamiskuludest kaitseotstarbelise erivarustuse rida välja jätta, siis kerkivad ka valitsemiskulud kaks protsenti.

ja nii edasi!
https://www.err.ee/1609616249/holm-karb ... ast-suurem

Kui kõrvutada 2025. aasta riigieelarve lähtealuseks olnud eelarvestrateegiasse paika pandud baasnumbreid selle aasta eelarvega, on kulud kasvanud 155 miljoni euro võrra, ütles riigikontrolör Janar Holm. Kui algul kärbitakse ja pärast antakse raha juurde, on tema sõnul ebaselge, kas kärbe tegelikult leidis aset või mitte.

Selle kõige peale;
https://www.err.ee/1609617092/ligi-riig ... -on-solvav

Rahandusminister Jürgen Ligi (RE) sõnul on kärbete tõttu tööst ilma jäävatele riigisektori töötajatele solvav riigikontrolör Janar Holmi kriitika, kes seab kahtluse alla riigieelarve kärbete efektiivsuse.
Riigikontrolör ütles kolmapäeval, et kui kõrvutada selle aasta riigieelarveseaduse lisa, milles on lahti kirjutatud tööjõukulud, majandamiskulud ja muud toetused, mis olid kärpe-eesmärgina seatud, ning võrrelda neid kärpebaasiga, siis oli kärbitud eelarve nende kulude osas 155 miljoni euro võrra suurem kui eelnev eelarve. Kui algul kärbitakse ja pärast antakse raha juurde, on tema sõnul ebaselge, kas kärbe tegelikult leidis aset või mitte.

Kõige selle pealt võib ükskõik millist sõnamulinat suust välja ajada, kontrollida seda pole võimalik! Aga meil võib asi elu ja surma küsimus olla lähitulevikus kuid raha on ära raisatud. Ja keegi ei teagi mille peale!

[Chupacabra]

Ligi pole see mees kes võib solvunute nimel rääkida.

[Kapten Trumm]

https://www.delfi.ee/artikkel/120362381 ... -ule-parda

Tasapisi saab ehk õhk klaarimaks ees seisvaks kaitsekulude dramaatiliseks tõusuks - kui meenutada seda vastutöötamist eelmisel korral. Kui politseipalgatõus oli "julgeolek" ja üldine majanduslik toimetulek "riigikaitse". Lisaks olevat osalised algatanud ideekorje "uus maks Eestile".

See 5% tuleb saavutada nii, et makse ei tõsteta ja uusi makse ei tule. St et lisaraha saab vaid ja ainult kamin ning politsei ja päästate palgad, kahju küll, peavad paremaid aegu ootama. Ja muud rahakülvid ka.

[Kriku]

Michal rõhutas, et valitsuse eesmärk saab olema eelkõige majanduskeskkonna parandamine ja julgeoleku kindlustamine.

"Esimene asi on majandusvaldkonnas jätta ära erinevad maksutõusud, esimene on ettevõtluse kasumi maksustamine. Ettevõtluses peab saama kasvada, eriti ajal kui pikem majanduslangus on läbi saanud, majanduse mõttes on soojemaks läinud. See sõnum aitab ettevõtetel oma tegevusi paremini planeerida," ütles Michal. Selle hind on Michali sõnul 100 miljonit eurot. "Selles me esialgses formaadis oleme partnerite vahel kokku leppinud. Loomulikult teeme kohase eelnõu, mis saab kindlasti kooskõlastatud ja siis läheme sellega parlamenti," lisas Michal.

Samuti kavatseb Michali sõnul loodav koalitsioon vähendada eraisikute maksukoormat. "Järgmisest aastast oleks pidanud tulumaks algama esimesest eurost, selle muudame samamoodi ära. Tulumaks jääb 24 protsendile, aga ei alga esimesest eurost, vaid nende samade põhimõtete alusel, mis varem," sõnas Michal lisades, et sotsidega sellist kokkulepet poleks saanud teha. Selle maksumus on Michali sõnul 152 miljonit eurot.

Michal märkis, et kaitsekulud on plaanis tõsta viiele protsendile SKT-st, ja seda eelkõige kaitseväe juhataja sõjalise nõuande järgi.

https://www.err.ee/1609628555/reformier ... -tulumaksu

Ja selleks siis võetakse laenu...?

[Runkel]

Seda, mis opositsioon on alternatiivina pakkunud - maksutõusudele ei, laenudele jah. Riigikaitsesse peab raha juurde panema, aga peab ka küsima, mis võlakoormusega ja intressikohustustega jätkav valitsus lõpetab. Kuna riigi rahandus on tasakaalust väljas, laenu võetakse ka jooksvateks kulutusteks, siis laenu võtmise tempo kiireneb. Suurem laenukoormus ja intressimaksed on siiski maks, maks järgmistele põlvkondadele tasuda. Mõneti õiglane. Eks saab nüüd näha, mis retoorika valib Reinsalu.

[mongol]

https://www.delfi.ee/artikkel/120362381 ... -naitemang

TEHTUD

Sa ei pea oma endise malevkonnakaaslase eest džotile viskuma - Läänemets on senini olnud ikka täitsa mõttetu poliitiline "jõud". No sotsid pole kunagi adekvaatne suund olnud niikuinii, sest ma olen aru saanud, et sotsialism töötab ainult süsteemis "munadega natsionaalsotsialism". Ajalootõlgendajate hirm ja silmatõmbluste põhjustaja, tean.

Ja selleks siis võetakse laenu...?

Absoluutselt, muidugi peaks laenu võtma. Täitsa savi ju, sest 1) lapsed maksavad 2) kõik on võlgu ja 3) suur eeskuju USA on võlgu kui palju?
Raha odavneb iga päev, seda enam on mõtet võtta laenu, et midagi materiaalset-reaalset selle eest teha. Küll teenib tagasi ja kui ei teenigi, siis tegelikult on suva (Kreeka, anyone?). Raha tuleb-raha läheb, aga riikide tasemel - täitsa suva, tee mis tahad. Lihtsalt ise pead okkaline olema ja mu**iga vastu pead lööma küsijatele.
Alternatiiv on alati öelda ka, et "ütesin või? ma ei suuda uskuda, et ma seda ütlesin" ja ongi JOKK.

Rohkem otse pe*se saatmist on vaja maailmas.

[aj1972]

Arvan,et juhtub nagu varem Reformierakonna jt.kõigi teiste parteide suurte kaitselubadustega.
2014 oleks vaja olnud 2,5% kaitsesse panna ning paljud asjad oleks olnud tänaseks tehtud aga kramplikult peeti kinni 2% mis pidi meid piisavalt kaitsema.
Millalgi covidi ajal oli Heremil 3 valikut 2%, 2,3% ja 2,7% ning see arutlus oli SKT langemise ajal, loomulikult valiti Kaitseväe juhataja valikust langenud majanduse 2%, hästi meeles Helme jutt,et 2% on õige ka majanduse langemise ajal. Tolle aja valimistel isegi Isamaa ja EKRE olid pakkunud 2,5 ja 2,6% aga võimul olles oli kõigil lubadused ununenud. Samas kuulsime uksest ja aknast 2%, liitlased, ei ole kunagi nii kaitstud jne. palju retoorikat ja minimaalne tegemine.
2022 siis leiti lisarahasid mis jälle pandi hiljem kui relvastus laekus tavapärase % sisse st.korraks tehti järgnevate aastate eest ette tellimused aga suurt kaitsekulude kasvu hüpet ei tulnud. Sõda koputas pidevalt meie uksele siis saime 3% peale kokku lepitud nüüd taob sõda jalaga juba pidavalt vastu ust ja lubame kunagi 5% kaitsele.
Eile Läänemets vabanenuna rääkis välja,et Kaitseväe juhataja sõjaline nõuanne sügisel oli juba paariks järgnevaks aastaks üle 6% kaitsekulud aga meie kallid poliitikud suutsid 1,6 miljardit jaotada 7 aasta peale kus ta lahustus tavaprotsendi sisse.
Mina olen skeptiline,et Eesti riigikaitse heaks tehtaks midagi sellist mis USA liitlassuhte kaotuse kompenseeriks. Kindlasti läheb asi paremaks aga mingit kvalitatiivset ega kvantitatiivset hüpet ei tule.

[Kapten Trumm]

Sa ei pea oma endise malevkonnakaaslase eest džotile viskuma - Läänemets on senini olnud ikka täitsa mõttetu poliitiline "jõud". No sotsid pole kunagi adekvaatne suund olnud niikuinii, sest ma olen aru saanud, et sotsialism töötab ainult süsteemis "munadega natsionaalsotsialism". Ajalootõlgendajate hirm ja silmatõmbluste põhjustaja, tean.

Sa paistab, et ei saa üldse asjast aru. See ei olnud kuskile viskumine, kui sa oleks eelnevat viitsinud lugeda, siis vastupidi, ma olin üsna rahul, et üks sööja suu kaitsekulude arvelt on nüüd vähem (meenutame neid eelnevaid "toimetulek on julgeolek" asju). Nüüd on see 5% kindlasti rohkem käeulatuses kui see oleks koos sotsidega.

Absoluutselt, muidugi peaks laenu võtma. Täitsa savi ju, sest 1) lapsed maksavad 2) kõik on võlgu ja 3) suur eeskuju USA on võlgu kui palju?
Raha odavneb iga päev, seda enam on mõtet võtta laenu, et midagi materiaalset-reaalset selle eest teha. Küll teenib tagasi ja kui ei teenigi, siis tegelikult on suva (Kreeka, anyone?). Raha tuleb-raha läheb, aga riikide tasemel - täitsa suva, tee mis tahad. Lihtsalt ise pead okkaline olema ja mu**iga vastu pead lööma küsijatele. Alternatiiv on alati öelda ka, et "ütesin või? ma ei suuda uskuda, et ma seda ütlesin" ja ongi JOKK.

Isegi kui me laenu võtta üldse ei tahaks, puudujääv riigikaitse miljard eurot aastas täna maksudena kokku korjata pole kuigivõrd võimalik, see keerab pisukese majanduskasvu päris kindlasti languse suunas. Sotsidel aga puudub igasugune majanduspädevus et sellest üle saada, läksid nad ju RE-ga suhteid klaarima nii, et avaldasid enne idee "miljardisest majanduskasvu fondist" ehk siis igasugune majanduslik reaalsusstaju puudub.

[Kapten Trumm]

Arvan,et juhtub nagu varem Reformierakonna jt.kõigi teiste parteide suurte kaitselubadustega.
2014 oleks vaja olnud 2,5% kaitsesse panna ning paljud asjad oleks olnud tänaseks tehtud aga kramplikult peeti kinni 2% mis pidi meid piisavalt kaitsema.
Millalgi covidi ajal oli Heremil 3 valikut 2%, 2,3% ja 2,7% ning see arutlus oli SKT langemise ajal, loomulikult valiti Kaitseväe juhataja valikust langenud majanduse 2%, hästi meeles Helme jutt,et 2% on õige ka majanduse langemise ajal. Tolle aja valiistel isegi Isamaa ja EKRE olid pakkunud 2,5 ja 2,6% aga võimul olles oli kõigil lubadused ununenud. Samas kuulsime uksest ja aknast 2%, liitlased, ei ole kunagi nii kaitstud jne. palju retoorikat ja minimaalne tegemine.
2022 siis leiti lisarahasid mis jälle pandi hiljem kui relvastus laekus tavapärase % sisse st.korraks tehti järgnevate aastate eest ette tellimused aga suurt kaitsekulude kasvu hüpet ei tulnud. Sõda koputas pidevalt meie uksele siis saime 3% pale kokku lepitud nüüd taob sõda jalaga juba pidavlt vastu ust ja lubame kunagi 5% kaitsele.
Eile Läänemets vabanenuna rääkis välja,et Kaitseväe juhataja sõjaline nõuanne sügisel oli juba paariks järgnevaks aastaks üle 6% kaitsekulud aga meie kallid poliitikud suutsid 1,6 miljardit jaotada 7 aasta peale kus ta lahustus tavaprotsendi sisse.
Mina olen skeptiline,et Eesti riigikaitse heaks ethtaks midagi sellist mis USA liitlassuhte kaotuse kompenseeriks. Kindlasti läheb asi paremaks aga mingit kvalitatiivset ega kvantitatiivset hüpet ei tule.

Tegelikkuses on just RE initsiatiivil ja tagant tõukamisel kõik suuremad kaitsekulude kasvud siiski tulnud. Kas see on tulnud kaitsetahtest või soodsa poliitilise tuule nuusutamisest, on iseasi. Selles on näiteks SDE, EKRE ja Isamaa roll marginaalne kui seda üldse on.

Olen üsna veendunud, et tänane koalitsioon ka selle 5% saavutab, sest põhilist pidurdajat enam pole. Kes hakkab kohe oma valimislubadusi haakima kaitsekulude külge.

Lisaks tuleb arvesse võtta seda, et 2a pärast on uued Riigikogu valimised ja selleks ajaks on RE-l vaja oma populaarsus mudast välja saada - ja julgeolekule rõhumine on neid ennegi tõusule aidanud. Ja mis selleks parimini sobiks, kui "5% - Eesti on paremini kaitstud". Seda on raske uskuda, et Reinsalu oleks peaministrina kuigivõrd teistmoodi talitanud/talitaks, lihtsalt raha seab piirid. Maksude langetamisest ja kulude suurendamiseks armastavad targutada kõik, aga tegelikkuses peab see, kes RahMin-i juhib, selle asja ka reaalsusesse panema.

[Kapten Trumm]

Kuulan parajasti Võrklaeva intervjuud riigieelarve osas ja üks asi torkas jubedalt kõrva.
Nimelt väitis, et kõik need maksutõusud, mis tema sisse tõi, olid vajalikud riigikaitse jaoks. Tõi näiteks, et riigieelarve puudujääk oli 2% SKP-st ja riigikaitse eelarve suurus ~3%.
See demagoogia ajas küll harja punaseks. Samahästi võiks öelda, et kogu maksutõus läks pensionide katteks, sest puudujääk on 2%, aga pensionisüsteemile kulus kokku ligi 9% SKP-st.

Selle kohta oli vist eelviimases Sõduris kellegi analüütiku faktipõhine artikkel, kus konstanteeriti, et "riigikaitsemaksu" all alates 2025 kokku kogutavast 3,6 miljardist eurost läinuks KV-le 2,5 miljardit, ülejäänu 1,1 miljardit läks eiteakuhu ehk siis ülepaisutatud riigiaparaadi kasvavateks ülalpidamiskuludeks. Ehk see siis on ka tegelik põhjus, miks erinimelist maksu ei tahetud teha, lihtsam vett segada.

[lennumudelist]

Isegi kui me laenu võtta üldse ei tahaks, puudujääv riigikaitse miljard eurot aastas täna maksudena kokku korjata pole kuigivõrd võimalik, see keerab pisukese majanduskasvu päris kindlasti languse suunas.

Esimese lausega nõustun täielikult. Maksudega seda olukorda lahendada ei saa - maksud on lihtsalt see redel, millega olukorra lõppedes august välja ronitakse.

Luban omale väikest sammu sisepoliitika suunas ja tõden: maksude kokku leppimine ja paika jätmine Eestis viimastel aastatel ei toimi. Rada on olnud väga künkaline. On maksuideesid, mil on elanike enamuse toetus, aga neid ei teostata - ja ideesid, mil on enamuse vastuseis, aga teostatakse.

Riigi poolt raha laenamisel (võlakirjade pakkumisel) vaatab turuosaline riigi parameetreid:

1) majandus: on see neil töökorras?
2) võlakoormus: ega nad kõrvuni võlgades pole?
3) maksud: kas nad koguvad nagu kavatseks tagasi maksta?
4) poliitiline risk: kas on karta, et teevad Zimbabwet?
5) julgeolekurisk: kas on karta, et neid pole varsti?

Eesti saab tõenäoliselt vastuse: majandus hea, võakoormus hea, maksud veidi segased, lolliks minemise risk madal, julgeoleku risk kõrgenenud. Ehk siis, Eesti poolt pikaks ajaks laenamisel domineerib geopoliitiline risk.

Eelnevast (vabandan, sest üle lihtsustatud) kalkulatsioonist tulenevalt Eesti võlakirjade intressimäärad on näiteks kõrgemad kui EL võlakirjade intressimäärad. Poliitikul, kes hoiab riigi rahakotti, on tõenäoliselt suur kiusatus "kummi venitada", kuni EL tervikuna "pehmeks keeb" ja laenama nõustub.

Kriisi ajal kummi venitamisel on aga pahupool. Kaitse valdkonnas on selge: valimisolek tekib siis aeglaselt. Pandeemia kontekstis oli risk, et majandus kukub pikali. Laenati väga aktivselt, EL võttis vedu kiirelt, võttis vastu 2 triljoni (!) suuruse koroonaviirusest taastumise paketi, laenas osa rahast ühiselt, ostis vaktsiine ühiselt. Nii säästeti olulisel määral intresside ja hindadega. Järelmina hüppas Eesti laenutase madala pealt keskmiseks ja tuli kõrgete intressimäärade poliitika, et peatada inflatsiooni.

Siis tuli uus kriis, kui rahakott veel taastunud ei olnud.

Levinud ja tänaseni elementaarseks peetav Keynes'i majandusteooria ütleb, et riigil on mõistlik majandustsükli vastu töötada. Kriisi ajal riik teeb vajalikke kulutusi, soodustab laenamist erasektorile ja taastab oma varud pärast kriisi. Eestil polnud paraku väga suuri varusid, mida käiku lasta. Osadel poliitikutel on tõrge laenamise vastu ja riikliku sekkumise vastu suurem kui teistel.

EL on selleks väga mõistlik instrument - suurele blokile antakse laenu soodsamalt, kui väikeriigile kõrgendatud ohu piirkonnas. Paraku on EL teatud asjadeks lihtsalt liiga aeglane. Aiman, et kohalikud poliitikud on mõnevõrra kahvlis. Eesti teatud vajadused, mille kaitseväe juhatajad on valitsusele viinud, on pigem kiireloomulised.

Paraku on Eesti intressimäärad on tõusnud. Poliitikud pole väga tahtnud laenata. Millised täpselt, pole minu asi siin spekuleerida. Küll ajakirjandus tegeleb.

[JimLaheyUnlimited]

https://www.err.ee/1609636289/michal-il ... ndi-skp-st

Peaminister Kristen Michal rääkis, et kaitseväe juhataja sõjalise nõuande täielikuks realiseerimiseks ei piisa kaitsekulutuste tõstmisest viiele protsendile sisemajanduse koguproduktist ning et lähiaastatel kasvavad kulutused ilmselt veelgi.

[lennumudelist]

Kaja Kallasega on intervjuu tehtud ja ta seletab... üldjoontes nagu ma kahtlustasin. Ühiselt võlakirjade emiteerimist ei õnnestu sama hästi maha müüa, kui COVID-i ajal. Kui COVID oli kõigi kallal, siiis Venemaa on ainult osadele lähedal. Ja eri riikide võlakoormused on erinevad, mõnedel on lagi lähemal kui teistel. Eestile oleks soodne, kui seda tehtaks ühiselt - aga soodne pole kiire, soodne on kahjuks aeglane.

https://www.err.ee/1609637578/kaja-kall ... aenu-vastu

Intervjueerija: Aga kas need kaitsevõlakirjad on täiesti laualt maas või loodate, et äkki tuleb parem hetk ja saab ikka uuesti neid pakkuda?

Kallas: Ma arvan, et arvestades vajadust, mis meil on, siis see ei saa olla laualt maas lihtsalt sellel põhjusel, et need vajadused kaitsesse investeerida on niivõrd suured. Praegu, kui me räägime mahtudest, et see on 800 miljardit, siis tegelikult koos laenates saaksime odavamalt laenata ja koos ühisteks projektideks laenates on see ka mõistlik.

[Kapten Trumm]

Kellegi tabav mõttetera eilsetest ERR uudistest:

450 miljoni elanikuga Euroopa ei pea oma kaitseks loootma 350 miljoni elanikuga USA-le. Ja ei pea kartma 140 miljoni elanikuga Venemaad, kes pole kolme aastaga suutnud jagu saada 38 miljoni elanikuga Ukrainast. Me suudame palju rohkem ja palju paremini.