Autotehnikateema

[vanahalb]

Naabri audi 80 läks käima, aga sidurit kohe lahti lasta ei saanud. Kas suri välja või liikus edasi.

Siis on autol midagi viga.

Viga võib olla ainult selles et käigukastis pole õli kunagi vahetatud ja see on -25 kraadiga enam-vähem tahke.
Kui siis auto käima panna ja sidur kohe või järsku lahti lasta suretab ülekoormus mootori välja. Või veab paks õli käigukasti veetavat võlli natuke kaasa ja autot edasi.

Õli tuleb ikka teinekord vahetada ja mitte kuulata müügimeeste lolli juttu mittevahetatavatest käigukasti või silla õlidest. Selline müüt on tekkinud sest esiteks ei tule tehase insenerile pähe et keegi autot üle 5 aasta kasutab ja teiseks : kui lugeda auto elueaks 5 aastat saab exeli tabelis hoolduskulud väiksemaks ja mingil hankel on see kõva sõna.

[OLAVI]

... pole viitsinud rooli taha ronima hakata, olen ukse vahelt kontrollinud, et käik on väljas ja lihtsalt võtit keeranud. ...

Lihtsalt infoks.

Kui tänapäeval autotehnik nii rängalt ohutustenika eeskirju rikub, et juhikohal istumata autot käivitab, siis võidakse ta koheselt töölt eemaldada.
Kui selline asi juhtub kutseeksamil, siis katkestatakse koheselt eksam ja loetakse eksam mittesooritatuks.

Ohutustehnika eeskirjade järgi tohib tehnik autol süüdet sisse keerata ja käivitada ainult juhikohal istudes.
(Märksõnadeks siin on airbägid ja juhi pea ning jäsemete vale asukoht ruumis.)

[MeelisV]

sõidetakse paar km edasi lasteaeda, siis tanklasse kohvi järgi ja hakkab asi igas kohas uuesti pihta siis mõni km tööle ja seisab auto jälle
õhtul koju jälle pausiga poes või lasteaias ja päevas tuleb külmaga suure tarbimisega käivitusi mitu aga laadimise aeg on lühike
defitsiit akus kasvab - mis siin keerulist on ?

Selliseks kasutuseks peab auto olema vabahingava bensiimootoriga. Näiteks Honda bensiinimootor sai mõne miinuskraadiga paari kilomeetriga töösoojaks. Inimesed on ise idioodid ega paindu ka targemate käest küsima - ostes vaadatakse vaid seda kütusekulu numbrit, mõtlemata, mis probleemid kaasneva hakkavad.

....

küsimus ei ole mootori töösoojuses aga alguses ehk käivitamise protseduuridele kulutatud elektrienergia tagasi toppimises akusse
lihtsalt see ei toimi lühiajaliste impulssidega - nips ja valmis.
ja kui neid käivitamisi on oma kulutustega rohkem kui akusse tagasi topitud volte ja ampreid siis jääb lõpuks aku nälga ja hakkavad probleemid.

[OLAVI]

Huvitav, et kui palju siinsetest autoomanikest teavad ja on oma auto kasutusjuhendist lugenud, et kuidas peab oma autot käivitama?

Et kas ja kuna peab käivitamise ajal gaasi- või siduripedaali vajutama.

Ka kaasaegsetel autodel on teatud juhtumil vaja starteri andmise hetkel hoida gaasipedaali või siduripedaali põhjas ja selle teadasaamiseks tasub lugeda oma auto kasutusjuhendit.

See, et tänapäevased manuaalid ilma sidurit alla hoidmata üldse käima ei lähe on tavaline nähtus ja seda teavad kõik ning see ei ole mingi raketiteadus.

Aga vot selle kohta, et millal peab gaasipedaali all hoidma ( ) tahaks küll akf poolt viidet konkreetse auto konkrteetse kasutusjuhendi osale.

Andke nüüd andeks, a seda siduri vajutamist käivitamisel kuulen esimest korda. Tea kas olen 35 aastat valesti teinud või valede autodega sõitnud. Autosid omanud vähemalt 100 (hetkel kl kõigest 9) ja sõitnud igasugu erinevatega.
Aga inimene õpib kogu elu.

Euroopas müüdavate autodega ei sõideta mitte ainult külmas vaid ka mägedes, kus on õhk hõredam ja see tekitab omaette käivitusprobleeme.
Ühel Euroopa autotootjal oli juhendis soovitus vajutada käivitamisel siduripedaali aga järgmisel sama marki aga uuemal versioonil (EURO6) on juhendis kirjas, et "Sellel autol ei ole vaja käivitamisel sidurit vajutada". (Siinkohal ei ole tegu meerikamaa starteriblokeeringuga.)

Mitmel autol on olnud juhendis kirjas, et "kui mootor ei ole teise korraga käivitunud, siis vajutada enne starteri andmist gaasipedaal põhja (katkestatakse kütuse etteanne, ventileeritakse silindrid ja kuivatatakse küünlaid) ning peale ca 5sek mootori pöörlemist kergitada gaasipedaal poolepeale".
Lisaks olen lugenud hoiatust, et "Kui mootor viiendal katsel ei käivitu, siis blokeeritakse starter ja käivitamine 30 minutiks".

Kui raamatut ei ole, siis netist on tänapäeval leitavad enamike autode kasutusjuhendid ja igaühel on võimalik tutvuda oma auto eripäradega.

Näiteks Tesla kasutusjuhendis on kirjas, et "Ei tohi hoiustada temperatuuril -30C üle 24h" ja mitmetel Hiina e-autodel on kasutusjuhendis kirje: "Mitte kasutada autot ümbritseval temperatuuril alla -15C". (Seda viimast marki ei maini, sest see auto ei ole veel meie regioonis ametlikult müügil.)

[Walter2]

... pole viitsinud rooli taha ronima hakata, olen ukse vahelt kontrollinud, et käik on väljas ja lihtsalt võtit keeranud. ...

Lihtsalt infoks.
Kui tänapäeval autotehnik nii rängalt ohutustenika eeskirju rikub...

Sulle lohutuseks - KT pole autotehnik vaid tavaline kasutaja, kes käivitab auto selleks et õigel ajal militaarfoorumis kohal olla..
Loodame et rahulikud ööuned on nüüd tagasi.

[OLAVI]

... üks transit omab ka start stop süsteemi ja see on päris hea indikaator vähemalt sellel autol. mootor ammu soe salong samuti aga foori taga seisma ei jää enne kui aku laetus on ka piisaval tasemel. mõnel päeval ei toimetagi see süsteem sest otsad lühikesed ja aku pole veel päris täis.

Start/stopp süsteemiga ei pruugitagi ühtlasel sõidul mitmeid tunde akut laadida, vaid hoitakse aku pinget 12,8V juures.
(Näiteks Tallinnast sõidad Tartusse akupingega 12,8V ja enne lõunaka ringi viskab pinge üle 16V.)
Kui teha mootorpidurdus, siis tõstetakse aku pinge kuni 16,3V juurde seniks kuni auto liikumine peatub.
Kui auto veereb lumelopas, kus liikumine on nagunii takistatud ja mootorpidurdust ei toimu, siis võib pool päeva mööda linna sõita, ilma aku pinge tõusuta.
(Mul on viimastel aastatel 3 erineva tootja Start/stopp süsteemiga masinat kasutuses olnud ja olen päevade kaupa voltmeetrit jälginud.)

[OLAVI]

... pole viitsinud rooli taha ronima hakata, olen ukse vahelt kontrollinud, et käik on väljas ja lihtsalt võtit keeranud. ...

Lihtsalt infoks.
Kui tänapäeval autotehnik nii rängalt ohutustenika eeskirju rikub...

Sulle lohutuseks - KT pole autotehnik vaid tavaline kasutaja, kes käivitab auto selleks et õigel ajal militaarfoorumis kohal olla..
Loodame et rahulikud ööuned on nüüd tagasi.

KT liikuritel vist ei olegi õhukotte ja selline omapärane info oli suunatud rohkem teistele teadmiseks.

Tõenäosus on küll väga väike aga ega ohutustehnika eeskirjad ilma asjata ei ole kirjutatud ja mitmed inimesed on selliselt õhukoti avanedes saanud kaelavigastuse ja jäänud kaelast allapoole halvatuks.

[Benjy]

Sestap on toyota stiilis hübriid asjalik, 12V aku laadimine käib läbi DC/DC konverteri ja laadima hakatakse peale kontaktorite rakendumist. Ja kõrgepingeakul on alati jaksu mootorit käima vedada.

[Kapten Trumm]

Lihtsalt infoks.
Kui tänapäeval autotehnik nii rängalt ohutustenika eeskirju rikub, et juhikohal istumata autot käivitab, siis võidakse ta koheselt töölt eemaldada.
Kui selline asi juhtub kutseeksamil, siis katkestatakse koheselt eksam ja loetakse eksam mittesooritatuks.
Ohutustehnika eeskirjade järgi tohib tehnik autol süüdet sisse keerata ja käivitada ainult juhikohal istudes.
(Märksõnadeks siin on airbägid ja juhi pea ning jäsemete vale asukoht ruumis.)

OK, ma siis edaspidi kükitan maha, siis jääb turvapadja ette üksnes võtit keerav käsi kui sedagi.

[Kapten Trumm]

KT liikuritel vist ei olegi õhukotte ja selline omapärane info oli suunatud rohkem teistele teadmiseks.
Tõenäosus on küll väga väike aga ega ohutustehnika eeskirjad ilma asjata ei ole kirjutatud ja mitmed inimesed on selliselt õhukoti avanedes saanud kaelavigastuse ja jäänud kaelast allapoole halvatuks.

On ikka. 1994 mersul on mõlemal pool ees turvapadjad ja 2000 Volvol on turvapatjasid lausa 6 (lugesin samapalju, kui 2010 Hondal).
Siis ei tohi ka rooli lähedale küünitada, mida enamik teeb (turvapadjast pääsemiseks on vaja istuda korrektselt, selg sirge.

[Walter2]

Turvapadjaga autol ei tohi juhtimisel käed üle rooli keskosa käia kui näit. sooritad pööret - kui padi pöördel vallandub siis võid saada käevigastuse või näo ja padja vahele jääv käsi võib tekitada näkku lisakahjustusi - sellised huvitavad nüansid mida autokool vaevalt et õpetab (huvitav kas selline info mõnel turvapadjaga auto kasutajajuhendis ka kirjas on?).
Üldse on elu siin maamuna pääl üks üdini riski bisness - igal pool võib erineval moel surma saada..

[Kapten Trumm]

Kui turvapadja põhjuseta väljalöömine suvalisel käivitusel oleks levinud probleem, küllap sellest oleks ka rohkem teada. Kas need pole mitte seadasi tehtud, et kuni kiiruseni 30 kmh on neid rakendav ahel katkestatud?

[vanahalb]

Kõigil autodel ilmselt ei ole alla 30 km/t piirangut. Alles oli üks video kus taat sõitis oma USA kastikaga, esirattaga vaikselt mingist palgist või barjäärist üle, auto nina kukkus poole meetri kõrguselt alla, turvapadi läks lahti ja punane MAGA müts lendas läbi lahtise külgakna välja
Pluss võimalused et seisad autoga tee ääres, keegi sõidab otsa ja siis oleks ka hea kui padi ikka lahti läheks.

Ma imestan hoopis Kapten Trummi kommet autot ukseprao vahelt käima panna. See eeldab siis et pargitakse käik väljas ja ilma käsipidurita?
Ma teen küll ka gümnastikat ja ei istu täpselt instruktsiooni järgi rooli taha. Talvel lihtsalt röötsakile sisse nii et mõlemad jalad välja jäävad. Siis löön parema saapa vastu vasakut lumest puhtaks, vajutan puhta jalaga siduri alla ja käigu välja (või piduri sest automaatkastiga muidu käima ei saagi), panen auto käima ja lähen õue tagasi lund rookida.
Riided pole ju lumised kui auto juurde ei tulda end üle põllu rullides.

Trummi meetod on ikka kraad kangem , arvestades et süütelukk on paremal ja sinna annab küünitada. A eks ma ole juba vana ka.
Või on Trummil emb- kumb , kas Lada või Porsche, vasakpoolse süütelukuga

[davidsoniharald]

....pead siis oma lumiste riietega ronima rooli või laskma käpuli ja ühe käega vajutama siduripedaali alla....

Siin me siis saame lugeda taktikalisest autokäivitamisest pärast lumise põllu rullimist. Tõeline jalaväelane kasutab iga võimalust madalroomamise harjutamiseks.

Aga tõsisemalt rääkides, siis mul on kaks 2012 aasta autot hoovis ja ostetud said nad kolme aasta vanusena. Kumbki ei võta starterit taha ilma sidurit alla vajutamata. DFPfiga ei ole kordagi probleeme olnud, ükski märgutuli ei ole sellele viidanud ja ihumehaanik on kiitnud puhta DPFi eest. Enamik sõite on ca 20 kilomeeteit pikad. Korra kuus sõidab vast veidi pikemalt ka. Autot kohapeal ei soojenda, mõlemad seisavad ahjupuudega sama katuse all. Ei ole vaja aknaid kraapida ega lund rookida. Pärast käivitamist paarkümmend sekundit kohapeal ja siis tasa ja targu sõitma.

[Marvin]

See libedakoolitus on täis debiilsus. Point on umbes selline et nkn tei sõita ei oska ja õpetame teid nii et kahjud oleks väiksemad.
Kõige lihtsam ja odavam oma sõiduoskust lihvida on käia jääradadel sõitmas. Olgu nad siis põllu või järve peale tehtud. Päevapilet maksab 10-20€ ja selle eest saad nõrkemiseni sõita. Paremat tunnetust ei saa sa kuskil mujal. Kui ei tea kus need rajad asuvad siis kõige parem abimees on Facebook. Sinna pane otsingusse jäärada ja vali milline meeldib

Iseenesest võib sellega nõustuda, et jäärajal sõitmine aitab libeduse tajumisele kaasa, kuid kvalifitseeritud (ehkki hetkel mitte praktiseeriva) sõiduõpetajana kinnitan, et libedasõidu koolitus on siiski üks uskumatult oluline ja väärtuslik osa praeguse aja autokoolitusest. Väga paljudel puudub igasugune ettekujutus, mismoodi auto libedal käitub ning mida kiirus peatumisteekonnaga teeb.