Täpsuslaskuritele osteti relvad, mis vastavad nende ametikohale seatavatele nõuetele. Täpsuslaskurid lasevad "suvalise moonaga" mööda. Testijad lasevad õige moonaga pihta. Kas relv on sitt või on moon sitt?
Ma saan aru, et iga TL soovib olla snaiper aga õige snaiprirelv TLile oleks kõva overkill. Jäägu TLid oma liistude juurde ja nõudku õige moon välja. Snaipriks saate siis, kui selleks oskuseid on.
LMT Rahe R-20 automaadist ja R-20 L täpsuspüssist
-
davidsoniharald
- Liige
- Postitusi: 1678
- Liitunud: 16 Veebr, 2010 22:57
- Kontakt:
Re: LMT Rahe R-20 automaadist ja R-20 L täpsuspüssist
Vanasti kui facebooki ei olnud veel, teati ainult oma pere sees, kes loll on.
Re: LMT Rahe R-20 automaadist ja R-20 L täpsuspüssist
tõsi, jõhker fetisheerimine käib. Leo kus kurat sa siis nii täpselt tead, et meie ajateenijate TL on nüüd siis nagu sa räägid. Olid persses relvad, absoluutselt. Võiks tõsiselt maha rahuneda, TL on töll kes tiksub oma jaoga kaasa ja laseb võimalusel kuni 600. Meie igasuguse vaesuse tõttu said TL mingi romantilise snaipri oreooli. No tra küll istuge maha, ei ole. Relvad said sitad jah... mingi EKV needus. Kui ma euromillionsi bingo võidan, teen 500 milku eest annetuse ja ostan mitu tuhat HK G28 ja kindel, et ka siis on kuulda kuidas on pask ja laseb mööda.
Re: LMT Rahe R-20 automaadist ja R-20 L täpsuspüssist
Vastan küsimustele. Käin regulaarselt koos eestlastega ja soomlastega väljas ja seal on igast väeliigist reamehest majori, k.a. PPA ja piir. Hiljuti kuulsin tehnilise kõrgharidusega inimestelt, et Rahe TP hange läks nagu pidi - relvad vastavalt tellija soovile ja garantii korras tehti korda. TP hind on tasemel pool hea TP hinnast ja odav asi ei ole võimalik teha väga hea. Peamiselt on probleem laskemoonaga, millest võllid on teadlikud ja head TP moona on olemas, kindlasti mitte igas üksuses. Relvade hooldus on vahelduv sest hr sõdur on täpselt nii laisk ja lohakas kui hr seersant lubab. KLis on vähem probleeme sest ollakse vanemad ja hoolikamad. TP sõjaline ülesanne on peamärk 200-300 m ja poolfiguur 500-600 m, sellega saab hakkama ja on oma üksuses väga abiks.
Snaiper on kõrge tase, mis eeldab sõdurile ja varustusele palju kõvemaid nõudeid, sellepärast neid on meeskond kompaniis ja rühm pataljonis ning neidki tihtipeale täitmata kohtadega et peavad suutma magamata tegutsema maastikul iga ilmaga ja laskekaugused on tasemel 500 - 1500 m.
Snaiper on kõrge tase, mis eeldab sõdurile ja varustusele palju kõvemaid nõudeid, sellepärast neid on meeskond kompaniis ja rühm pataljonis ning neidki tihtipeale täitmata kohtadega et peavad suutma magamata tegutsema maastikul iga ilmaga ja laskekaugused on tasemel 500 - 1500 m.
Re: LMT Rahe R-20 automaadist ja R-20 L täpsuspüssist
See 30 cm 300 m kaugusel on/oli ilma selgituseta, seega jääb mulje et see on psk jutt ja rääkijal pole suurt aimdust välisballistikast. Peenutsemine siiski. Või on lasketehnika nõrk. Ühesõnaga, pealiskaudsuse tõttu on raske tõsiselt võtta.
Kas hankes on sees täpsuse nõuded? On, üpris konkreetselt. Nii see, mis moonaga, mis kauguselt, mitu lasku, kuidas jne. Et ei ole kõhutunde pealt.
Mida öelda LMT suurema püssi kohta? Noh, selline keskmise taseme AR tüüpi relv. Ergonoomika on hea, AR siiski. Töökindlus on nagu oki, TVJ vastavad spetsid teavad paremini sest näevad kogu kokkukoonduvat infot murede, paranduste ja varuosade vajaduste kohta. Täpsus? On ka nagu keskmine, ei ole erakordne. Varieeruv on, täpsuse vahemik on suurem kui ma ise tahaks, kuigi on nõuetele vastav Täpsemad isendid olid testides alla moa, 0,7 ja 0,8 oli ka ära nähtud.
Muidugi on LMT loodud AR versioonist täpsemaid relvi, nii kolviga kui DI (isegi lasknud piisavalt erinevaid), kuid see kõik on suhteline. Siin peaks vaatama kogu süsteemi tervikuna. Relv, sihtimisseade, laskemoon on see tavapärane süsteemi kolmnurk, kuid siia juurde tuleb panna ka oodatavad tulemused tulenevalt ettenähtud tegevustest ja nendega kaasnevatest mõõdikutest. Kas teeb seda mida vaja. kas nõutud sihtmärgid on tabatud nõutud mõõdikute alusel.
Mina ütlen, et kui vaatame relva ja moona kombinatsiooni, siis mingi kauguseni laseb relv, kui räägime täpsusest kui sellisest, sealt edasi laseb laskemoon. Bryan Litz'il (Applied Ballisticsil) oli huvitav test, kus võrdles täpsema rauaga relva suurema algkiiruse varieeruvuse moonaga vs vähem täpne relv kuid tuntavalt stabiilsem moon. 100 peal võidutses täpsem relv, 500 peal täpsem moon. Meeldib ka mulle näha 100 m peal üksteisega lõikuvate aukudega gruppe, kuid see ei ole lõplik tõde. Lõplik tõde on see, mis toimub kogu oodatud laskekauguse vahemikus antud relva ja moona kombol. Kas sihtmärgid on tabatud esimese või teise lasuga jne. Kasvõi TL eksamiharjutuse sooritamine, kas saad selle tehtud või ei. Mina ei ole veel aastate jooksul näinud, et 5,56 või 7,62 LMT relvaga oleks TL-il erialakursusel ja selle eksamil lasketulemused relva taha kinni jäänud. Kas HK 417-ga saaks sama asja paremini teha, või SR-25 mingi versiooniga, või Daniel Defence DD5-ga? Tõenäoliselt küll. Kuid kas see tähendab seda, et ühega oleks sooritus läbitud ja teisega mitte? Ei ole veel näinud seda. Kas ma eelistaks LMT või HK, kui saaks valida? HK, loomulikult. Kuid siis 16,5 tolline 417 mitte G28.
Lühidalt moonast. Vindisamm peaks eelistama 168-175 graanist kaalu ja Nammo B11 on päris hea moon. Tundub et relvadele meeldib ja tulemused on stabiilsed. Ehk et nõudke seda.
Mida alahinnatakse LMT juures ja on minuarust nende peamine miinuspool, eriti 7,62 variandi juures - relv on väga nõudlik korrektsele lasketehnikale. Väga. Ja tundlik väikestele muudatustele. AR10 platvorm 7,62 kaliibriga versioonis kogu oma olemuses, sõltumata tootjast, on tuntud selle poolest et mitte ühtegi viga ei andesta ja lausa võimendab neid. Ning LMT eriti, sest arvestades kui lühike on raud gaasikojast ettepoole minnes, tähendab see korralikult ülegaseeritud relva, tagamaks ümberlaadimise jaoks piisavat survet ja kogust. Võrdle LMT rauda mõne teise AR-iga. Dwell time on staks lühike. Seega on LMT päris terav oma liikumises ja käitumises. HK on samamoodi kolviga süsteem, kuid neil kahel on tuntav vahe laskmises. See kõik nõuab laskurilt omajagu palju lasketehnilises mõttes. Minu arvates on LMT väga väljakutsuv relv lasta. Probleem on selles, et seda keerukust käsitsemise valdkonnas on lihtne pidada relva madalaks lasketäpsuseks (ehk et probleemiks tehnilises valdkonnas), kuid enamus neid nö testijaid kellest ka meedias räägiti, on selle lõksu kukkunud - vaatavad relva, mitte peeglisse.
Viimane punkt - 7,62 Rahe on DMR/täpsusrelva rolli kohandatud relv, mitte sinna disainitud. See on päris tavaline praktika maailmas, kus võetakse keskmine või sellest parem battle rifle ja pannakse optika peale. Oki, hark ka juurde. Ning ongi pmst kogu modiftseerimine. SN relv on juba parema raua ja suurema komponentide omavahelise kokkuklapitamisega, seega on ka SN AR ja DMR AR üksteisest siiski erinevad.
Kas hankes on sees täpsuse nõuded? On, üpris konkreetselt. Nii see, mis moonaga, mis kauguselt, mitu lasku, kuidas jne. Et ei ole kõhutunde pealt.
Mida öelda LMT suurema püssi kohta? Noh, selline keskmise taseme AR tüüpi relv. Ergonoomika on hea, AR siiski. Töökindlus on nagu oki, TVJ vastavad spetsid teavad paremini sest näevad kogu kokkukoonduvat infot murede, paranduste ja varuosade vajaduste kohta. Täpsus? On ka nagu keskmine, ei ole erakordne. Varieeruv on, täpsuse vahemik on suurem kui ma ise tahaks, kuigi on nõuetele vastav Täpsemad isendid olid testides alla moa, 0,7 ja 0,8 oli ka ära nähtud.
Muidugi on LMT loodud AR versioonist täpsemaid relvi, nii kolviga kui DI (isegi lasknud piisavalt erinevaid), kuid see kõik on suhteline. Siin peaks vaatama kogu süsteemi tervikuna. Relv, sihtimisseade, laskemoon on see tavapärane süsteemi kolmnurk, kuid siia juurde tuleb panna ka oodatavad tulemused tulenevalt ettenähtud tegevustest ja nendega kaasnevatest mõõdikutest. Kas teeb seda mida vaja. kas nõutud sihtmärgid on tabatud nõutud mõõdikute alusel.
Mina ütlen, et kui vaatame relva ja moona kombinatsiooni, siis mingi kauguseni laseb relv, kui räägime täpsusest kui sellisest, sealt edasi laseb laskemoon. Bryan Litz'il (Applied Ballisticsil) oli huvitav test, kus võrdles täpsema rauaga relva suurema algkiiruse varieeruvuse moonaga vs vähem täpne relv kuid tuntavalt stabiilsem moon. 100 peal võidutses täpsem relv, 500 peal täpsem moon. Meeldib ka mulle näha 100 m peal üksteisega lõikuvate aukudega gruppe, kuid see ei ole lõplik tõde. Lõplik tõde on see, mis toimub kogu oodatud laskekauguse vahemikus antud relva ja moona kombol. Kas sihtmärgid on tabatud esimese või teise lasuga jne. Kasvõi TL eksamiharjutuse sooritamine, kas saad selle tehtud või ei. Mina ei ole veel aastate jooksul näinud, et 5,56 või 7,62 LMT relvaga oleks TL-il erialakursusel ja selle eksamil lasketulemused relva taha kinni jäänud. Kas HK 417-ga saaks sama asja paremini teha, või SR-25 mingi versiooniga, või Daniel Defence DD5-ga? Tõenäoliselt küll. Kuid kas see tähendab seda, et ühega oleks sooritus läbitud ja teisega mitte? Ei ole veel näinud seda. Kas ma eelistaks LMT või HK, kui saaks valida? HK, loomulikult. Kuid siis 16,5 tolline 417 mitte G28.
Lühidalt moonast. Vindisamm peaks eelistama 168-175 graanist kaalu ja Nammo B11 on päris hea moon. Tundub et relvadele meeldib ja tulemused on stabiilsed. Ehk et nõudke seda.
Mida alahinnatakse LMT juures ja on minuarust nende peamine miinuspool, eriti 7,62 variandi juures - relv on väga nõudlik korrektsele lasketehnikale. Väga. Ja tundlik väikestele muudatustele. AR10 platvorm 7,62 kaliibriga versioonis kogu oma olemuses, sõltumata tootjast, on tuntud selle poolest et mitte ühtegi viga ei andesta ja lausa võimendab neid. Ning LMT eriti, sest arvestades kui lühike on raud gaasikojast ettepoole minnes, tähendab see korralikult ülegaseeritud relva, tagamaks ümberlaadimise jaoks piisavat survet ja kogust. Võrdle LMT rauda mõne teise AR-iga. Dwell time on staks lühike. Seega on LMT päris terav oma liikumises ja käitumises. HK on samamoodi kolviga süsteem, kuid neil kahel on tuntav vahe laskmises. See kõik nõuab laskurilt omajagu palju lasketehnilises mõttes. Minu arvates on LMT väga väljakutsuv relv lasta. Probleem on selles, et seda keerukust käsitsemise valdkonnas on lihtne pidada relva madalaks lasketäpsuseks (ehk et probleemiks tehnilises valdkonnas), kuid enamus neid nö testijaid kellest ka meedias räägiti, on selle lõksu kukkunud - vaatavad relva, mitte peeglisse.
Viimane punkt - 7,62 Rahe on DMR/täpsusrelva rolli kohandatud relv, mitte sinna disainitud. See on päris tavaline praktika maailmas, kus võetakse keskmine või sellest parem battle rifle ja pannakse optika peale. Oki, hark ka juurde. Ning ongi pmst kogu modiftseerimine. SN relv on juba parema raua ja suurema komponentide omavahelise kokkuklapitamisega, seega on ka SN AR ja DMR AR üksteisest siiski erinevad.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist