Autotehnikateema

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Kapten Trumm »

OLAVI kirjutas: 18 Juun, 2025 11:47
Peeter kirjutas: 18 Juun, 2025 10:21 ... Ja siis tuli ka varasem jutt meelde: "sileda maa peal jah pole probleeme, aga meile siia mägedes sitta müüa kaua ei kannata". Tuuakse tagasi ja öeldakse, et ära rohkem seda sitta kellelegi sokuta. .....
Arusaadavalt on remontijal kasulik müüa uusi kettaid aga ikkagi on huvi, et kui paljud tegelikult suudavad "siledal maal" legaalsete kiirustega sõites, kettaid mõõdetult kõveraks sõita?
(Mul tekkib täna võimalus ühte kulunud Brembo kettapaari kellaga ja mikromeetriga mõõta.)
Kui palju võib ketast treida (kui õhukeseks), selle määrab peamiselt see, kui kaugele käivad suporti kolvid välja, ilma, et hakkaks tihendeid maha tõmbama või muidu takerduma. Hästi tahtes saab kindlasti ka klotsi tagaküljele veits vahele panna. Kui ikka kettad on sellised massiivsed ja kallid ning paksust jagub, siis treida on odavam igal juhul.

Ketaste miinimumpaksus on antud tavaliselt ülalkirjeldatut silmas pidades ega oma tavaliselt ketta tugevusega suuremat seost. Arvestada tuleb muidugi seda, et mida õhem ketas on, seda suurem võimalus on selle kõveraks minekuks.

Osadel autodel põhjustab ketta kõverdumist lausa konstruktsiooniviga - näiteks Ford Sierra on selline auto, sel puuduvad sootuks ketaste kaitseplekid.
Kuumade ketastega lombist läbi sõites on kõverad kettad enamvähem kindlad.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
OLAVI
Liige
Postitusi: 2774
Liitunud: 31 Juul, 2014 0:49
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas OLAVI »

Kapten Trumm kirjutas: 18 Juun, 2025 14:28
Erinevate aastate KNOTT katalooge uurides avastasin, et nad on juba aastaid tagasi lõpetanud paadihagiste veekindlate rattalaagrite müügi ja selle asemel kasutatakse lisa semmerit võllil ja O-ring tihendiga võllikapslit.
Tavotiniplid tuleb panna ja viitsida kord kuus sealtkaudu rummudesse paar laksu mingit veekindla(ma)t määret panna.
See on kindlasti väga kaval plaan aga tutvusta lähemalt, et kuidas seda reaalsuses teha nii et sellest ka vee alla sõitvale paadihaagise rattalaagrile kasu oleks?
https://www.respo.ee/et/varuosad/rattad ... kood%20849.
Kompakt NTN laager 72x39x37mm, 900kg.
Pilt
Kes küsib, on loll üks kord, aga kes ei küsi on loll surmani.
vanahalb
Liige
Postitusi: 3430
Liitunud: 21 Juun, 2009 18:48
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas vanahalb »

mongol kirjutas: 18 Juun, 2025 0:57 Klotsid ometi laineliseks ei kulu. Mis variandid on peale kõvera ketta veel, kui pidurdades vibreerib?
Täitsa teoreetiline küsimus, autol pole kõverat ketast olnud...
Ma ostsin eelmisel aastal ühe BMW tööautoks. Üle 300 tuhande läbisõit ehk Soome mõistes "lastehaigused on välja ravitud ja mootor hakkab end juba sisse töötama" :)
Muud tal midagi eriti viga polnudki kui et vibreeris pidurdamisel hirmsasti. Kui töökoja meister proovisõitu tegi siis küsis et kas ostsid massaazitooli või auto ja mismoodi ma sellega üldse sõita julgen. Eelmine omanik olid tagumised piduriklotsid ja kettad ära vahetanud. Siis sai jõud otsa.

Seal töökojas vahetati esimesed kettad/klotsid ja esisillas üks varras mille nime peaksin arve pealt vaatama. Kettad olevat silma järgi veel enam-vähem olnud aga selle varda puksid täiesti läbi. Peale seda läks oluliselt paremaks, pidurdamise ajal võis rooli juba ühe käega hoida.Aga veel kaugel heast ja jõnksud olid ka pedaalil tunda. Ühtlasi öeldi et tagumine vasak pidurisadul on lääpas ehk selle liugurid või puksid on ära kulunud. Neid kohe riiulis polnud ja lubasin pärast ise vaadata. Pidurisadula remondikomplekt oli 15 EUR + oma tööaeg ja uus B-varuosa sadul 40 EUR. Ei hakanud enda aega liigselt raiskama ja panin mõlemad pooled uued. Sellega kadus ka ikka hulk vibrat ära ja pedaalil enam jõnkse tunda pole.

Sellegipoolest on veel ülevalt poolt kuni kuhugi 40-50 kilomeetrini tunnis pidurdades mingi vibra. Mitte roolil ega pedaalil vaid üldiselt autos. Kui vähegi aega saab mõtlesin käia ülevaatuspunktis sillalogistamise stendis ja las märgivad kõik puksid kriidiga ära mis nende arvates ära lõppenud on. Logisevad puksid tekitavad igasuguseid anomaaliaid. Ühel tuttaval tahtis Volvo pidurdades teelt päris välja sõita ja tuli rooliga kõvasti tagasi hoida. Piduritel polnud midagi häda. Jälle mingi esisilla puks oli üldse vahelt ära pudenenud ja pidurdades tahtis sild end risti tõmmata.
OLAVI
Liige
Postitusi: 2774
Liitunud: 31 Juul, 2014 0:49
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas OLAVI »

Kapten Trumm kirjutas: 18 Juun, 2025 14:33 ....
Kui palju võib ketast treida (kui õhukeseks), selle määrab peamiselt see, kui kaugele käivad suporti kolvid välja, ilma, et hakkaks tihendeid maha tõmbama või muidu takerduma.
Hästi tahtes saab kindlasti ka klotsi tagaküljele veits vahele panna.
Kui ikka kettad on sellised massiivsed ja kallid ning paksust jagub, siis treida on odavam igal juhul.

Ketaste miinimumpaksus on antud tavaliselt ülalkirjeldatut silmas pidades ega oma tavaliselt ketta tugevusega suuremat seost. ...
Hea ketas kulub ise mõõtu ja ei olegi vaja treida. :wink:
Pilt
Kes küsib, on loll üks kord, aga kes ei küsi on loll surmani.
AMvA
Liige
Postitusi: 5117
Liitunud: 09 Dets, 2018 20:26
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas AMvA »

vanahalb kirjutas: 18 Juun, 2025 22:13
mongol kirjutas: 18 Juun, 2025 0:57 Klotsid ometi laineliseks ei kulu. Mis variandid on peale kõvera ketta veel, kui pidurdades vibreerib?
Täitsa teoreetiline küsimus, autol pole kõverat ketast olnud...
Ma ostsin eelmisel aastal ühe BMW tööautoks. Üle 300 tuhande läbisõit ehk Soome mõistes "lastehaigused on välja ravitud ja mootor hakkab end juba sisse töötama" :)
Muud tal midagi eriti viga polnudki kui et vibreeris pidurdamisel hirmsasti. Kui töökoja meister proovisõitu tegi siis küsis et kas ostsid massaazitooli või auto ja mismoodi ma sellega üldse sõita julgen. Eelmine omanik olid tagumised piduriklotsid ja kettad ära vahetanud. Siis sai jõud otsa.

Seal töökojas vahetati esimesed kettad/klotsid ja esisillas üks varras mille nime peaksin arve pealt vaatama. Kettad olevat silma järgi veel enam-vähem olnud aga selle varda puksid täiesti läbi. Peale seda läks oluliselt paremaks, pidurdamise ajal võis rooli juba ühe käega hoida.Aga veel kaugel heast ja jõnksud olid ka pedaalil tunda. Ühtlasi öeldi et tagumine vasak pidurisadul on lääpas ehk selle liugurid või puksid on ära kulunud. Neid kohe riiulis polnud ja lubasin pärast ise vaadata. Pidurisadula remondikomplekt oli 15 EUR + oma tööaeg ja uus B-varuosa sadul 40 EUR. Ei hakanud enda aega liigselt raiskama ja panin mõlemad pooled uued. Sellega kadus ka ikka hulk vibrat ära ja pedaalil enam jõnkse tunda pole.

Sellegipoolest on veel ülevalt poolt kuni kuhugi 40-50 kilomeetrini tunnis pidurdades mingi vibra. Mitte roolil ega pedaalil vaid üldiselt autos. Kui vähegi aega saab mõtlesin käia ülevaatuspunktis sillalogistamise stendis ja las märgivad kõik puksid kriidiga ära mis nende arvates ära lõppenud on. Logisevad puksid tekitavad igasuguseid anomaaliaid. Ühel tuttaval tahtis Volvo pidurdades teelt päris välja sõita ja tuli rooliga kõvasti tagasi hoida. Piduritel polnud midagi häda. Jälle mingi esisilla puks oli üldse vahelt ära pudenenud ja pidurdades tahtis sild end risti tõmmata.
BMW esisild on väga kapriisne ja niikui on puksides lõtkud, hakkab vastikult elama ja igasuguseid anomaaliaid tekitama. Alati mõistlik kogu puksijooks korraga ära vahetada.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Lisaks on BMW väga kapriisne isegi rataste tasakaalustuse täpsuse suhtes - ka tavapoldist kergem vargapolt võib hakata vibrat tegema.
See on auto parema teetunnetuse hind - iga pisiasi jõuab roolini.

Ja laiemalt on BMW väga kapriisne auto hoolduse ja remondi kvaliteedi suhtes, erinevalt nt oopelist. Samas kui ta on korras, siis on suisa rõõm sõita.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
OLAVI
Liige
Postitusi: 2774
Liitunud: 31 Juul, 2014 0:49
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas OLAVI »

ahto42 kirjutas: 18 Juun, 2025 9:06
OLAVI kirjutas: 17 Juun, 2025 23:23
ahto42 kirjutas: 17 Juun, 2025 14:13 ...Aasta tagasi vahetatud ...
... Ketas kõver, pedaali all jõnksud tunda. ...
Selleks, et pedaaliga oleks ketta jõnksud tunda, peab ketas kohati olema paksemaks paisunud või kohati õhemaks kulunud olema.
Kui suuri ketta külgpindade hälbeid olete mõõtnud indikaatorkellaga, et saaks öelda et "see ketas on kõver"?
Või on pedaali vibreerimise põhjus hoopis mujal?
Mõõtmiseks on teg vahendid olemas.. aga jah kala on. Ka aeglaselt nt fooritaga seisma jäädes on jõnksu tunda.
Kui vahetama hakkan, siis mõõdan üle.
Kui aeglasel sirgel liikumisel, sirgel kuival teel, on tuntav rataste pöörlemisega samas rütmis pedaali jõnksumine ja ventileeritav ketas on tootmisel koostatud kahest poolest, siis on teoreetiline võimalus, et kõik ventileerivate ribide kontaktpinnad ei puutu omavahel kokku ja seetõttu klotside rõhu tulemusena vajub ketas kohati õhemaks.
Paksuse muutumise tuvastamiseks peaks ketta paksuse mõõtmisel ketta tööpinda survestama kas kruustangide või pitskruviga.
Kes küsib, on loll üks kord, aga kes ei küsi on loll surmani.
AMvA
Liige
Postitusi: 5117
Liitunud: 09 Dets, 2018 20:26
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas AMvA »

OLAVI kirjutas: 19 Juun, 2025 14:12
ahto42 kirjutas: 18 Juun, 2025 9:06
OLAVI kirjutas: 17 Juun, 2025 23:23
Selleks, et pedaaliga oleks ketta jõnksud tunda, peab ketas kohati olema paksemaks paisunud või kohati õhemaks kulunud olema.
Kui suuri ketta külgpindade hälbeid olete mõõtnud indikaatorkellaga, et saaks öelda et "see ketas on kõver"?
Või on pedaali vibreerimise põhjus hoopis mujal?
Mõõtmiseks on teg vahendid olemas.. aga jah kala on. Ka aeglaselt nt fooritaga seisma jäädes on jõnksu tunda.
Kui vahetama hakkan, siis mõõdan üle.
Kui aeglasel sirgel liikumisel, sirgel kuival teel, on tuntav rataste pöörlemisega samas rütmis pedaali jõnksumine ja ventileeritav ketas on tootmisel koostatud kahest poolest, siis on teoreetiline võimalus, et kõik ventileerivate ribide kontaktpinnad ei puutu omavahel kokku ja seetõttu klotside rõhu tulemusena vajub ketas kohati õhemaks.
Paksuse muutumise tuvastamiseks peaks ketta paksuse mõõtmisel ketta tööpinda survestama kas kruustangide või pitskruviga.
Oled sa elu sees kahest poolest koostatud ketast näinud?
OLAVI
Liige
Postitusi: 2774
Liitunud: 31 Juul, 2014 0:49
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas OLAVI »

AMvA kirjutas: 19 Juun, 2025 15:19 ....
Oled sa elu sees kahest poolest koostatud ketast näinud?
Kui kasvõi seda eeltoodud pilti vaadata, siis vasakul (noorel) kettal on näha jahutusribide keskel liitekohad ja parempoolsel kettal on samade liitekohtade mädanemise erinevus selgelt näha.
PIDURIKETTAD.png
Kuna mul endal on alati mõni auto olnud, mis pikemalt seisab, siis nendel autodel ongi "vibreeriv ketas" tavaline nähe.
Alul treisin ja mõõtsin kettaid aga siis sain aru, et vibratsiooni põhjustab piduri klotsi all korrodeerunud koht kettal.
Selline korrosioonilaigu poolt tekitatav vibra võib tekkida mõne päevaga.
Sellist vibra ravin ise (üksi autos) tühjal maanteel, tehes max (lubatavalt) kiiruselt kuni 4 järjestikust täispidurdust. (Kuni 4 max järjestikust pidurdust peaksid ka kõige odavamad klotsid vastu pidama.)
Kui ühest tsüklist jääb väheks, siis mõned kilomeetrid ketaste jahutamiseks ja siis uuesti sama korduses.

Sellist moodust ei maksa muidugi mõraste ketastega sooritada.
Pilt
Kes küsib, on loll üks kord, aga kes ei küsi on loll surmani.
davidsoniharald
Liige
Postitusi: 1678
Liitunud: 16 Veebr, 2010 22:57
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas davidsoniharald »

Need liitekohad, mida sa siin näed, on kahe vormi poole liitekohad. Ketas valatakse ikka ühes tükist.
Vanasti kui facebooki ei olnud veel, teati ainult oma pere sees, kes loll on.
Kasutaja avatar
isakene
Liige
Postitusi: 1393
Liitunud: 29 Jaan, 2009 1:04
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas isakene »

davidsoniharald kirjutas: 19 Juun, 2025 19:43 Need liitekohad, mida sa siin näed, on kahe vormi poole liitekohad. Ketas valatakse ikka ühes tükist.
Täpsustame: piduriketta valamisel pannakse kahe valuvormi vahele veel kolmas, eraldi erilisest pinnatöödeldud valuliivast tükk, mis peale valamist vibraga ära lõhutakse. Need liitekohad on selle tüki serva jäljed. Siin on hästi näha: https://www.youtube.com/watch?v=jrkDBHvd1Yk

Aga nuh, fantaasia puudumises meie akf-i küll kuidagi süüdistada ei saa...:D
Kui Teile paistab, et see on nii, siis see ongi nii - Teile paistab.
AMvA
Liige
Postitusi: 5117
Liitunud: 09 Dets, 2018 20:26
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas AMvA »

isakene kirjutas: 19 Juun, 2025 20:08
davidsoniharald kirjutas: 19 Juun, 2025 19:43 Need liitekohad, mida sa siin näed, on kahe vormi poole liitekohad. Ketas valatakse ikka ühes tükist.
Täpsustame: piduriketta valamisel pannakse kahe valuvormi vahele veel kolmas, eraldi erilisest pinnatöödeldud valuliivast tükk, mis peale valamist vibraga ära lõhutakse. Need liitekohad on selle tüki serva jäljed. Siin on hästi näha: https://www.youtube.com/watch?v=jrkDBHvd1Yk

Aga nuh, fantaasia puudumises meie akf-i küll kuidagi süüdistada ei saa...:D
Eksite kõik. Tegelikult lähevad väikesed hiinlased sinna kettapoolte vahele ja levitavad need elektroodiga kokku :lol:
OLAVI
Liige
Postitusi: 2774
Liitunud: 31 Juul, 2014 0:49
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas OLAVI »

isakene kirjutas: 19 Juun, 2025 20:08
davidsoniharald kirjutas: 19 Juun, 2025 19:43 Need liitekohad, mida sa siin näed, on kahe vormi poole liitekohad. Ketas valatakse ikka ühes tükist.
Täpsustame: piduriketta valamisel pannakse kahe valuvormi vahele veel kolmas, eraldi erilisest pinnatöödeldud valuliivast tükk, mis peale valamist vibraga ära lõhutakse. Need liitekohad on selle tüki serva jäljed. Siin on hästi näha: https://www.youtube.com/watch?v=jrkDBHvd1Yk

Aga nuh, fantaasia puudumises meie akf-i küll kuidagi süüdistada ei saa...:D
Nagu näha, siis kõrgtehnoloogilises malmivalukojas suudetakse elektrimagnetiga isegi malmi tõsta.
Odavama otsa pidurikettaid toodetakse vist sellise tehnoloogiaga?
https://www.youtube.com/watch?v=Nz1yFR4 ... icalSkills

Ma muidugi ei tea kõiki kasutatavaid valutehnoloogiate eripärasid aga ka ühel mu oma autol on piduriketas üks kord ventileerivate ribide keskkohast pooleks läinud ja mingi 100km tuli koju sõita ilma pidurdamata.
Kes küsib, on loll üks kord, aga kes ei küsi on loll surmani.
OLAVI
Liige
Postitusi: 2774
Liitunud: 31 Juul, 2014 0:49
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas OLAVI »

davidsoniharald kirjutas: 19 Juun, 2025 19:43 Need liitekohad, mida sa siin näed, on kahe vormi poole liitekohad. Ketas valatakse ikka ühes tükist.
Kui keskmist tühikut moodustav detail on ühest tükist, siis selles kohas ei saa olla vormi liitekohta, kui keskmine detail on ühest tükist.
Valatakse küll ühe valamisega aga kuna malm voolab mööda ketta tööpindu, siis nende kodarate liitepindadele või tekkida urbne valudefekt.
Esindustes nii lõhkiseid kettaid tavaliselt ei näe aga erinev pilt avaneb "odavremondi kuurides" ja irvitamine ei muuda fakte olematuks.
Kes küsib, on loll üks kord, aga kes ei küsi on loll surmani.
Kasutaja avatar
isakene
Liige
Postitusi: 1393
Liitunud: 29 Jaan, 2009 1:04
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas isakene »

OLAVI kirjutas: 19 Juun, 2025 22:36 Nagu näha, siis kõrgtehnoloogilises malmivalukojas suudetakse elektrimagnetiga isegi malmi tõsta.
Odavama otsa pidurikettaid toodetakse vist sellise tehnoloogiaga?
https://www.youtube.com/watch?v=Nz1yFR4 ... icalSkills

Ma muidugi ei tea kõiki kasutatavaid valutehnoloogiate eripärasid aga ka ühel mu oma autol on piduriketas üks kord ventileerivate ribide keskkohast pooleks läinud ja mingi 100km tuli koju sõita ilma pidurdamata.
Neid Pakistani inseneride videoid võib vaatama jäädagi. Tüübid on vahel uskumatult leidlikud.

Mul on ka pidurikettaid pooleks läinud. Tavaliselt juhtub see siis, kui kuumenenud ketas vett saab. Malm on rabe ja järsud temperatuurimuutused teevad malmdetaili kiiresti praguliseks. Piduriketta tasapinnalisele poolitumisele on lihtne seletus, kui kuum ketas vett saab, siis jahutusribid on õhukesed, õhemad kui ketta tööpind ning jahtuvad tööpindadest kiiremini. Termiline mõju lööb kõige õhemasse kohta praod sisse.

Ning lihtsalt hariduslikul eesmärgil - pole olemas tehnoloogiat, millega saaks malmist piduriketast keskelt jäävalt kokku liita. Puhas metallitehnoloogia aabitsatõde. Võibolla kusagil eritingimustes on mingite tehnoloogiatega teoreetiliselt võimalik, aga kindlasti sellise lihtsa valudetaili nagu piduriketas valmistamise puhul täielik absurd. Kes ei usu, võib minna ja proovida kaht malmitükki kokku keevitada. :D
Kui Teile paistab, et see on nii, siis see ongi nii - Teile paistab.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot] ja 2 külalist