67. leht 113-st
Re: Liikluse planeerimisest
Postitatud: 28 Nov, 2023 16:00
Postitas Kapten Trumm
See meie "teehooldus" on üks järjekordne fatamorgaana, mis avaldub siis kui mõne ööga natuke rohkem lund maha sajab. Nimelt hooldaja peab tee saama lahti x tunni jooksul saju lõpust. See tähendabki seda, et hommikul tuleb hangedes sumbata. Kuna teenust ostetakse vähempakkumise meetodil, siis hooldaja loodab, et see talv lund ei tule ja kui tuleb, siis on sitt päev.
Aga jah, juba Võrklaev meedias kaagutas, kuidas automaksust tingitud vaesemate inimeste ja maainimeste "liikuvusprobleemid lahendab Madis Kallase juhitav liikuvusreform"
Ma parem edasi ei kirjuta, tuleb veel midagi eriti roppu

Re: Liikluse planeerimisest
Postitatud: 28 Nov, 2023 16:55
Postitas Smith
parkija kirjutas: ↑28 Nov, 2023 15:21
Tegelikult ei pea minister lund lükkama vaid ikka need , kes seda teehooldust korraldavad tööle panema aga , kuidas seda teha kui iga sammul võib väita - pole raha.
Ja elektriautod tahavad vähemalt sama heal tasemel hooldatud teid kui sisepõlemismootoriga, kui mitte paremaid, aga panustama riigieelarvesse hakkavad nad ju vähem.
Kogu see kompott viitab sellele, et vaja oleks erisusi, aga nende tegemine on keeruline. Kuueliikmelisel perel 7-kohaline Sharan või analoog ei ole priiskamine, aga automaksu vaadates justkui on.
Kolime kõike linna, ärme lapsi saa ja sõidame Mitsubishi iMiev’idega ringi, siis päästab väike Eesti maakera. Ma ei ole uhhuu, aga see automaksu jama ajab ikka vihale küll.
Re: Liikluse planeerimisest
Postitatud: 28 Nov, 2023 20:28
Postitas vanahalb
Smith kirjutas: ↑28 Nov, 2023 16:55
Kogu see kompott viitab sellele, et vaja oleks erisusi, aga nende tegemine on keeruline. Kuueliikmelisel perel 7-kohaline Sharan või analoog ei ole priiskamine, aga automaksu vaadates justkui on.
Maailmamastaabis see ei ole keeruline. Eestil on mingid mulle üsna arusaamatud mantrad " tasakaalustatud eelarve" , "lihtne maksusüsteem" ja muud taolist. See esimene suurendab vaesust ja teine ebavõrdsust. Enamasti on vsastupidi - maksusüsteemid on keerulised et saaks arvestada igasuguseid erisusi.
Näide on natuke puusalt lastud sest ma ei ole selliseid soodustusi kasutanud kuigi võiks. Kasvõi: kui kodust tööle pole ühistranspordiga võimalik jõuda tunni ajaga siis autokasutus maksustatavast tulust maha. Soomes on see praegult 53 senti/km. Ühistranspordi sõiduplaanid on kõigile kättesaadavad, ka maksuametile ja pole suurt vaielda et kas siis jõuaks või ei. Midagi sarnast on ka tingimus et kui elukoht on kaugemal kui 35 km siis on tööpäev 7 tundi kuid makstakse 8 eest. Ma ei tea kas see on meie töökohas mingist seadusest tulenev või ametiühingu poolt välja aetud. Muid nüansse on ka ja neid ei arvuta maksuamet. Maksuamet saadab ainult eeltäidetud deklaratsiooni ja igasuguste selliste soodustustega täiendab seda igaüks ise. Kui oskab ja viitsib sest võib ka algsete numbrite alusel tulumaksu maksta ja eks siis saab mõni neeger tööinimese mugavuse arvelt omal kõhu täis.
Väga loominguliselt pole deklaratsiooni ka vaja täiendada sest võidakse kontrollida.
Re: Liikluse planeerimisest
Postitatud: 29 Nov, 2023 10:35
Postitas ahto42
Aga soola võiks ära keelata, kui siis kui on kevadesula, et kiirelt lumejäägid kaoks.
Re: Liikluse planeerimisest
Postitatud: 29 Nov, 2023 10:45
Postitas A4
Mitte et mulle sellised asjad nagu rohepööre, liikuvusreform ja automaks väga imponeeriksid, aga olgem ausad – automaks ja džiipide kõrge maksustamine tõenäoliselt ei saa olema asjad, mis nüüd elu maal välja suretaksid, või probleemid, mida ei saaks teistmoodi lahendada kui maasturite kasutamise soosimisega maal.
Esiteks, meeldib see meile või mitte, aga Eesti asustuse paiknemist ja haja-asustust vaadates jääb maal elamine linnaga võrreldes mitmes mõttes ka edaspidi kallimaks ja keerulisemaks olenemata sellest, kas maasturitele tuleb kõrge automaks või mitte. Jah, kinnisvara ise maapiirkondades on odavam kui suurtes linnades, aga paratamatult tuleb maal elades arvestada sellega, et iseenda üksikule majapidamisele puurkaevu/kommunikatsioonide/jne tagamine on kallim ja keerulisem – sellega peab maal elav inimene paratamatult arvestama. Vahemaad poodi/kooli/tööle jne on suuremad, võtavad rohkem aega ja rohkem kütust kui linnas – sellega peab maal elav inimene paratamatult arvestama. Ükskõik kui hästi panna tööle ühistransport, säilib ilmselt majapidamises vajadus rohkema kui ühe auto järele – sellega peab maal elav inimene paratamatult arvestama. Jne. Talvised lumetormid ja kinnituisanud teed on siin nüüd kõige väiksem probleem, sest olgem ausad – selliseid lumetorme nagu üleeile-eile on aasta peale heal juhul kokku 1-3 tükki ja sellega ilmselt peaksid arvestama mitte ainult maal, vaid ka linnas elavad inimesed, et siin regioonis elades võib ette tulla 1-3 päeva, kus on mõistlikum koju jääda nii tööl kui koolis käival inimesel. Said inimesed niimoodi maal ära elatud 100 või 200 aastat tagasi, saavad vast ka täna.
Automaksust loobumine vms pole siin minu arvates asi, mis probleeme lahendab või leevendab, või ka asi, mille peale kõik maalt äkki linna ära kolivad. Kui automaks tuleb, siis on minu arvates loogiline ja lihtsalt kontrollitav see, kui paljulapselistele peredele maksusoodustus või -vabadust tagada. Aga mingite regionaalsete eripäradega (a la elan maal ja vajan seetõttu maasturit) arvestamine lõppeb raudselt paraja posu pettustega, kus inimesed end nimme sisse kirjutama oma suvilatesse vms, et saaks rahulikult Tallinnas maasturiga maksuvabalt edasi liigelda.
Lisaks ei lahenda maasturid ja automaksust loobumine ära nende maal elavate inimeste probleemi, kes endale niikuinii džiipi või üleüldse autot ei jaksa osta või ei suuda sellega enam sõita, nagu näiteks vanainimesed, kellede hulk ja eluiga muudkui kasvab. Need jäävad ikka vajama ühistransporti, mida iseenesest on võimalik korraldada efektiivsemalt ja odavamalt, kui praegune keskerakondlik „tasuta maakonnasisene ühistransport“, mis on kallis, aga sõidab tihti ikka valedes kohtades ja valedel aegadel. Ma põhimõtteliselt ei näe põhjust, miks ei ole selle tausta ühistranspordirahade eest maapiirkondades suurte liinibusside asemel võimalik käima panna väiksemaid busse või autosid n-ö nõude või tellimise peale? Või miks pole võimalik igal vallal korralikult käima panna koolibussid, millede graafikud oleksid reaalselt ühildatud nende aegadega, mil sellesama valla poolt peetavas koolis tunnid reaalselt algavad ja lõppevad. Samuti pole inimestel väga keeruline oma koduvallalt välja nõuda seda, et sahamees reaalselt kõik pidevalt läbitavad teed lahti lükkaks – see on päeva lõpus puhas nõudlikkuse küsimus, et „miks ma vallale makstavate maksude eest lumesahka üldkasutatavale teele ei saa“ + paaril-kolmel päeval aastas tasubki arvestada sellega, et jääda pigem koju (ka üleeile hakati juba varakult välja andma suhteliselt selgesõnalisi hoiatusi, et jääge palun võimalusel koju, mis ikkagi ei takistanud kümnetel autodel sinnasamasse väga hästi-teada tuntud Padaorgu ennast kinni sõitmast).
Re: Liikluse planeerimisest
Postitatud: 29 Nov, 2023 13:05
Postitas Kapten Trumm
Sul A4 ei paista vist akuutset maal elamise kogemust olevat? See ühistranspordi jutt on puhas poliitiline edumantra, tegelikkuses saavad sellest osa vaid need, kes mõne suure tee lähedal elavad, kes mitte, neil tuleb ikka ise leiutada ja "automaksu" kiuste. Maal ei hakka never ever olema sellist ühistransporti, mis asendaks inimeste autosid.
Maainimesel ongi mitu autot. Miks? Sest suure dziibiga pole otstarbekas suviti sõita, auto kulub, kütusekulu suur, aga talvel on hädavajadus. Suve tarbeks on mingi teine tont teab kui vana ökoboks. Kindlasti on põllu- ja metsatöödeks veel midagi ja kindlalt seisab mingi varuosadoonor nõgestes, et eeltooduid käigus hoida. Üks mu hea tuttav Eesti vaeseimas vallas (ametilt päästja) just sedasi elab. Lähim pood on 20 km mööda kruusateed. Tööle on 40 km.
Minul isiklikult on vastik kuulata sellist loba, kus mingid kliimaministeeriumi poliitbroilerid õpetavad inimesi maal elama. No on rumal see õpetus, rumal, rumal. Eriti lahe oli veel see "automaksu areng", kus ok, enamik maarahvast oleks saanud hakkama 50 eur per auto, aga noh, kliimaministeerium veits kaagutas ja juba sai sellest vaikselt 70, "pole piisavalt roheline" ja "hakatakse 30a vanasid romusid saksast tooma". Parafraseerides Ansipit, no tule taevas appi
Ja noh, kui maainimesi reformivad liikuma inimesed, kel pole probleem kuluhüvitise eest pea iga normaalne uus auto osta või keda sõidutab ministeeriumi autojuht ministeeriumi autoga, siis arusaadavalt kvaliteeti sellest "reformist" ei sünni.
Re: Liikluse planeerimisest
Postitatud: 29 Nov, 2023 13:16
Postitas Kapten Trumm
Smith kirjutas: ↑28 Nov, 2023 16:55
Kolime kõike linna, ärme lapsi saa ja sõidame Mitsubishi iMiev’idega ringi, siis päästab väike Eesti maakera. Ma ei ole uhhuu, aga see automaksu jama ajab ikka vihale küll.
Aga seda "automaksu" taobki element, mis nendele kriteeriumitele vastab. Lisaks paistab Brüsselis mõni "kliimavoliniku" ametikoht suure "koduigatsustasuga", selle nimel võib lausa Eesti kirbukaka suuruse majanduse allavett lasta, peamine, et "kliimakriteeriumid" on täidetud.
Ehk siis: Eesti kirbukaka suurune majandus ja kirbukakast natuke suurem CO2 emissioon ei muuda midagi, kuid sellele robustselt lähenendes võib hävidada seegi pisuke reaalmajandus, mis meil nina veepeal hoiab. Me peaksime hoiduma ökofashismi hiilivast kehtestamisest.
Re: Liikluse planeerimisest
Postitatud: 29 Nov, 2023 14:06
Postitas A4
Kapten Trumm kirjutas: ↑29 Nov, 2023 13:05
Sul A4 ei paista vist akuutset maal elamise kogemust olevat? See ühistranspordi jutt on puhas poliitiline edumantra, tegelikkuses saavad sellest osa vaid need, kes mõne suure tee lähedal elavad, kes mitte, neil tuleb ikka ise leiutada ja "automaksu" kiuste. Maal ei hakka never ever olema sellist ühistransporti, mis asendaks inimeste autosid.
Maainimesel ongi mitu autot. Miks? Sest suure dziibiga pole otstarbekas suviti sõita, auto kulub, kütusekulu suur, aga talvel on hädavajadus. Suve tarbeks on mingi teine tont teab kui vana ökoboks. Kindlasti on põllu- ja metsatöödeks veel midagi ja kindlalt seisab mingi varuosadoonor nõgestes, et eeltooduid käigus hoida. Üks mu hea tuttav Eesti vaeseimas vallas (ametilt päästja) just sedasi elab. Lähim pood on 20 km mööda kruusateed. Tööle on 40 km.
Minul isiklikult on vastik kuulata sellist loba, kus mingid kliimaministeeriumi poliitbroilerid õpetavad inimesi maal elama. No on rumal see õpetus, rumal, rumal. Eriti lahe oli veel see "automaksu areng", kus ok, enamik maarahvast oleks saanud hakkama 50 eur per auto, aga noh, kliimaministeerium veits kaagutas ja juba sai sellest vaikselt 70, "pole piisavalt roheline" ja "hakatakse 30a vanasid romusid saksast tooma". Parafraseerides Ansipit, no tule taevas appi
Ja noh, kui maainimesi reformivad liikuma inimesed, kel pole probleem kuluhüvitise eest pea iga normaalne uus auto osta või keda sõidutab ministeeriumi autojuht ministeeriumi autoga, siis arusaadavalt kvaliteeti sellest "reformist" ei sünni.
Igaks juhuks ütlen ära, et ma oma elu esimesed 20 aastat elasin maal. Tõsi, linnalähedasel maal, aga teede ja teehoolduse kvaliteet oli 1980. ja 1990. aastatel talviti üldjuhul selline, et polnud harvad korrad, kus vanemad ei saanud tööle minna ja lapsed kooli (viimaseid see muidugi eriti ei morjendanud). Ja kuidagi sai ikka ära elatud niimoodi, et terve pere peale oli üks Zaparožets, hiljem üks Ziguli-06. (Üleüldse ei saa aru, kuidas vanasti inimesed maal elada said, kuid maastikuläbivusega Villiseid jagus vaid kolhoosi suurematele saksadele jms asjapulkadele?).
Aga ega ma ei ole maasturite, või peres mitme auto omamise vastu. Las inimesed omavad selliseid ja niipalju sõidukeid, nagu rahakott kannatab. Seda ma silmas pidasingi, kui ütlesin, et maal elamine on paratamatult kallim kui linnas. Kui on piisavalt raha selleks, et lumetuisu-päevadeks igaks juhuks maasturit omada (mis ilmselt siis ülejäänud u 300 päeva aastas seisab jõude), siis ei likvideeri ka see automaks elu maal ära.
Ja automakust kui sellisest nii palju, et seda tegelikult ei tehta kliimaeesmärkide täitmiseks või selleks, et keegi Brüsselis hea sooja koha saaks. EL olemuslikult ei nõua liikmesriikidelt automaksu kui sellise kehtestamist. Kehtestatakse seda praegu esmajoones selleks, et riigikassat u 200-300 miljoni euro võtta aastas täita. Kliima-eesmärkide täitmine on üks kõrvaline „positiivne mõju“, üldiselt aga lihtsalt hea täiendav ettekääne-põhjendus maksu kehtestamiseks.
Enamgi veel – mulle isiklikult selline asi nagu automaks olemuslikult ei meeldi, sest iga uus maks tekitab juurde täiendavat ja kasutut bürokraatiat; mulle maailmavaateliselt meeldiks rohkem see, kui eelarvetasakaalu saavutamiseks (ja kaitsekulude taseme hoidmiseks) suurendatakse olemasolevaid makse. Liikluse puhul näiteks kütuseaktsiisi, mis oleks selles mõttes märksa õiglasem, et maksustaks vaid reaalset tarbimist, mitte nt autode omamist (sh siis, kui see on maainimese maastur paariks talvekuuks, või kollektsionääri uunikumide kogu). Enamgi veel – see Eesti automaks saab olema väga ebapopulaarne, kuna puudutab kõiki, tekitab (kohati tarbetult) suuri emotsioone ning seda pole olemslikult võimalik niimoodi kehtestada ilma, et mingit ühiskonnagrupid tarbetult palju pihta ei saaks. Selles mõttes on isegi pisut hämmastav, et praegune valitsus selle koorma endale on kaela võtnud, ja teeb seda veel nii pikalt ja kohmakalt – justkui nimme selleks, et oma toetusreitinguid ikka võimalikult pikaajaliselt ja sügavalt kahjustada.
Aga veelkord – automaks pole maailma lõpp ega elu lõpp maal.
Re: Liikluse planeerimisest
Postitatud: 29 Nov, 2023 15:00
Postitas NGolf
Kütuseaktsiis tõuseb nagunii igaastaselt, jõudes 2027. aastaks 46 sendini liitri diisli ja 56 sendini bensiiniliitri pealt. Lisaks käibemaksu tõus 22%le. Kui eelarvelaekumised pole piisavad, eks siis tõstetakse veel rohkem, kuni eelarve tasakaalu saab.
https://www.err.ee/1608945761/kutuseakt ... ist-tousma
https://www.err.ee/1609115183/uuel-aast ... tsiisitous
https://www.riigiteataja.ee/akt/101072023013
Lisaks
Alates 01.01.2024 kaob ära õigus oma maksustatavast tulust maha arvata:
- täiendavat maksuvaba tulu laste eest,
täiendavat maksuvaba tulu abikaasa eest ning
eluasemelaenu intresse.
https://www.emta.ee/uudised/aastatel-20 ... muudatused
Re: Liikluse planeerimisest
Postitatud: 29 Nov, 2023 20:16
Postitas Kapten Trumm
Igaks juhuks ütlen ära, et ma oma elu esimesed 20 aastat elasin maal. Tõsi, linnalähedasel maal, aga teede ja teehoolduse kvaliteet oli 1980. ja 1990. aastatel talviti üldjuhul selline, et polnud harvad korrad, kus vanemad ei saanud tööle minna ja lapsed kooli (viimaseid see muidugi eriti ei morjendanud). Ja kuidagi sai ikka ära elatud niimoodi, et terve pere peale oli üks Zaparožets, hiljem üks Ziguli-06. (Üleüldse ei saa aru, kuidas vanasti inimesed maal elada said, kuid maastikuläbivusega Villiseid jagus vaid kolhoosi suurematele saksadele jms asjapulkadele?).
Kolhoosiajal oli elu maal lihtsam kui täna, sest toona kihas seal elu, täna pole paljudes kohtades muud kui mõned pensionäridest kohalikud. Kui ma vaatan seda kolhoosikeskust, kus mida oma suved veetsin, siis täna on seal....pommiauk, kus pole suurt midagi. Kool veel hingitseb, aga kui see kaob, siis läheb edasine allakäik kiiresti. Eelkõige oli vahe selles, et töö oli olemas samas, mis rohkema vaba aja tõttu võimaldas pidada oma lehmakest ja teha metsast küttepuid ja muid autonoomseid asju (ei sõltunud väga poest), täna on töö kaugel eemal (kohapealse palgaga ei ela ära) ja kui tuled koju õhtul (offkoors autoga, sest buss käib võibolla korra nädalas), siis on elurütm umbes sama nagu linnainimesel. Ja loomulikult, kool oli igas külas olemas.
Ja noh, 16-18 cm kliirentsiga nõuka sõiduautod on oma läbivuselt võrreldavad tänaste ühesillaveoliste pargimaasturitega, tänapäeva säästuautol on põhja all hea kui 10 cm ruumi ja peale öist lumesadu istud sellega põhja peal lihtsalt kinni. Vaatasin lihtsalt garaazist hetk tagasi nalja pärast - teatud maastikusuunitlusega XC70l on põhja all samapalju ruumi kui mossel. Talihooole - no maanteid ei tea võrrelda. Seda, et kolhoosis jäid lehmad hommikul lüpsmata, sest teed olid lahti lükkamata, vähevõimalik. See on maal täna nii, et millal ainus vähempakkumise võitnud traktoriomanik parasjagu jõuab.
Poliitikutel, kes fantaseerivad "liikuvusreformi" teemal, soovitaks praeguse ilmaga nädalake kuskil ääremaa valla karumustikas veeta, oleks hariv. Ühistransport on äärmiselt vilets ja ei vasta vajadustele, seepärast autoga sõidetaksegi. Seal Eesti vaesemas vallas, kus mu ämm elab, käib muide ühistransport sealt külast läbi valla keskusesse....1 kord nädalas ja kui on rohkem lund, siis ei tulegi, sest valla "talihoole" koosneb ka ühest traktorist. Eks raha lihtsalt pole rohkemaks. Selleks, et luua karumustikas autole hädapärastki alternatiivi pakkuv ühistransport, on see "automaksu" summa vaja vähemalt 5-ga korrutada ja siis võibolla hakkab saama.
Re: Liikluse planeerimisest
Postitatud: 29 Nov, 2023 21:00
Postitas ugandiklubi
automaks pole maailma lõpp ega elu lõpp maal.

Aga hakkab seda kiirendama küll .
Re: Liikluse planeerimisest
Postitatud: 29 Nov, 2023 21:33
Postitas maksipoiss
Kapten Trumm kirjutas: ↑29 Nov, 2023 20:16
Ühistransport on äärmiselt vilets ja ei vasta vajadustele, seepärast autoga sõidetaksegi.a.
Ma kardan et maal elavate inimeste ja poliitikute nägemused sellest, kus maalt see ühistransport hakkab vastama vajadustele, erinevad kardinaalselt. St. et ei maksa sellest kui poliitik lubab tulevikus vajadusele vastavat ühistransporti väga elevile minna. Kuna maapiirkondades on poliitikud pääste vabatahtlike kraesse nihverdanud, siis huvitav kuidas nad liikuvusreformi raames väljakutsele reageerimist ettekujutavad, Et peale väljakutse saamist läheb päästja bussipeatusse bussi ootama või

?
Re: Liikluse planeerimisest
Postitatud: 29 Nov, 2023 23:03
Postitas OLAVI
maksipoiss kirjutas: ↑29 Nov, 2023 21:33
... Kuna maapiirkondades on poliitikud pääste vabatahtlike kraesse nihverdanud, siis huvitav kuidas nad liikuvusreformi raames väljakutsele reageerimist ettekujutavad, Et peale väljakutse saamist läheb päästja bussipeatusse bussi ootama või

?
Promotakse ju nõudepõhist transporti.
Väljakutse korral avab päästja valla äpi, registreerib selles oma sõiduvajaduse ja mille peale valla valve sotsiaalautojuht lülitab e-autol salongisoojenduse sisse ning kui aknad on jääst puhtaks sulanud ja aku täis laetud, siis kihhhutab e-autokesega käbi lume päästjaid külapealt kokkukorjama.
Re: Liikluse planeerimisest
Postitatud: 30 Nov, 2023 11:39
Postitas Kapten Trumm
Toompea lossi ja superministeeriumi aknast vaadates tunduvadki maailma probleemid lihtsad ja elementaarset lahendust vajavad, tuleb see vaid seaduseks raiuda ja pööbli ülesandeks on seda täita. Paraku aga, kui sedasi asjade tegijatel puudub akuutne kogemus või sotsiaalne silmaring (mis tekib vaid aja jooksul, varastes 20ndates ametnikul seda pole), siis saab see teostus rohukama tasemel olema pehmelt öelda loll. Kõige ilmekam oli ehk see automaksu tutvustamise üritus suvel, kus ametnikud teatasid nipsakas toonis, et kutsusime osapooled kokku, kuid ärge lootkegi, et teie ettepanekuid arvestatakse, lihtsalt EL-s on "kaasamise nõue" ja seda tuleb täita.
Ma imestan endiselt peaministri lähikonna ignorantsi taset - et kuidas ei saada aru, misasi seda RE populaarsust kivina allapoole tirib. Ja see langus omandab juba sellise mõõtme, et järgmiste valimiste järel terendab ees opositsiooni pink. Loomulikult ei ole selleks ei 2% käibemaksutõus või mõnekümnelt tuhandelt lastetoetuse tagasi võtmine, vaid justnimelt seesama automaks - see on iga eestimaalase jaoks isiklik ja mõneti eriline teema. Kuna paljude jaoks ongi normaalne auto ainus maitse paremast elust. Aga selle asemel et natuke järgi mõelda, taotakse kivipalli edasi - ja mida kõrgemaks riigi rahaisu kisub sel teemal, seda vaenulikumaks muutub tavainimene. Ja prognoosin, et peagi muutub see reitingu langus katastroofiliseks, sest viljad alles tulevad - ühel hetkel need maksud rakenduvad ning siis ärkavad ka need, kes seni ükskõiksed on olnud.
Re: Liikluse planeerimisest
Postitatud: 30 Nov, 2023 11:49
Postitas Kapten Trumm
OLAVI kirjutas: ↑29 Nov, 2023 23:03
Promotakse ju nõudepõhist transporti.
Väljakutse korral avab päästja valla äpi, registreerib selles oma sõiduvajaduse ja mille peale valla valve sotsiaalautojuht lülitab e-autol salongisoojenduse sisse ning kui aknad on jääst puhtaks sulanud ja aku täis laetud, siis kihhhutab e-autokesega käbi lume päästjaid külapealt kokkukorjama.
Märksa suurem probleem on äärealadel hoopis see, et need vabatahtlikud komandod seisavad tihti püsti kutseliste päästjate najal, kes kuskil "tõmbekeskuses" riigitööst vabal ajal teevad sama asja vabatahtlikes pisikomandodes. Ja vabatahtlikud komandod on Eestis enamuses, mitte vähemuses.
Küsimus on lihtsalt selles, et kui ühel päeval fekaal ventileerub, siis ja kutselisele päästjale kehtestatakse mingi kõrgendatud valmisolek, siis jäävad vabatahtlikusse komandosse parimal juhul alles kutselise pereliikmed ja sõbrad, kes on läbinud tihti vaid pealiskaudse baaskursuse.
Selline valmisolek kahel toolil eeldab muide samuti autot, mis kindlasti liiguks, et käia kodust 30 km kaugusel kutselises komandos ja pärast tulla kohe vabatahtlikku.