Sõja eest välismaale.

[Kapten Trumm]

Siit paistab vastu vist vähene merepraktika mootorpaatide teemal? 0,5 m sügavusel olev takistus paistab juba kaugele

Ei näe sa seda 0,5 meetri sügavuses olevat kivi mitte mingi trikiga, kui sa just teokiirusega ei liigu.

Olles ise aktiivne purjeludur, siis küll Laulasmaa rannas asuvatele kividele otsa sõidetud, kusjuures kivi on isegi vähem kui 0,5 m sügavusel. Purjelaua kiil on nii ca 35-45 cm

Kui juba natuke lainet on, siis paistab kaugele. Tekib ju lainemurd.
Purjelauda pole päris mootorpaadiga mõtet võrrelda, purjelaual on sul põhirõhk enda püsti ja liikumas hoidmisel, mitte navigatsioonil.
Ja noh, igal alusel kipub ka GPS plotter olema.

[Kapten Trumm]

Siin läheb nähavasti svert ühte patta "ülestõstetava kiiluga". Väiksemad (ja levinumad) jahid just sverdiga ongi.

Käi ikka vahel mõnes sadamas ka ja loe üle, mitu svertpaati ja mitu kiiljahti sa sealt leiad. Siis hakka targutama.

Meie madalates randades on üldiselt klassikalise kiiljahiga suht keeruline toimetada.
Suht sügav Tallinna laht ning Kalevi jahtklubi ei pruugi hea näide olla.

[AMvA]

Siit paistab vastu vist vähene merepraktika mootorpaatide teemal? 0,5 m sügavusel olev takistus paistab juba kaugele

Ei näe sa seda 0,5 meetri sügavuses olevat kivi mitte mingi trikiga, kui sa just teokiirusega ei liigu.

Olles ise aktiivne purjeludur, siis küll Laulasmaa rannas asuvatele kividele otsa sõidetud, kusjuures kivi on isegi vähem kui 0,5 m sügavusel. Purjelaua kiil on nii ca 35-45 cm

Kui juba natuke lainet on, siis paistab kaugele. Tekib ju lainemurd.
Purjelauda pole päris mootorpaadiga mõtet võrrelda, purjelaual on sul põhirõhk enda püsti ja liikumas hoidmisel, mitte navigatsioonil.
Ja noh, igal alusel kipub ka GPS plotter olema.

Enese püsti hoidmisega on purjelaual kõige vähem probleeme

[Kapten Trumm]

Enese püsti hoidmisega on purjelaual kõige vähem probleeme

Sõbrake, ma olen erinevate mootorpaatidega sõitnud umbes 10-aastasest peale. Kahtlane, kas ühel purjelauduril on mulle midagi rääkida. Ja üsna varakult ka rooli taga. Ärme seda jura siin algata, eks.

[Marvin]

Meie madalates randades on üldiselt klassikalise kiiljahiga suht keeruline toimetada.
Suht sügav Tallinna laht ning Kalevi jahtklubi ei pruugi hea näide olla.

Paadid seisavad seal, kus neil on hea seista. Paadid ei seisa seal, kus neil ei ole hea seista. Milles nüüd uudis?
Ma jään selle juurde, et 99 protsenti Eesti merekõlbulistest jahtidest on kiiljahid ning ühest ülejäänust enamuse moodustavad vesiballastiga MacGregorid.

[Peeter]

Neljane RIB sul naljalt pealt nelja inimest ei vea ja kilosid kah palju ei kannata.... eriti veel kui üks neist toredasti üle 1.90-ne ja pealt100-ne mehemürakas on (nagu Trumm ise räägib endast) (huvitav, mis selle 4-lise birka peal kah kirjas on? ja kas omanik seda maksimumi ise ka panna julgeb?).

Üldharivalt - igasugune täispuhutav alus on alati suurema kandejõu ja merekindlusega kui samapikk plasikust glisseeriv alus.
Antud RIB kandevõime on 160 kg (mootorita) omakaalu juures 650 kg. Tõsi, sellise koormaga sõites kahaneb oluliselt maksimaalkiirus, mis kukub 62 kmh pealt kuskil 40 peale. Pigem on pikemal ülesõidul probleem, kus need inimesed need 24 tundi istuvad, sest istekohti on sadulas ainult 2-le ja ülejäänud peaks istuma vist parrastel.

Jutt tehaseandmetest.

Ja täht?
Ja küsin selle pärast, et omal olnud 4,2-ne RIB ja 5,2-ne RIB. 4,2sel oli birka peal C ja kui mälu nüüd ei peta, siis 4 (või oli 7? ei mäleta) inimest ja siis kokku kas 600 või 800 kilo. Sellele ronisime Tartus 4kesi selga ja Emajõele kalale. 30sega ajasime 2kesi glissi küll, aga no 3-4kesi küll mitte. See "neljakesi kalale" oli kah paras ooper, isegi viinavõtuks Luunja sillani..... no maeitea, kolmekesi maksimum. Ja seda Emajõel, isegi Peipsile ei tahtnud tikkuda. Ei kujuta ette, kuidas sellisega Rootsi minna..... kui minna oleks vaja....

[Kapten Trumm]

C ikka, lubatud laine kõrgus antud paadil 2 m.
Sellise 4m-ga ongi Rootsi minek võimalik vaid siis, kui meri on suht plekk. Mida on harva.
Ja ma ei kujuta ette mingi peetud päramootori töökindlust, kui sellega on 20 tundi järjest paraja paaruga antud.

4 m läheb 4 inimesega glisseerima ka, siis tuleb lihtsalt lubatust (tavaliselt 30-50 hj) asemel panna tunduvalt võimsam mootor, nt 150 hj. Kui veojõud on suurem, siis küll ta läheb. Ilmselt 4 m taolise mootoriga aga eeldab trimmiplaate, kuna tasases vees muidu läheb kiirus ohtlikult suureks (kere kannab vees väikese pinnaga ja iga vale liigutus võib kummuli minekuga lõppeda).

Näiteks sel 4 m on 50 hj üksi sõites täitsa kriitiline piir, 60 kmh ülespoole tõuseb kere niipalju juba veest välja, et tagumised pontooni otsad "ei kanna" enam, vaid "kandma" jääb see sügava V-ga põhi, mis tähendab, et kogu paat toetub suht kitsale alale, kiiruse edasisel suurendamisel algab ohtlik kõikumine vasakule-paremale ja tundub, et kui veel pressida, muutub see kontrollimatuks. Ilmselt kui paneks ahtrisse trimmiplaadid, siis suureneks kandev pind ja ehk oleks stabiilsem (pole proovinud, aga on plaanis).

[Kapten Trumm]

Meie madalates randades on üldiselt klassikalise kiiljahiga suht keeruline toimetada.
Suht sügav Tallinna laht ning Kalevi jahtklubi ei pruugi hea näide olla.

Paadid seisavad seal, kus neil on hea seista. Paadid ei seisa seal, kus neil ei ole hea seista. Milles nüüd uudis?
Ma jään selle juurde, et 99 protsenti Eesti merekõlbulistest jahtidest on kiiljahid ning ühest ülejäänust enamuse moodustavad vesiballastiga MacGregorid.

Sadamate platsidel seisavadki klassikalised kiiljahid, sest nende kõrgus haagisel muudab nende transportimise ja hoiustamise probleemseks. Need, mida saab vedada tavalisel paadihaagisel, sh sissekäiva kiilu/sverdiga, seisavad inimeste enda kodudes/garaazis. Hooaja lõpus võetakse mast ja taglas maha ning viiakse sõiduauto slepis minema.

See iseärasus viibki eluvõõraid targutajaid nagu davidson, eksiteele.

[Ghostship]

See glisseerimise fetisheerimine on väga naljakas. Kui glisseerimine oleks merevõime mõõdupuu, siis 1944 oleks üldse maksimum umbes 5-10 inimest Läände jõudnud.

akf Trumm, palun ära võta rohkem sõna jahtide teemal. Sa lihtsalt lahmid täiesti suvaliselt. Optimist ei ole jaht.

[AMvA]

Enese püsti hoidmisega on purjelaual kõige vähem probleeme

Sõbrake, ma olen erinevate mootorpaatidega sõitnud umbes 10-aastasest peale. Kahtlane, kas ühel purjelauduril on mulle midagi rääkida. Ja üsna varakult ka rooli taga. Ärme seda jura siin algata, eks.

Tule sõida purjelauaga, siis räägime edasi. See laupäev Laulasmaa rannas, kokku lepitud?

[Kapten Trumm]

See glisseerimise fetisheerimine on väga naljakas. Kui glisseerimine oleks merevõime mõõdupuu, siis 1944 oleks üldse maksimum umbes 5-10 inimest Läände jõudnud.

akf Trumm, palun ära võta rohkem sõna jahtide teemal. Sa lihtsalt lahmid täiesti suvaliselt. Optimist ei ole jaht.

Sa ei saa vist asjast üldse aru.
Glisseerimine, vastupidiselt, ei ole merevõime mõõdupuu, vaid pigem selle vastu, sest järsupõhjaline alus pole suures laines sõitmiseks eriti hea, kuna "kandilise" kerekuju tõttu on lainete mõju sellele palju suurem kui ümarapõhjalisele. Lainete jõud pääseb paadi suhtes rohkem maksvusele. Näiteks WWII ajal ei pääsenud nõuka glisseerivad G-5 kaatrid tihti merele, samas mitteglisseerivad saksa Schnellbootid sõitsid pea iga ilmaga.

Enamik 1944 seepärast Rootsi pääseski, et kasutati ümarapõhjalisi, peamiselt kalurite mootorpaate, mis on oma suuruse kohta üsna merekindlad. Kui sama asja hakata tegema täna, harjumeskmiste 4-5m mootorpaatide/kaatritega, siis oleks põhjamineku protsent enamikel juhtudel palju suurem. Erand oleks vaid siis, kui meri on plekk.

akf Trumm, palun ära võta rohkem sõna jahtide teemal. Sa lihtsalt lahmid täiesti suvaliselt. Optimist ei ole jaht.

Ma ei ole seda kuskil väitnud ega ka arvanud. Väiksemate, täiesti merel sõitvate, kajutiga purjejahtide hulgas kasutatakse ka sverti. Seda just seal, kus veed on madalavõitu ja soovitakse randa pääseda.

Jälle üks svertjahi kuulutus: https://www.veetehnika.ee/soidukid/4211232
Kuidas saab nii madalale randa tulla: https://www.veetehnika.ee/soidukid/4228277

Ehk siis väiksemate jahtide hulgas täitsa olemas, Optimistist ei maksa hämama hakata.

[nukkel]

Arvan kui inimestel on tõsine soov sõja eest välismaale minna siis nad lähevad millega iganes.

[isonts]

Igal inimesel, kes oma perekonnast lugu peab võiks olla plaan paigas, kuidas elavad sõja üle tema lähedased, kes ei ole määratud otseses sõjategevuses osalema. Kuhugile "maale" metsatallu pagemine pole täna just eriti mõistlik plaan...

[ElrikThunderson]

Tagasi teema juurde.

Kui viisakalt vaielda ei suuda, ei pea kirjutama.

[Marvin]

Väiksemate, täiesti merel sõitvate, kajutiga purjejahtide hulgas kasutatakse ka sverti. Seda just seal, kus veed on madalavõitu ja soovitakse randa pääseda.

Jälle üks svertjahi kuulutus: https://www.veetehnika.ee/soidukid/4211232
Kuidas saab nii madalale randa tulla: https://www.veetehnika.ee/soidukid/4228277

Ehk siis väiksemate jahtide hulgas täitsa olemas, Optimistist ei maksa hämama hakata.

Sa ei tee jätkuvalt vahet sellel, milleks kasutatakse sverti ja milleks kiilu.

Svert ei ole purje (tuule) poolt mastile avaldatava jõu tasakaalustamiseks. Svertpaadil kasutatakse tüüpiliselt paadi püsti hoidmiseks meeskonna kehakaalu. Sverdi roll on vähendada paadi triivi. Kiil töötab sverdina, aga vastupidine ei ole tõene.

Käändkiil on täiesti respektaabel lahendus ka väga suurtel purjekatel, sest võimaldab siis, kui purjed paati ei kalluta, paadi süvise väikseks teha. Paljud hiidpurjekad ei saakski ilma sadamasse.