Tuumamootoriga lennuk

Laevad, lennukid, tankid... Kõik sõjatehnikast.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Naera puruks :lol:

Kui sakslased sellega tegelesidki, siis vaid seepärast, et nad ei teadnud midagi ahelreaktsioonist ja sellega kaasnevast. Isegi kõige nõrgema tuumaplahvatuse temperatuur on mitu miljonit kraadi. Pealegi leiutati reaalselt kontrollitav tuumareaktsioon hiljem kui tuumarelv.

Arvestades, et sakslaste tuumauuringud olid tupikteel (nende tuumapomm oleks olnud raudteevaguni suurune), on tuumalennuki jutt eriti kõva kõvatamine :lol:

Ka oli ülehelikiirusega lend sakslastel omandatud vaid teoorias. Reaalselt polnud selleks ei tehnoloogiat ega materjale.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Sporrenberg
Liige
Postitusi: 334
Liitunud: 21 Juun, 2007 9:05
Kontakt:

Postitus Postitas Sporrenberg »

Naer on terviseks härrased! :D
Truth Is Stranger Than Fiction

One establishment historian, Thomas Powers, perhaps unwittingly gives us some insight into the discussion at hand,Powers concentrates on the historical sequence of the German atomic program and with the people involved and their relationships with one another. He also follows the progress ofthe many organizations researching atomic physics for the purposes of energy production and bomb making. Powers documents six such groups.

One group concerns this discussion. It was run by the Heereswaffenamt or Army Weapons Department. Its Director of Research was Dr. Erich Schumann who was also the scientific advisor to Field Marshal Wilhelm Keitel. Schumann was a professor of military physics at the University of Berlin. He also held a commission in the army so with these credentials he was able to move comfortably in both academic and military circles. Schumann should be thought of as an administrator rather than a research scientist.

The field of research was left to Dr. Kurt Diebner. Diebner was a physicist for the Heereswaffenamt since 1934 and headed his own atomic research project. German physics during the war years was geared towards practical results. During the early phases of the war it was thought that nuclear weapons were unnecessary. The thinking at the time was that the war could be won without anatomic bomb using conventional weaponry. Therefore, work on atomic weapons was de-emphasized in the early years of the war.Work on atomic means of energy production was always a high priority, a priority which only got higher as the war drug to a conclusion.

Germany always felt more threatened by dependence upon foreign sources for energy. Therefore, harnessing the energy potential of the atom for an ongoing source of energy was always a concern for German atomic scientists, much more so than for the Americans. This aim is clearly mentioned in discussion among the scientists involved in the work.

In early 1942 the success of Diebner's reactor experiments lead him to propose a full-scale effort to develop both power- producing machines and atomic bombs. He continued to pressure Schumann who was more pessimistic about the possibilities of bringing this research to a practical result. Schumann finally became convinced and agreed to give a presentation to top Nazi officials of their findings. The text of Schumann's speech was to stress the more conservative energy production aspect of atomic research rather than the building of a bomb. This was considered more feasible and so gives us an insight into the German atomic program and its thinking.

One example of their optimism was the participation of Diebner in plans for building an atomic power plant for Germany's submarine fleet. The year 1945 was mentioned as a target date for this to happen.

Diebner's relationship to Schumann is made clear by Powers.Powers also introduces us to two additional players who were not officially involved with this project but who somehow interject themselves into things making their view heard.

The first is industrial physicist, Carl Ramsauer. Ramsauer was the head of the German Physical Society and a leading researcher for the electrical firm Allgemeine Elektrizitaetsgesellschaft.Ramsauer urged the German research establishment to rid itself of ethnic physics and get down to the business of using science to win a war.

A second scientist interjected himself into the fray in support of Ramsauer. This was none other than Ludwig Prandtl whom we have met earlier. Prandtl was familiar with the potential of fission's use in the war effort and insisted that the Nazis let scientists do science without reference to ethnic background or politics. Why was German atomic research so important to an a scientist involved in aeronautics? What aims did Prandtl have in common with these other individuals which linked them together?What was the urgency that compelled Ramsauer and Prandtl to intervene in a matter outside their areas of expertise and in opposition to the will of Nazi officials?

To answer those questions, let us look at each individual involved and his major area of interest. Professor Erich Schumann's interest was the military application of atomic energy. Dr. Kurt Diebner's interest was the development of atomic energy for nuclear weaponry as well as for a variety of other applications. As an industrialist, Karl Ramsauer's expertise was putting technology into large-scale, practical, production. In this time and place that meant military production. We already know that Professor Ludwig Prandl's interests were round-wing, suction aircraft. The interests of these four could only coincide if we were discussing the military-industrial production of a nuclear powered, round-wing, suction aircraft.

In addition, it is now known that Dr. Diebner, more than any other well known German scientist, was at the heart of the German atomic bomb development. It was Dr. Diebner who participated in the development of a German uranium bomb which was being prepared in one of the underground facilities at Jonastal, specifically at a facility "Burg". Not only did Dr. Diebner do this but he did this within a working association with the SS atomic research team mentioned above. This SS connection runs back to Prag, the Skoda Works and the Kammler Group who held knowledge and control of every truly innovative weapons system being developed by the Third Reich including those at Peenemuende.
Sporrenberg
Liige
Postitusi: 334
Liitunud: 21 Juun, 2007 9:05
Kontakt:

Postitus Postitas Sporrenberg »

Hea tuju jätkuks üks vana ajalehelõike xerox:
Pilt

Eks see Reichi-hirm oli liitlastel ikka sügaval sees... :D :D :D
Sporrenberg
Liige
Postitusi: 334
Liitunud: 21 Juun, 2007 9:05
Kontakt:

Postitus Postitas Sporrenberg »

Ilus ilm täna. Seetõttu ka hea tuju... :D
Austatud foorumikaaslane märkis õieti et neetud nazid kippusid raudteevaguni suurust pommi ehitama...
On selline legend liikvel et midagi vist saadi isegi valmis...kas just nii suur...
Siin siis veidi GRU dokumendikoopiaid sündmusest01.02- 04.03.1945 aastal Saksamaal Thüringenis... Veel paar aastat tagasi räägiti hädaga "räpasest" nazipommist, tänaseks on see mustusejutt vaibunud...
Pilt
Pilt
Pilt
Pilt

Samas peame täie tõsidusega endale aru andma, et kõik see võib olla mingite nn. "ajaloolaste" alatu püüe võita endale odavat populaarsust...
:D :D :D
Sporrenberg
Liige
Postitusi: 334
Liitunud: 21 Juun, 2007 9:05
Kontakt:

Postitus Postitas Sporrenberg »

Kruuda kirjutas:On nende Saksa imeviguritega kuidas on aga kui tunned selle valla vastu huvi siis ehk oskad juhatada, kust võiks leida tõendeid, et Sakslased kasutasid Londoni pommitamiseks Nliidu päritolu lennuki pomme. Või kas neid tõendeid üldse on? Ehk on taas tegemist legendidega.
Koheselt ei oskagi öelda. Aga uurin fritsude käest...
Arvata aga võib, et sedasorti Punalennuväe kraami langes sakslaste kätte ohtralt. Kõikidel piiriäärsetel N-vene lennuväljadel olid teatud lennukipommi varud. Ja miks seda hüva kaupa mitte siis kasutada. Maaliti ju kätte saadud vene tankidelegi ristid peale...sakslased on väga praktiline ning pragmaatiline rahvas.
Aga nagu vene värk ikka, eks teatud osa sellest inglastele selga poetatud kraamist jäi lõhkemata...siit siis see info
Kruuda
Liige
Postitusi: 857
Liitunud: 12 Veebr, 2007 6:33
Kontakt:

Postitus Postitas Kruuda »

Ei, ma ei mõelnud sõjasaaki. Mõtlen neid mida kasutati august-september 1940. Väidetavalt lasi Stalin peale kütuse ja terase tarnida Sakslastele ka valmis toodangut pommide näol. Jutte selle kohta liigub palju (nii Sakslaste kui ka Inglaste seas) aga mingeid tõendeid ei ole kohanud.
Kasutaja avatar
Soobel
Liige
Postitusi: 2292
Liitunud: 30 Dets, 2004 12:19
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Soobel »

See Skoda tehaste värk kuulus mu meelest Haunebu lendavate taldrikute maailma. Ehk siis sinnakanti, kus reaalsuse piir on väga ähmane (on teada, et mingeid taldrikuid nad katsetasid, aga Haunebu3 ja tahhionaatormootor on selge ulme)

Lennati korduvalt ka ülehelikiirusega natsiriigis, üks Me262 piloot jäi koguni ellu, ehkki tavaliselt 262 kaotab selle pulli peale juhitavuse ja kukub alla. Temal õnnestus masin siiski kontrolli alla saada ja maa peale tulla, aga hiljem läks vist see lennuk prügimäele, kereplekid olid kõik sisse litsutud.

See piloodikabiiniga V2 on ka põnev teema, kui seda katsetati, siis ei saa väita, et natsid ei lennanud õlehelikiirusega.
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
Sporrenberg
Liige
Postitusi: 334
Liitunud: 21 Juun, 2007 9:05
Kontakt:

Postitus Postitas Sporrenberg »

Kruuda kirjutas:Ei, ma ei mõelnud sõjasaaki. Mõtlen neid mida kasutati august-september 1940. Väidetavalt lasi Stalin peale kütuse ja terase tarnida Sakslastele ka valmis toodangut pommide näol. Jutte selle kohta liigub palju (nii Sakslaste kui ka Inglaste seas) aga mingeid tõendeid ei ole kohanud.
Kas komplekteeritud pomme tarniti seda peab uurima
Teada aga on, et lisaks rull, latt, profiilterastele sai Saksamaa N-Liidust ka vanarauda (lom). Suurim vanarauaga varustaja venemaal aga teadagi kes. Eks kui plaani vaja läksid vuuki ka kõikvõimalikud militaarjäägid. Pommikestale lõhkepakette sisse toppida on lihtne... ehk sütikuga nõks rohkem pusimist, aga sakslased tehnikainimesed...
Kruuda
Liige
Postitusi: 857
Liitunud: 12 Veebr, 2007 6:33
Kontakt:

Postitus Postitas Kruuda »

Tänud!
See vanaraud seletab täiesti loogiliselt Nõukogude pommide legendi. Eks Venelased saatsid mingeid vanu kestasi ja sakslased kasutasid neid kas pommidena või pigem propagandistlikel eesmärkidel mitte lõhkevate pommidena.
Nii läheb asi loogiliselt klappima nagu see Rootsi terase lugu. Saksa dokumentidest lähtub, et parimat terast saadi Rootsist ja Rootslased väidavad, et müüsid Sakslastele kõige hullemat solki mida tootsid. Vastuolu neis väidetes on ainult esmapilgul.
Kasutaja avatar
Joonas
Liige
Postitusi: 33
Liitunud: 26 Jaan, 2007 12:32
Kontakt:

Postitus Postitas Joonas »

Kui nüüd vaatata siis tegelikult on see ikka mõttetu ja ka ohtlik projekt. Nüüd toon oma miinused ja plussid selle lennuki kohta.

+
Kui see oleks reaktiivlennuk siis oleks kiirus sellel hämmastav.
-
Kui näiteks seda hakkata massiliselt kasutama ja ka ehk siis sõjas kasutama ja omakorda alla laskma siis tunduks küll et Tsernoobõl oleks paras piknik ja lapselalin.

Liiga raske sest ega tavaline reaktor kaalub niivõrd palju et see lennuk ei suuda olla eriti kaua üleval õhus.

Ja muidugi siis on suu Greenpeace otse Valge Maja ukse taga


kui nüüd ma sain midagi valesti aru või mul on vead sees siis üelge. Ega ma olen su algaja :D
Lihtne inimene kellele meeildib ajalugu
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline