) ja tahaks noorpõlve harrastust viljelema hakata. Miks?Esiteks on füüsiline vorm käest läinud, teiseks eileöine juhtum. Läksin sõbra juurde ja selja tagant hõigati (teiseltpoolt teed), olen omale reegliks teinud, et probleemide vältimiseks öösel ringi kooberdades (nii harva kui seda ka juhtub), eiran igasugu kontaktiotsimisi. Senini on see toiminud, kuid see ajukääbik jooksis üle tee, rabas mul jopest kinni ja käratas: "sa jobu ei kuule kui sinuga räägitakse?". Aru pidamata saatsin ta ülerinna heitega (olen 4 aastat maadlusega tegelenud) asfaldile, võttis moluoinal hinge korralikult kinni ja jalgadega üle käima ei hakanud (aga tahtmine oli küll
). Täna on kondid kanged ja kere valus ühest pingutusest. 
Ühesõnaga, kui keegi oskab mulle õiged kontaktid soovitada, siis olen väga tänulik!
