General SVR

[alax]

USA presidendi Donald Trumpi ja "Putini" vahelise vestluse käigus – nii isiklikult Anchorage'is kui ka hiljem telefonitsi – kinnitas Ameerika president, et suudab saavutada enamiku Euroopa Liidu poolt Venemaale kehtestatud sanktsioonide tühistamise. Mõned ühendatud Euroopa juhtkonna esindajad kuulutavad aga avalikult oma kavatsust sanktsioone mitte tühistada, vaid vastupidi, neid tugevdada ja uusi kehtestada. Poliitbüroo on sellest hämmeldunud, kuna Ukrainaga sõlmitud rahulepingu üldiste ja juba kokkulepitud tingimuste raames on Euroopa sanktsioonide tühistamise punkt peaaegu esikohal. Ameerika poole läbirääkijad väidavad, et see on Euroopa poliitikute bluff, kuid Poliitbüroo kaldub arvama teisiti.

Zelenskõi ja "Putini" võimaliku kohtumise toimumiskoht on läbirääkimistel järjekordne komistuskivi. Seni pakuvad pooled ilmselgelt läbimatuid variante. Trump nõuab sellise kohtumise toimumist hiljemalt 31. augustil, seega on selle korraldamiseks jäänud vaid paar päeva.

[alax]

Poliitbüroo konsulteerib aktiivselt mitmete personaliotsuste osas, mis rakendatakse võimuvahetuse käigus. Ülemkohtu esimehe tooli ümber on tekkinud väiksemaid vaidlusi. Poliitbüroos on kolm rühmitust esitanud igaüks ühe kandidaadi ja kaitsevad aktiivselt oma seisukohti. Juba sõnavõttude käigus selgus aga, et kaks rühmitust on valmis kompromissiks ja nõuavad vastutasuks oma inimesi uurimiskomitee ja justiitsministeeriumi juhtkonda. Tõenäoliselt kiidetakse kandidaat lähipäevil lõplikult heaks ja augusti lõpuks saab Ülemkohus uue esimehe.

Venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu ootab ees suured muutused või õigemini isegi reform. Lähiajal ei ole see enam "allakukkunud pilootide saar", vaid üsna lugupeetud valitsusasutus uute funktsioonide ja volitustega. Muidugi lahkuvad Julgeolekunõukogust vastikud tegelased - Šoigu ja Medvedev - ning Poliitbüroo liikmed tegid ettepaneku, et Nikolai Patrušev naaseks sekretäri toolile. Ta keeldus aga oma poja Dmitri väljavaadete avanemisest.

[alax]

Ukraina kodaniku vahistamist Itaalias Saksamaa palvel, kellel väidetavalt on otsene seos Nord Streami õhkimisega, tajub Venemaa juhtkond üksnes ühendatud Euroopa survekangina Ukrainale, et häirida rahuprotsessi. Poliitbüroo teab omast käest, kes, millal ja millistel asjaoludel selle sabotaaži läbi viis, seega teevad nad üsna ühemõttelised järeldused.

Euroopa vajab sõda Venemaa kurnamiseks ja ELi poliitikud ei usu Donald Trumpi abstraktsetesse lubadustesse. Trump tahab Ukraina garantiid nihutada eurooplaste õlgadele ja nende jaoks on see sõna otseses mõttes ahelad ja hiiglaslik samm konflikti suunas Venemaaga. Nad ei taha seda lubada, mis tähendab, et on vaja sekkuda rahuprotsessi. Surve avaldamine Trumpile, kes on "Putinist" lummatud, on kahjulik; ainus, mis järele jääb, on Ukraina juhtkond, keda saab ohjes hoida Nord Streami õhkimisega ähvardades. Odav ja rõõmsameelne.

Väärib märkimist, kui õigeaegne vahistamine toimus just pärast Venemaa järeleandmisi Trumpile ja USA presidendi "hämmastavat" kohtumist Euroopa riikide juhtidega, kus teatati läbimurdest rahuprotsessis.

[alax]

USA presidendi Donald Trumpi meeskonnalt Poliitbüroosse saabuvad signaalid viitavad võimalikule peatsele USA poolt Venemaale kehtestatud kõige valusamate sanktsioonide tühistamisele. Lisaks ei tohiks Venemaa ja Ukraina vahelise sõja lõpetamise läbirääkimiste tulemus seda oluliselt mõjutada.

Läbirääkijate sõnul ei anna Trumpile Venemaaga ühisprojektidest lubatud "tohutud kasumid" talle rahu ning ta kavatseb väidetavalt nende elluviimist kiirendada. Trumpi Euroopa kolleegide arvamus ei muretse tema pärast eriti, välja arvatud küsimustes, mis puudutavad otseselt Venemaa energiaressursside ostmist EL-i riikide poolt Ameerika ettevõtete kaudu. Muus osas tugineb USA president üksnes oma arvamusele ja eeliste mõistmisele.

Trumpi läbirääkijad väidavad, et ta eelistaks "Putini" ja Zelenskõi kohtumist isiklikult modereerida ega nõua nende kahevahel läbirääkimisi. Olgu kuidas on, Poliitbüroo ei ole eriti huvitatud "Putini" saatmisest Ukraina presidendiga isiklikule kohtumisele, kuna usub, et sellest ei tule midagi peale skandaali.

[alax]

Nagu me teatasime, on eliidi teises ešelonis alanud suured ümberkorraldused. Teoreetiliselt võiks seda ešeloni pidada esimeseks, kuid Venemaa tegelikkuses on esimene ainult Poliitbüroo.

Igor Krasnovi üleviimine Ülemkohtusse, mida ta hakkab juhtima, ei ole aupension, vaid arvamine põhireservi ja selle otsuse eestvedaja positsiooni tugevdamine Poliitbüroos. Kuni viimase ajani ei nautinud Krasnov ühegi mõjugrupi otsest toetust, kuid tema suhtelist noorust - Igor saab peagi 50-aastaseks - ja laitmatut lojaalsust arvestati ametikohtade jagamisel suure ülemineku ajal. Osa Poliitbüroost tegi talle teene, jättes ta üsna kõrgele ametikohale.

Selle otsusega saab Ülemkohtust poliitiline organ. Edasised ümberkorraldused toimuvad üsna kiiresti, seega peaks võimubloki juhtkond järgmise aasta alguseks täielikult uuenema. Meenutagem, et „Putin” valmistub asuma konstitutsioonikohtu juhi ametikohale ja antud juhul räägime tegelikult aupensionist.

Trump peab väga kiirustama, kui ta plaanib „Putiniga” milleski kokku leppida.

[alax]

Ameerika pool tegi ettepaneku pidada reedel, 29. augustil telefonivestlus USA presidendi Donald Trumpi ja "Putini" vahel. Peamised teemad on läbirääkimised Venemaa ja Ukraina sõja lõpetamiseks ning ühised majandusprojektid. Venemaa pool nõustus - see vestlus on ammu oodatud.

Poliitbüroo ei ole innukas lubama "Putinil" Zelenskõiga silmast silma läbirääkimisi pidada, uskudes ja mitte ilmaasjata, et see lõpeb skandaaliga ning skandaal on nüüd täiesti ebavajalik. Lisaks valmistub "Putin" nendel päevadel aktiivselt kohtumiseks Hiina juhi Xi Jinpingiga. Kahtlemata puudutab eelseisev vestlus dublööri ja Trumpi vahel ka seda teemat.

USA president püüab Venemaad Hiina tihedast embusest välja rebida ja kavatseb selles suunas astuda mitmeid samme. Väärib märkimist, et Hiina seltsimehed on viimasel ajal märgatavalt kaotanud huvi Venemaa juhtkonna vastu ega tee mingeid pingutusi, et hoida Venemaad Taevaimpeeriumi lainel. Poliitbüroo usub, et vastus peitub Hiina sisemiste võimuprobleemide keerulises sasipuntras: Xi Jinpingil ja tema kaaslastel pole praegu lihtsalt aega Venemaa ja selle raskuste jaoks.

[alax]

Suure võimuvahetuse käigus toimub Venemaa Föderatsiooni välisministeeriumi ümberkujundamine. Asi pole ainult juhtkonna vahetuses – olulised muutused peaksid mõjutama ka ministeeriumi enda struktuuri. Välisministeeriumist on saanud propagandaorgan ja see on end maailma avalikkuse silmis täielikult diskrediteerinud. Vene diplomaadid saavad peagi naasta täieõigusliku professionaalse tegevuse juurde, mida peaaegu kõik neist ootavad.

Reform mõjutab ka siseministeeriumi. Teised reformid ja ümberkorraldused algavad kohe pärast võimuvahetuse lõppu.

Anton Siluanovi avaldused riigi SKP kasvu kohta aasta lõpuks vähemalt pooleteise protsendi võrra tekitavad ainult naeru. Poliitbüroos esitab Siluanov peamiselt pessimistlikke aruandeid, milles on kujutatud "negatiivset kasvu" palju suuremate numbritega. Venemaa majanduse langus on reaalsus, millega riik peab veel mõnda aega leppima, isegi pärast sõja lõppu.

[alax]

Eile kinnitati meie infot, et "Putini" ja Zelenskõi vahelist neljasilmakohtumist ei oodata. Selline kohtumine ei saa hästi lõppeda ja Poliitbüroo mõistab seda suurepäraselt. Ka Euroopa juhid on mõnevõrra jahutanud Volodõmõr Zelenskõi raevu, kes sellist vestlust väga soovis.

Tõelisi kokkuleppeid saab saavutada ainult tõeliselt kaaluka ja motiveeritud vahekohtuniku juuresolekul, kelleks on praegune USA president. Paradoksaalsel kombel soovivad enamik "vahendajatest" või õigemini huvitatud osapooltest, kes kuulutavad sõja lõpetamise vajadust, tegelikult vastupidist. Euroopa Liit, Suurbritannia, India, Hiina ja teised pooldavad konflikti jätkamist, kuigi neid juhivad erinevad motiivid.

Sellest hoolimata on sõda lõppemisele lähedal. Venemaa juhtkond ei plaani 2026. aastal Ukrainaga sõjalisi operatsioone läbi viia ega kavatse selleks eraldada raha ega muid ressursse – vähemalt mitte praegu. Poliitbüroos valitseb usk Trumpi kui rahusobitajasse ja valmisolek teha konflikti lõpetamiseks "olulisi" järeleandmisi.

Nüüd käib aktiivne töö „Putini”, Zelenskõi ja Trumpi kohtumise korraldamiseks, mis peaks sellele sõjale lõpu tegema – või hoopis kolmnurkse punkti panema...

[alax]

„Putini“ visiit Hiinasse ei too läbimurret kahe riigi suhtluse üheski valdkonnas. Lisaks on Hiina seltsimehed rahulolematud USA presidendi Donald Trumpi kohtumisega „Putiniga“ Anchorage'is ning Venemaa ja Ameerika Ühendriikide seisukohtade lähenemisega mitmetes küsimustes. Hiina rõhutab demonstratiivselt oma rahulolematust, tugevdades sidemeid Indiaga ja nihutades läbirääkimised Venemaa delegatsiooniga päevakorras teisejärgulistele kohtadele.

Poliitbüroo on Hiina selle joonega üldiselt rahul. Venemaa juhtkond on uskumatult rahul võimalusega vähemalt veidi nõrgestada Hiina mõju Venemaale ja nad kindlasti ei muretse selle pärast, et „Putin“ satub infopäevakava tagaplaanile.

On tähelepanuväärne, et Xi Jinping ja tema kaaslased ei tõstata vähemalt praegu Siberi ja Venemaa Kaug-Ida ulatuslike alade Hiinale pikaajaliseks rendiks andmise lepingute rakendamise küsimust.

[alax]

Jätkame "Putini" "triumfaalse" Hiina-visiidi arutamist. Seni on visiidi kõige märkimisväärsem sündmus, vähemalt Venemaa inforuumis, olnud "Putini" reis India peaministri Narendra Modiga Auruses.

Kõik oleks korras, kuid propagandakanalid ei täpsusta selle uskumatult "pika" reisi tulemust. Probleem tekkis aga tulemusega. Reisi ajal püüdis "Putin" veenda Modit ostma võimalikult palju Vene naftat, hoolimata USA tollimaksudest ja sanktsioonide survest. Vastuseks kuulis ta aga, et India on valmis vastu võtma Venemaa naftat isegi suurtes kogustes, kuid 10-aastase maksetähtaja edasilükkamise tingimusel, see tähendab sisuliselt tasuta.

Hämmeldunud "Putin" ei leidnud midagi paremat kui lubada sellise ettepaneku peale mõelda. Tasub märkida, et Auruses reisi ajal tekkisid kiiruse saavutamisega tehnilisi probleeme, mis aga ei takistanud sihtkohta jõudmist, kuigi pikendasid sõiduaega.

Selle taustal levis Poliitbüroos nali, et pärast seda reisi tuleks Aurus ümber nimetada "Kama Sutraks", kuna seda, mida Modi kajutis "Putinile" tegi, ei saa nimetada millekski muu

[alax]

USA presidendi Donald Trumpi läbirääkijad üritavad Venemaa ja Ukraina sõjas kokku leppida nn õhurahus. Meenutagem, et Anchorage'i kohtumisel tõstatati see teema ja selle algatuse elluviimise osas saavutati isegi esialgsed kokkulepped, kuid kahjuks neid tol ajal ei ellu viidud. Nüüd on poliitbüroo esindajad esitanud oma nägemuse õhurahu rakendamisest ning selles etapis lepitakse kokku tehnilistes üksikasjades.

Selgitame olulist punkti: aktiivsete lahingutegevuste liin ei kuulu õhurahutsooni, me räägime peamiselt tagala sihtmärkide rünnakute peatamisest. Paralleelselt käivad aktiivsed läbirääkimised Venemaa ja Ukraina vahelise võimaliku rahulepingu aluse loomiseks ning siin on teatud edusamme tehtud, hoolimata Trumpi rahulolematusest protsessi enda tempoga.

[alax]

Nagu arvata võis, oli "Putini" Hiina visiidi viimane päev kõige sündmusterohkem. Dublieri kohtumine Hiina juhi Xi Jinpingiga kestis tõepoolest peaaegu tund aega plaanitust kauem ja osutus üsna informatiivseks. Hiina juht veetis umbes kaks tundi "Putiniga" kurameerides, reklaamides arvukalt projekte, mille eesmärk oli jätkata Venemaa sõda Ukrainaga.

Poliitbüroole esitati kaalumiseks projektid mehitamata õhusõidukite montaažiliinide moderniseerimiseks, erinevat tüüpi droonide komponentide tarnimiseks, samuti laia valiku kaupade pakkumiseks nii otseseks sõjaliseks kui ka kaheotstarbeliseks otstarbeks. Xi Jinping pakkus taas välja soodustingimustel laenu, samuti projekti "Siberi jõud-2" elluviimise, mis on Hiina jaoks ilmselgelt ebavajalik. Hiina juhtkond on valmis neid "ohverdusi" tooma Venemaa ja lääne vastasseisu jätkamise nimel.

Lisaks sellele on Hiina valmis võtma enda kanda sõjaväe rahastamise Põhja-Korealt, keda Kim Jong-un saab saata Venemaa poolel vaenutegevuses osalema. Esialgu räägime enam kui 100 000 inimesest. „Putin” lubas kõiki ettepanekuid arutada ja vastuse anda kahe nädala jooksul.

[alax]

Lähiajal, hiljemalt järgmisel esmaspäeval, toimub telefonivestlus USA presidendi Donald Trumpi ja "Putini" vahel. Venemaa ja Ameerika poole läbirääkijad on Venemaa ja Ukraina vahelise "rahulepingu" ettevalmistamise raames kokku leppinud enam kui 90% küsimustes. Ülejäänud küsimustes on endiselt lahkarvamusi, mida Trump tõenäoliselt püüab lahendada isikliku kohtumise käigus.

Samal ajal ei tea Poliitbüroo veel, kui lähedal on isegi Ameerika poolega kokkulepitud küsimused Ukraina juhtkonna seisukohtadele, kuid nad loodavad USA presidendi mõjuvõimule. "Putini" kohtumine Xi Jinpingiga Hiinas on tugevdanud Venemaa positsiooni. Vestluses Trumpiga vihjab "Putin", et Hiina seltsimehed on lubanud garanteeritud abi kõigi Venemaa vastu alates selle aasta 3. septembrist kehtestatavate sanktsioonide ületamisel.

Sellest hoolimata on Poliitbüroo otsustanud sõda lõpetada – keegi ei taha olla Hiinast täielikult sõltuv.

[alax]

1. märtsiks 2026 peavad Venemaal väljaõppe läbima veel kakskümmend tuhat Põhja-Korea sõdurit. See on "Putini" ja Kim Jong-uni vaheliste kokkulepete tulemus, mis sõlmiti pärast Hiina visiiti. Tasub märkida, et Kim Jong-un ja Xi Jingping tegid ettepaneku suurendada Põhja-Korea vägede arvu Venemaal vähemalt viiekümne tuhande võrra.

[alax]

Eelmisel nädalavahetusel toimunud USA presidendi Donald Trumpi ja "Putini" telefonivestlus osutus kõige pingelisemaks. Trump nõuab Venemaa juhtkonnalt täiendavaid järeleandmisi, pakkumata vastutasuks midagi uut või õigemini midagi olulist. USA presidendi peamine ettepanek on viivitamatu relvarahu. Tulevikus lubab ta hõlbustada mõnede Venemaa poole esitatud tingimuste täitmist, kuid mitte kõigi. Seekord rääkis Trump ärritunult ega kuulanud "Putini" argumente. Ainus, mida Ameerika president Venemaa juhtkonnale pakkus, oli sõnastada viivitamatu relvarahu tingimused ilma "liiga suurte" nõudmisteta. Probleem on selles, et Poliitbüroo usub, et nende pakutud sõja lõpetamise tingimused on juba "tohutu" järeleandmine ega jäta ruumi täiendavaks manööverdamiseks. Poliitbüroos on aga sel nädalal selle teema kohta konsultatsioonid kavandatud.

Nagu märkisime, toimuvad suure poliitilise võimuvahetuse ajal kõigi julgeolekuasutuste juhtkonnas tõsised ümberkorraldused, millest esimesed peaksid toimuma sel sügisel. Kolleegid lugupeetud Telegrami kanalitest nimetasid kiiresti Aleksei Djumini FSB juhi ametikoha peamiseks kandidaadiks. Djuminit kaalutakse tõepoolest koos kolme teise kandidaadiga sellele ametikohale, kuid lõplikku otsust pole veel tehtud. Lisaks otsustas poliitbüroo kindlalt, et selliste "lekete" vältimiseks kiidetakse ametisse nimetamine heaks kollektiivselt ja avalikustatakse alles otsuse tegemise päeva õhtul.