http://unejutt.epl.ee/artikkel/24367527.08.2003 Eesti Päevaleht
Kaks küsimust
MADIS MIKKO, kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja
Kaido Pihlakas küsis avalikus kirjas, kes koostasid julgeolekuriskide analüüsi, mis ei näe lähema kümne aasta jooksul Eestile sõjalist ohtu?
Ükski ulatuslik julgeolekut käsitlev raamdokument ei valmi Eestis ammu kuskil kabinetivaikuses. Kasutatakse võimalikult laia ekspertide ringi ka NATO-s ning meie liitlasriikides. Detailsemad ohuhinnangud on valminud Eesti luure- ja vastuluurega tegelevate ametkondades.
Millised on nende erialased ettevalmistused ja kogemused?
Lai ring ministeeriumite ja riigiasutuste ametnikke ning sõjaväelasi, riigikogu liikmeid, endisi ja praegusi ministreid. Paljude neist haridustee sisaldab õppeasutusi nagu Tartu Ülikool, Harvard, Oxford, Cambridge, NATO kaitsekolledž Roomas, Balti kaitsekolledž Tartus, Soome, Rootsi, Saksamaa jpt riikide sõjaväelised õppeasutused ning erikursused.
Mitmed neist inimestest, kes Eestis riigi julgeoleku eest vastutavad, on omal alal töötanud taasiseseisvumise algusest alates. Õppinud ja arenenud koos meie riigiga.
Viidatud avalik kiri:
http://www.epl.ee/artikkel/24357726.08.2003 Eesti Päevaleht
MRP aastapäevaks kaitseväereformi salaprotokollid
KAIDO PIHLAKAS
Eelmisel nädalal köitis tähelepanu ja tekitas ärevust kavandatava kaitseväereformi kohta esitatud info ebapiisavus, osaliselt avaldatud seisukohtade pealiskaudsus ja loosunglikkus.
Riigikaitses tehtavad muudatused põhinegu tõsisel analüüsil ning reaalseid vajadusi arvestades. Ja mitte loodut lammutades. Riigikaitse ülesehitamisel ei tohi unustada ajaloolist kogemust ja edukate väikeriikide, nagu Soome, Šveitsi, Iisraeli riigikaitse põhimõtteid.
Kaitseminister Margus Hansoni ja ministeeriumi analüütikute kavandatava reformi nurgakiviks on julgeolekuriskide analüüs, mis näitavat, et otsest sõjalist ohtu Eestile lähema kümne aasta jooksul ei ole. Kodanikuna ootan selgitust, kes tegid analüüsi, milline on nende erialane ettevalmistus ja kogemused?
Peaminister Juhan Parts on avaldanud, et Eesti kaitsejõududele on kõige tähtsam valmisolek Eesti riiki kaitsta, valmistuda NATO-liikmelisuseks ning et kaitsevägi peab koosnema esmajoones üksustest, mis on kiiresti ümberpaigutatavad, tänapäevaselt varustatud ja professionaalsed. Ent tänapäevaselt varustatud, professionaalsel tasemel ja kiiresti ümberpaigutatav peab olema ju ka reservarmee.
Reform nulliks rahva kaitsetahte
Tõsist muret teeb mõne poliitiku seisukoht, et NATO liikmena realiseeritakse Eesti riigikaitse parimal viisil, kui me lähimatel aastatel likvideerime reservarmee ja loome palgaarmee. Eesti ei suuda kunagi ülal pidada riigikaitse vajadusi rahuldavat palgaarmeed. Me peame ka tulevikus valdavalt ise tagama riigikaitse nagu Soome jt väikeriigid. Kui Eesti muutub omal maal valdavalt julgeoleku tarbijaks, aga mitte selle tootjaks, nullime rahva kaitsetahte täiesti.
Me peame lähtuma meie endi vajadustest, täites ka kohustusi NATO ees, mitte aga seadma esmaseks USA soove Araabia ja Aasia kriisikollete likvideerimisel. Puuduvad ju mõistlikud põhjused anda NATO-le artikkel 5 operatsioonideks jalaväepataljon ehk ca 1000 meest. See ei arvesta meie võimalusi ja vajadusi. Võrreldes rahvaarvu, peaks Poola andma 29 000 meest, mida keegi ei julgeks isegi välja öelda.
Kui me lähiaastatel likvideerime reservarmee, siis ajaks, kui nähtav sõjaline oht peaks Eestit ähvardama, ei suudaks me enam uut reservarmeed luua. Meil pole siis piisavalt aega ega vahendeid, hääbunud on rahva kaitsetahe ning hästi väljaõpetatud ja varustatud kaitsearmeed asendab väljaõpetamata kahuriliha.
Ja üldse, kas saab reaalset sõjalist ohtu ette näha? Kas sellist ohtu nägi ette Kuveit või Iraak? Reaalset ohtu ei soovinud näha või ei suutnud näha Eesti poliitikud 1939–1940 ning rahvale sisendati vastupidist. Usun ja loodan, et Juhan Parts jääb kindlaks oma sõnadele, et “väikeriigis on oluline iga inimese soov kaitsta oma riiki.
Palgaarmee aga sisaldab sõnumit: ärge muretsege, meil on paar tuhat sõdurit, kes teid ohu korral kaitsevad. See on aga vale sõnum väikeriigile, kes oli ja jääb Venemaa naabrusse”.
USA endine välisminister Henry Kissinger on öelnud, et Ameerika ettepanekul Venemaa abistamiseks Jeltsini ajal jäi puudu analüüsist, millised tagajärjed sellise poliitika “õnnestumise” korral kaasnevad. Me ei tea, kas analoogset poliitikat Putini ajal on piisavalt analüüsitud. Kissinger on ka väitnud, et kui Venemaa tõuseb majanduslikult jalule, kasvab tema surve naabritele.
Ärge võrrelge võrreldamatut
Poliitikute viited Läti ja Leedu seisukohtadele reservarmee osatähtsuse vähendamisel on ebaõnnestunud, kui arvestada Läti kaitseväe tänast seisundit ja me ühist kogemust minevikust.
Tuleb nõustuda kindralmajor Ants Laaneotsaga, et ei saa lähtuda ohuhinnangust, mis ei sisalda lähiaegadel suuremaid julgeolekuriske Eesti piiridele ning et meie riigikaitse peab arvestama halvimate, mitte parimate stsenaariumidega. Tähelepanelikult tuleks suhtuda ka sellesse Laaneotsa seisukohta, et Eesti senine kaitsekontseptsioon (totaalkaitse) ei ole aegunud ning on rakendatav ka NATO-ga liitumisel.
Kaido Pihlakas, reservohvitseride kogu aukohtu esimees, vandeadvokaat