krijgsvolk kirjutas: ↑17 Okt, 2023 6:56
Fucs kirjutas: ↑16 Okt, 2023 19:14
Tartust Jõgevale sõites, kohe Tartu väljasõidul, on juba mingi järjekordne "katselõik" jälle äraorganiseeritud, kus ongi nüüd 80 kmh kiirusepiirangu märgid üles pandud.
Lisaks, meil Tartus ju sotsituustid ajavad oma autoliikluse piiramise vaimuhaigust.
Sellel suvel oli plaanis linna peamagistraal, Riia tänav, mõlemas suunas vaid ühe- rajaliseks muuta ja see teine jalgratturitele reserveerida,

kuigi Vanemuise tänav paralleelselt ju on kohandatud neile samustele masohhistidele.

Muide väntajad seal suht harva kulgevad. Õnneks pandi neile roosalillarohelistele aru pähe ja Taaralinna liiklusporno hardcore jäi olemata. Huvitav, mida see lollpeade seltskond järgmiseks suveks välja haudub!?
Sellel suvel Oiei, mitte ainult sellel suvel, juba eelmisel käis hirmus murdmine. Siis oli isegi mingitsetmene hange isegi tegemisel ja rahagi linna eelarvest planeeritud, et siis 2 postirida kummalegi teepoolele ridade vahele maasse orgunnida, et jalgrataste jaoks antud esimene rada teisest autodele jäetud rajast eraldada. Õnneks ikka suudeti sellele sotslibelillade lollusele pidurit ära tõmmata.
Ma olen ikka korduvalt võimalusel selgitanud, et juba ajast aega on Tartu linn (k.a. liiklus) olnud looduslikult jaotatud 3 osaks, jaotajateks siis Emajõgi ja raudtee. Ja juba ammusest ajast on liikluse eest vastutajatele selgeks tehtud põhireegel, et linnaliikluse toimimise aluseks on linnas nendes Emajõe ja raudtee ülekäikudes (sildades), läbikäikudes (ristmikest) ja altkäikudes (raudteesild/tunnel) ja nende ülekäikude vahelistel magistraaltänatel liikluse lahti hoidmine. Igasugune liiklemise takistamine, blokeerimine või sulgemine mõjutab pea poolt linna, kui mitte enamat. Põhimõtteliselt on kõik need ühendusmagistraalid eritalituse masinate põhitänavad. Ise elan ühe sellise ülepääsupunkti juures ja näen iga päev mis ja kuidas toimub. Kui ühel neist on (või luua tahtlikult) liiklustõrge, siis ummistub linnaosa (muidugi sõltuvalt kellaajast) kuni 3-4 kildi raadiuses justnimelt neis punktides ja neil magistraalidel/ristmikel. Kiirabi, haigla, politsei, tuletõrje- kõigi nende tegevus saab kahjustatud, kui neis punktides ja neil magistraalidel mingit sitta korraldatakse. Selleks ei pea eriline "ajugeenius" olema. Ma olen alati oma külalistele ja naabritele jne selgitanud, et
meie tänaval pargi kas õue, või kui auto jääb tänavale, siis pargi auto niimoodi kõnniteele, et nii autod oma reast väljumata, kui ka jalakäijad lapsevankritega pääseksid kenasti läbi, meil on nii lai kõnnitee, ja ütle seda ka teistele, sest meil on siin raudteeülesõit ja siit pidevalt käivad vilkurite/sireeniga nii kiirabi kui politsei, et ära umista liiklust . Linnavalitsuse menetleja tegi ikka trahvi. Mõõtsin auto ja aia vahelt ja pildistasin kõnnitee vabaks alaks 2 meetrit ja 30 sentimeetrit. Samas tänavanurgal on linna kõnnitee laiuseks ainult 80 sentimeetrit ja sellel samal 80-l sentimeetril on ka jälgede järgi näha, et pidevalt liiguvad seal pöördel oleva veoka tagumised paarisrattad (nb seal on linna maa ja isegi vaatenurga laiendamine ühe sirelipõõsa eemaldamisena oleks jubagi ok). Selgitasin asja olemust (st kogukonnast hoolivat pikaajalist kohalikku liikluskorraldust parkimisel ja tänavanurga olevat just linna tegemata tööd üliohtliku olukorraga jalakäijaile, nb see on ka laste koolitee seoses raudteeületuspunktiga) vist isegi menetlustalituse juhatajale ja seda veel korduvate kõnedega peale trahvi saamist, aga menetlustalitus keeldus trahvi tühistamast. Menetlustalituse seisukoht on, et
"sinu jutt on väga õige ja loogiline, aga mine sa räägi ise seda liiluskorraldajatele, meie siit menetlustalitusest küll ei lähe üleukse teise osakonda rääkima, et näe kas te ei teagi, et selgub, et seal on juba pikaajaline jama ja tegematajätmine. Et näe kasutasime võimalust trahvimiseks ja näe selgub, et tegelikult on seal asi loha linna poolt ja juba ammu-ammusest ajast". Tundub, et linnavalitsuse ongi vallutanud ja okupeerinud mingid sots-libe-lillad-jõud, kellede lipukirjaks on
"kui meie tegevuse tagajärjel kellelgi läheb halvemaks, siis me oleme õnnestunud ja juba ongi parem".
P.S. Sellel suvel toimus siis meie tänaval kõnniteele uue asfaldi panemine. (Mis on üldse omaette saaga, ja pika habemega lugu, mida oleks juba ka 20 aastat tagasi ära võinud teha... aga nojah...). Sel perioodil
seoses tööde kentsaka organiseerimisega nii raha, ajaplaneeringute, kui ka mõistuse puudumisel õnnestus mul korduvalt vestelda erinevate töid teostavate allhankijatega ja muidu organiseerimisvõllidega. Selgitasin asja olemust ja ohupunkte meie tänaval raudteest kuni ristmikuni. Mitmele mehele ja korduvalt. Et siin meie ülemise otsa juures ei ole midagi nii hullu tehagi, kui just seal all ristipeal, seal 80 cm juures! Seal on kõige olulisem koht. Et meie oleme selle vana asfaldiga juba ammauammu harjunud ja enne meie pärast muretsemist peaks selle nurga jalakäijatele (ja ka jalgratturitele!!!) ohutuks tegema. Vastus kopamehelt: rääkisin edasi, keelati seal risti peal tegelemast, paneme lihtsalt uue asfaldi. Isegi põõsast mitte, kopaga ammugi mitte. Pärast ütles, et ma tsipa ikka tõmbasin laiemaks siledamaks tegemise vajamise ettekäändel. Nüüd on seal olukord, et enam veokas jalakäijast päris üle ei sõidaks, nüüd saaksid sammukese tagasi astuda, ja veokas sõidab üle varvaste lihtsalt. Aga nähtavust ikka ei ole. Äärekive vahetati niimoodi, et tellija, st linn tellis utiliseeruvate kivide vahetuse. Ainult kõige hullemate. Sest raha ei olevat. Töövõtja pani siis kriitiliselt vaadates kõige õnnetumad kirja, peale seda tuli linna esindaja ja tõmbas pooled maha. Vahetati 4-5 kivi kaupa, siis jäeti 2-3-4 jne vahetamata ja siis jälle paar uut vahetusse jne. Töömehed ütlesid, et ühe jutiga ei saa linna objektil midagi, et eks ju järgmine aasta tuleme ja vahetame siis need täna vahelt tegemata jäänud 2-3 kivi kah ära. Et see poleks esimene kord linna (Tartu linna) objektil niimoodi töö tegemine (ja tõenäoliselt mitte ka viimane kord). Ei maks vist märkida, et absoluutselt kõik, kes sel tänaval mingit teetoimetust on teinud, on leidnud, et kõik need pooleks läinud, ära pragunenud ja ei-te-kuidas-viltu kõrgusega ära vajunud 50 aastat tagasi (ca 1975) pandud kivid oleks tulnud juba ammu tänaval tehtud ulatuslike ja sügavate nii veevärgi, kanalisatsiooni kui kaugkütte peamagistraaltrasside rajamise käigus ca 2002-2015 tehtud korduvate tööde käigus juba ammu tervikuna välja vahetada kogu tänava ulatuses neid töid tehes, et nad ei saa aru millistel kaalutlustel otsustas linn selle töö tegemata jätta (põhimõtteliselt kaevati äärekivi alt kolme meetri sügavusele välja, äärekivid olid kohati suisa õhus, pandi torud,pärast kaevend täideti ja ega kedagi ei kottinud, kuidas need äärekivid jäävad).
Tundub, et linnas on planeeritud ja mõtestatud tegevusega liikluskorraduses ja teedemajanduses midagi väga vussi läinud. Eks näis kas või millal suurte revolutsiooniliste libelillaplaanide tuhinas järgmine tegemata igapäevaoluline töö Sõpruse silla vuugi näol või mõne muu olulise liiklussõlme juures kõiki jälle ohkama paneb.