Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika

[Chupacabra]

Ma pole kuskil öelnud, et muid asju ei peaks arendama. Väga kiidan moona initsiatiivi (kuigi tundub, et RKIK pole ülesannete kõrgusel).
Aga minu jaoks on droonid ennast Ukrainas tõestanud. Täna on droonid üks osa kompotist ja nende osakaal kasvab pidevalt. Droonid ei pruugi olla tükis mõõdetuna efektiivsed (1 shot 1 kill), aga on väga kuluefektiivsed. Isegi 10-20-30 FPVd ühe tanki peale kulutada on odavam kui üks Javelini lask.

Siiski, kas FPVde lõhkepea on ligilähedaseltki võrreldav Javeliniga ? Ning 30 rünnakut korraldada ühe tanki pihta on jalaväel oluliselt keerulisem korraldada kui 1-2 javelini.
Arvestame peab kõiki kulusid, enamus "mäekõrgusi erinevusi" kipub siis tasanduma.

FPV droonid kasutavad kumulatiivlaengut, nagu ka Javelin (tandem). Eelis on, et FPVdega saab sihtida nõrka kohta, Javeliniga peale väljalaskmist enam ei sihi midagi. Selle kompenseerib Javelin suurema laenguga. 30 FPVd kulub Ukrainas üldiselt nende lauda moodi asjade peale. Ilma kaitseta tanki peale kulub vähem. FPVga saab täna alustada VA mõjutamist 10km kauguselt, Javelini max on endiselt 2,5km. FPV drooni laskmiseks võib meeskond olla maa all või metsa taga. Javelini laskmiseks peab tanki nägema, seega ma pakun et FPVga on kõige kallimal varal turvalisem.

[Madis Reivik]

Kes paremini kursis võiks siia lisada FPV ja Javelini lõhkepeade võrdluse. Ja vastavad hinnad.

Ma olen natuke skeptiline "nõrga koha" sihtimises, kas see lahinguolukorras ikka on võimalik ? 10 korda nõrka kohta sihtida.

P.S. Ma ei vaidle vaid mõtlen kaasa ja arutlen

[kaur3]

Siia paistab sobivat ühe Ukraina ohvitseri kommentaar. Loodetavasti on Eesti eksperdid, mõttekodalased, ajakirjanikud jne sellised debriifid üle Ukraina brigaadidest juba koju toonud ja tarkus võetakse varsti kasutusele. Kui selliseid intervjuusid ei analüüsita, siis droonimehed promovad droone, TT-mehed omi asju, suurtükiväelased kolmandaid asju ja kes kõgemini kisab ning rohkem videosid üles riputab, on võidumees.

Keegi lugeda näeb, siis millised relvad head on ja millised mitte nii väga?
https://maailm.postimees.ee/8198486/kas ... UD4v_PxFTQ

Kajuks maksumüüri taha ei näe, kuid sissejuhatuse järgi sobiks siia järgnev kirjeldus hinna-kvaliteedi-ajakulu kohta. Staabis nähti tunde aega kuidas droonidega Vene tank seisma panna. Pandigi. Samas tankirühma hävitamine saavutati 2 min jooksul 5 BOSUN-i mürsuga.
https://static.rusi.org/tactical-develo ... y-2205.pdf

[Madis Reivik]

Kahjuks see pdf kinnitab minu kahtlusi droonide ülimuslikkuse osas, eriti mis soomust puudutab..

Between 60 and 80% of Ukrainian FPVs fail to
reach their target, depending on the part of the front and the skill of the operators. Of those
that do strike their targets, a majority fail to destroy the target system when striking
armoured vehicles. The success rate in wounding infantry is high.

Igal juhul, kohustuslik lugemine, tänud lingi eest !

[pwn13]

Kahjuks see pdf kinnitab minu kahtlusi droonide ülimuslikkuse osas, eriti mis soomust puudutab..

Between 60 and 80% of Ukrainian FPVs fail to
reach their target, depending on the part of the front and the skill of the operators. Of those
that do strike their targets, a majority fail to destroy the target system when striking
armoured vehicles. The success rate in wounding infantry is high.

Igal juhul, kohustuslik lugemine, tänud lingi eest !

piisab ühest mis mootoriruumi laiali lööb ja pärast saab anda juba suurtükist tuld

[asjaajaja]

Aeg-ajalt tekib siin foorumis arutelu droonide tõrjumise kohta. Pean silmas jalaväelasi, kes püüavad tapjadrooniga kohtudes ellu jääda. Videotes on näha, et eest ära jooksmine eriti ei aita, drooni pihta tulistamine ka mitte nagu ka erinevate asjade loopimine drooni suunas. Aga kas äkki oleks abi mõlemast otsast avatud umbes 1,5 meetrit pikast ja 0,4-0,6 m läbimõõduga õhukesest plekist torust? Püüad läheneva tapamasina torusse ja heidad siis selle endast eemale nii, et toru otsad pole ei sinu ega sinu võitluskaaslaste suunas. Kui droon kokkupuutest toru seintega plahvatab, siis läheb plahvatuse energia toru otste suunas ja võid pääseda suuremate vigastuteta. Kui droon ei plahvata, saavad tema tiivikud toru seintega kokku puutudes viga ja ta pole enam lennukõlbulik. Kitsas laskepesas või kaevikus pole toruga vehkimiseks tõenäoliselt ruumi, aga väljaspool neid, kus droonide oht on kõige suurem võiks sellisest lihtsast ja korduvalt kasutatavast asjast abi olla.

[kangelaspioneer]

Siin näeme videoid õnnestunud droonirünnakutest, ebaõnnustunutest (st edukast tõrjumisest) mäletan mõnda üksikut. Seega me tegelikult ei tea, millised tõrjemeetodid päriselt toimivad.

[Chupacabra]

Kõiksugu droonid annavad Ukrainas 70-80% kaotustest. Kas ma saan aru, et droonivastaste väide on, et droone kasutatakse, kuna pole piisavalt kaudtulemoona ja meie sõdiks hoopis teistmoodi - rohkelt kaudtuld kasutades?
Meil on päriselt nii palju kaudtulemoona, mida droonide asemel raisata?

[lennumudelist]

plekist torust?

Kevlarist toruga võid juba proovima minna, plekk ei ole argument, mida kiirelt lendav tükike kuulda võtaks. Kui ma veel noor pärdik olin ja igasugu riskantseid ja illegaalseid asju tühermaadel tegin (hea et silmad pähe jäid), siis plekk oli esimene asi, millest kõik läbi lendas. Vineer pidas hulga kauem vastu. Kuna olid 90-ndad, siis kevlarit ei olnud käibel.

Minu arusaam sellest, mis jalaväelasi päästab:

- paks varjend
- kalavõrk kaeviku kohal, kalavõrk varjendi ukse ees, kalavõrk teede kohal, kalavõrk puude vahel, kalavõrk igal pool
- segaja, eeldusel et ei ründa fiiberdroon ega AI-droon
- haavlipüss ja piisav tule tihedus (loe: automaatne haavlipüss, häda korral pumppüss, viimases hädas kaheraudne)
- kui surm silme ees, siis need püstoli kujulised võrguheitjad (haigla külastus võib ikka tulla)

[Kilo Tango]

... Aga kas äkki oleks abi mõlemast otsast avatud umbes 1,5 meetrit pikast ja 0,4-0,6 m läbimõõduga õhukesest plekist torust? Püüad läheneva tapamasina torusse ja heidad siis selle endast eemale nii, et toru otsad pole ei sinu ega sinu võitluskaaslaste suunas. Kui droon kokkupuutest toru seintega plahvatab, siis läheb plahvatuse energia toru otste suunas ja võid pääseda suuremate vigastuteta. Kui droon ei plahvata, saavad tema tiivikud toru seintega kokku puutudes viga ja ta pole enam lennukõlbulik. ...

Sihukesed kaskadööritrikid töötavad Hollywoodi ja Bollywoodi filmides. Päriselus paraku mitte.

[kaur3]

LONDON – Sõjaväedroonide tootmise äri võib olla kaitsesektori suurim mull, ütles kiiresti kasvava relvagigandi Rheinmetalli tegevjuht.

Droonid ehk mehitamata õhusõidukid, tuntud ka kui UAV-d, kujunesid Ukraina sõja oluliseks osaks ning relvatootjad, sealhulgas Lockheed Martin, Anduril ja hulk idufirmasid, kas toodavad neid või kuulutavad välja ambitsioonikaid plaane seda teha.

Rheinmetalli Armin Papperger on ilmselt esimene tuntud tegelane kaitsetööstuses, kes seab kahtluse alla selle kiiresti laieneva turu alustalad. Ta juhib turuväärtuse poolest maailma kiiremini kasvavat suurt kaitseettevõtet. Selle aktsiahind on pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris tõusnud üle 86 miljardi euro, mis võrdub 100,91 miljardi dollariga, võrreldes umbes 4,2 miljardi euroga vahetult enne sõja algust.

„Ma isiklikult ei ole veendunud, et UAV-äri on nii suur, kui paljud inimesed arvavad,“ ütles Papperger intervjuus Londonis toimuval rahvusvahelisel kaitse- ja julgeolekuvarustuse messil. „Usun, et mehitamata õhusõidukite äri võib olla suur mull.“

Rheinmetall püüab suurendada kontserni müüki 2030. aastaks 40–50 miljardi euroni võrreldes eelmise aasta 9,75 miljardi euroga. Papperger ütles, et ettevõte on selle eesmärgi saavutamise teel, lisades, et selle tellimuste maht võib järgmise aasta keskpaigaks ulatuda 120 miljardi euroni.

Papperger ütles aga, et valitsused pole Saksa ettevõttega piisavalt lepinguid sõlminud, et see saaks olla kindel, et droonide müük võib 2030. aastaks ulatuda 1 miljardi euro piirini, nagu ta oli varem öelnud. Rheinmetall eeldab, et droonide müük ulatub sel aastal 120–140 miljoni euroni ja ettevõtte sisemised simulatsioonid näitavad, et selle eesmärgi saavutamine on endiselt võimalik, ütles ta.

Lühikese vahemaa droone saab osta nii madala hinnaga, et ettevõte peaks neid kasumlikkuse saavutamiseks hulgi tootma, ütles Papperger.

Mehitamata õhusõidukite hinnad langevad ja langevad ning enamik lühimaa droone maksab nüüd umbes 1000 eurot ühiku kohta, ütles Papperger. Ka pikamaa droonide hind on langenud umbes 2500 euroni ühiku kohta, ütles ta. Samal ajal areneb mehitamata õhusõidukite vastase tehnoloogia kiiresti, mis vähendab nende tõhusust lahinguväljal, lisas ta.

„Miljardi euro [müügieuro] teenimiseks tuleb palju toota,“ ütles ta, lisades, et riigid ei vaja sadu tuhandeid mehitamata õhusõidukeid.

Pappergeri kommentaarid tulid pärast seda, kui Poola ja Hollandi sõjalennukid tulistasid sel nädalal alla Poola õhuruumi sisenenud Vene droone, mis tõi esile Euroopa õhutõrjesüsteemide puuduse.

Euroopa valitsused võivad 2030. aastaks tellida kuni 1500 Skyrangeri õhutõrjesüsteemi, kusjuures Saksamaa ostab neist 650–700, ütles Papperger. Skyranger on lühimaa õhutõrjetorn, mida saab paigaldada paljudele ratas- ja roomiksõidukitele, sealhulgas tankidele.

https://archive.ph/88k6h

[pwn13]

miskine tsehhi tõrjedroon
https://x.com/praisethesteph/status/1967879500760223765

[ruger]

Leedus avati droonikool lastele

Lithuania has opened its first drone school near the Russian border to teach kids (as young as 10) and adults how to fly, build, and program drones.

Source: Reuters

https://x.com/clashreport/status/1968238361459707995

[lennumudelist]

Delfi on avaldanud loo Sõnad, teod ja 364 miljonit eurot. Eesti pikaldane, kuid mastaapne vastus drooniohule

Lugu on maksumüüri taga, avalikult nähtavas osas saab teada, et DefSecIntel (seni tuntud seireseadmete firmana) on suutnud toota 5000-eurose tõrjedrooni prototüübi.

Prototüüpi selle ala inimese pilguga vaadates märkan väga järsku propellerisammu (mutukas on kiire), 3D prinditud keret (selle tootmine on aeglane), jahutuse avade ja kandepindade puudumist (ei lenda väga kaugele, aga mõned kilomeetrid võiks minna) ning et drooni silmavärk koosneb kahest elemendist (mis need on, jätan spekuleerimata).

Mutukas on veidi kallis, aga eks arenduskulud nõuavad kinni tagumist. Tublid tüübid, et ära on teinud.

[Kriku]

Sealtsamast:

Lõuna-Eestis põllule kukkunud droon oli jõhker äratuskell. Häirekella lõid nii opositsioon kui ka riigipea. Avalikkusele lubatakse kiiret tegutsemist ja poliitikute jutt on jõuline, kuid kas kulisside taga ka midagi toimub?

Mõlemad Delfi Ärilehega suhelnud pooled kinnitavad, et töötatakse iga päev. Kaitsetöötuse arendamise osakonna juhataja Miiko Peris vastas küsimusele reaalse tegevuse kohta üheselt: „Absoluutselt. Absoluutselt nõus.“ Sama meelt on DefSecInteli tegevjuht Jaanus Tamm, kes tunnustas, et riigiga peetakse dialoogi. „Seda ma saan kinnitada, et keegi käed rüpes ei istu ja seda teemat ei ignoreeri,“ sõnas ta.

Delfi Ärilehele teadaolevalt on selle töö üks konkreetseid tulemusi tohutu, ligi 364 miljoni eurone investeeringuplaan järgmiseks neljaks aastaks. Ent siin on oluline mõista Eesti riigikaitse tegelikku käsuliini, mis seletab, miks see pole poliitikute hetkeemotsiooni tulemus. Kuigi ministrid ja isegi president saavad avaldada arvamust ning anda poliitilisi suuniseid, ei jaga nemad kaitseväele otseseid käske. Kõik reaalsed sõjalised vajadused, investeeringuettepanekud ja hangete tellimused tulevad lõpuks kaitseväe juhatajalt, kes esitab need ministeeriumile kinnitamiseks.

Plaanist lõviosa, 214 miljonit eurot, on suunatud otse Lõuna-Eesti intsidendis paljastunud nõrga koha lappimiseks – drooniseiresüsteemide ja vastumeetmete hankimiseks ja arendamiseks. Ülejäänud 150 miljonit eurot on planeeritud selleks, et luua Eestile ka enda droonivõime, sealhulgas soetada ründedroone.

Need arvud näitavad, et Lõuna-Eesti äratuskella võetakse surmtõsiselt. Samal ajal tasub meeles pidada, et kaitsevägi tegutseb nelja- ja kümneaastase plaani järgi. See ajaraam peegeldab kaitsehangete bürokraatlikku reaalsust.