Seekord oli siis sihikul lennuki jäänuste välja toomine soisest metsast.
Peale koha ülevaatamist tõdesime,et tõenäoliselt on tegemist vene pommitaja Pe-2 jäänustega.Lennuk peaks välja nägema nii:

Kahjuks ei olnud metallikrattide käest pääsenud palju - alumiinium oli tükikeste haaval ilmselt näpitsatega enamuses lahti murtud kotikestega seljas minema tassitud.Meie suutsime ajaloo jaoks päästa
teliku

ja väntvõlli

Samuti ühe tiivaraami,millest minul kahjuks pilti pole.
Kuna osasid oli vähe, otsustasime igaks juhuks läbi traalida ka vahetus läheduses oleva veekogu.Peale pikka tragimist ja paljude pettumust valmistanus puurontide pinnaletirimist näis saatus meile lõpuks naeratavat.Pinnale tõusis hästi säilinud keerukas ja osaliselt läikiv konstruktsioon,mille peale pingsat lennuki tarvikutega seotud mõttetööd defineerisime kui lenduri kirjatuvide puuri.Millegagi ju pidi ülemustega sidet pidama!


Tassinud õhtuks need jupid lattu muuseumile üleandmiseks kukkusime suurest väsimusest magama.Minul isiklikult oli küll väga kahju ,et õhtune vestlusring minu poolt osa võtmata jäi ,aga ega teisedki vist väga kaua üleval jäksanud olla.
Järgmisel päeval läksime vaatama kohta,kus pidi üks propaganda miin olema.Niikaua,kui nooremad ja entusiastlikumad kamraadid mööda metsa ringi tuiskasid puhusime vanemate härrastega mõnusalt juttu autode läheduses,pommilehtrite vahel.Aeg möödus kui linnutiivul.
Tundub siiski,et propaganda oli omale juba mõne ohvri leidnud,sest metsast seda enam tuvastada ei suudetud.
Sel päeval avanes meil mõneti ootamatul ülipõnev võimalus tutvuda suurte militaarajaloo/arheoloogia entusiastide tööde-tegemistega,mille kõrval meie pingutused tehnikajäänuste päästmisel tunduvad titepiuksuna.Loomulikult ei jätnud me seda võimalust kasutamata!
Silm lausa puhkas kõige selle aastatepikkuse töö tulemusena päästetud tehnika ridadel,ning peab ütlema,et ka töökoja ruumid olid muljetavaldavad - tõeliselt ruumikad angaarid koos paarikümnetonnise tõstejõuga telferiga - see teeb iga tehnikaharrastaja meele rõõmsaks!
Tanki kere on värvimiseks ette valmistatud:

Mootor tiksub igatahes korralikult:

Kahureid oli väga palju:


Mõned neist väga hästi säilinud:


Väga meeldis mulle ka lennukiangaar,ning plaanid - jutud toimunust ning taastamismõtetest.
Taastamist ootav IL2

Raske ette kujutada,et selline nägi ta kunagi välja:

Eriti meeldis mulle järvest üles tõstetud hästisäilinud IL ja tema lugu -


Kuuliaukude suuna ja kaliibri järgi on kindlaks tehtud,et tagant tulistas teda FW 190,sakslaste tulele on vastanud pardalaskur, kes oli oma padrunivarud lõpuni ära kulutanud,ning haavata/surma saanud.Kabiini tagaosa on samuti puruks lastud.Lendur proovis hädamaandumise sooritada järvejääle,kuid jää ei pidanud vastu.ja lennuk vajus vetevoogudesse viies endaga kaasa nii laskuri,kui piloodi.Nüüdseks on mehed kalmistule maamulda maetud ja nende võitlusvahend ootab eksponeerimiseks kordaseadmist.


Kahjuks ei olnud mul õiget fotokat ja seega õnnestunud mul pildid eriti.Äkki teistel kamraadidel on midagi paremat,mis nad võiksid inimestega jagada?