See kontseptsioon on põhimõtteliselt vildakas.TTT kirjutas: ↑05 Juun, 2025 10:05 See koht siin vajab ka lahtiseletamist:Laev ei lähe pooleks mitte ainult lööklainest või kõvast kõmakast,mittekontaktsel kipub pigem laev pooleks minema
laev murdub pooleks oma raskuse tõttu sest veepinnal tekkib laine -
kord kannab laeva keskkoht ja otsad on "õhus", siis jälle vastupidi.
Vee all see nähtus on nullilähedane, postil on sellest kõigest suva.
Laev läheb pooleks ikka lööklainest, lihtsalt mehhanism on selline, et esmalt kahjustab lööklaine (mis erinevalt kontaktsest plahvatusest mõjutab laiemat ala) laeva konstruktsioone, järgnev alarõhulaine toob kaasa nõrgestatud konstruktsiooni purunemise (laeva kere on mõeldud kandma peamiselt väljaspoolt lähtuvat ülerõhku) ja lõpptagajärjel läheb laev pooleks. Meresõidul on küllalt olukordi, kus laeva vöör ja ahter toetuvad lainele ja midship on laineorus (laeva raskus kantakse peamiselt vöörile ja ahtrile), selle loogika järgi peaks palju laevu merel raskes laines murduma.
Täpselt sama asi on ka süvaveeplahvatusel, kõigepealt tuleb lööklaine ja seejärel alarõhk, mille järel rõhk stabiliseerub (nn teine lööklaine). Ja mõjutab see sillasammast samamoodi kui laevakeret.
Vesi on praktiliselt kokkusurumatu ollus ja kannab väga hästi lööklainet edasi. Sellel põhineb ka allveelaevade süvaveepommitamine, ei ole sugugi vaja otsetabamust kere pihta. Tuumalaengu korral on see "kolme laine" asi nii võimas, et laevad on uppunud sadu meetreid suhteliselt kasina võimsusega veealuse pommi epitsentrist (operatsioon "Crossroad" näiteks).