Liikluse planeerimisest
Re: Liikluse planeerimisest
Sest kiirusest Skandinaavias ja selle ületamisest- olen ise Rootsis, Norras ja Taanis kordi ja kordi trassidel üldises voolus lubatud kiirust 20-30 kilomeetrit ületanud, kusjuures on paaril korral õnnestunud seda isegi politseiauto sabas teha. Ja ei kippunud keegi naha vahele ronima.
Külavaheteedel aga ei kipi vähegi enese alalhoiuinstinkti omav inimene seal lubatud kiirist suurt ületama. Taani on vast ainus koht, kus see maastiku seisukohast põhimõtteliselt võimalik oleks, aga seal kasutatakse kõikvõimalikke muid takistusi kiiruste allatoomiseks, nagu näiteks imetillukese raadiusega ringid, kunstlikult ülikitsaks muudetud teelõigud etc. Aga rääkida sellest, kuidas rootsud või norrakad ülipüüdlikult trassidel kiiruspiiranguid jälgivad, pole kohe kindlasti mõtet. Vähemalt mitte neile, kes seal vähe rohkem sõitma on pidanud. Küll tuleb aga näiteks Rootsi puhul tunnistada, et kui juhtud seal näiteks käruga kulgema 110sel teelõigul selle kiirusega, siis istub suure tõenäolsusega peagi politseipatrull sabas. Või hakkab mõni kohalik sul kiirust ees maha võtma
Külavaheteedel aga ei kipi vähegi enese alalhoiuinstinkti omav inimene seal lubatud kiirist suurt ületama. Taani on vast ainus koht, kus see maastiku seisukohast põhimõtteliselt võimalik oleks, aga seal kasutatakse kõikvõimalikke muid takistusi kiiruste allatoomiseks, nagu näiteks imetillukese raadiusega ringid, kunstlikult ülikitsaks muudetud teelõigud etc. Aga rääkida sellest, kuidas rootsud või norrakad ülipüüdlikult trassidel kiiruspiiranguid jälgivad, pole kohe kindlasti mõtet. Vähemalt mitte neile, kes seal vähe rohkem sõitma on pidanud. Küll tuleb aga näiteks Rootsi puhul tunnistada, et kui juhtud seal näiteks käruga kulgema 110sel teelõigul selle kiirusega, siis istub suure tõenäolsusega peagi politseipatrull sabas. Või hakkab mõni kohalik sul kiirust ees maha võtma
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Liikluse planeerimisest
Mina olen eespool tunnistanud, et olen rikkunud ja vahele jäänud. Sina paistad siin evivat isehakanud mendi ja musterliikleja arvamust endast. Ma ei suru seda peale, elu tingib ise selle, et praktikas sõidetaksegi maanteel 100-110 kandis, kui mõni isehakanud ment välja arvata.taara kirjutas: ↑20 Sept, 2023 10:26 Aga siis pole ka vaja vinguda ”mendiriik, mendiriik” kui politseinik sellise asja eest trahvi teeb.
Peaaegu kõik teevad pattu, aga erinevalt mõnest ”kuule ja tagasi” kogemustega vennast, saavad nad sellest aru ja raputavad endale tuhka pähe. Nad ei raiu lõpuni oma õigust ja ei suru sellist käitumist kui normi teistele peale.
Normid on meil Liiklusseaduses kirjas. Kui kõik seda järgiksid, siis ei juhtuks selliseid asju. Ometi on vaja leiutada mingeid eneseõigustusi, miks ossitada. Üleüldse selliseid 2 m kaugusel perses sõitjaid on kaunis vähe, et ennast sellega õigustada.
"Mendiriigi fantaasia" all pidasin silmas ikka seda PPA ja SM poolset pidevat kihku laiendada enda õigusi isikuvabaduste kärpimiseks - antud surve on pidev ja iga mõtlev kodanik peaks sellest aru saama. Antud juhul siis idee hakata mõõtma "keskmist kiirust" kiiruskaamerate vahel. Mina küll ei ole nõus, et mingi ametnikuvorst salvestab minu liikumisi, see pole kellegi asi, mis kell ja kellega ma sealt sõitsin.
Ma ei vingugi sellel teemal, kui ma trahvi saan. Kuid olen autoga sõitnud EV algusaastatest alates ja näinud teatud mõttes politsei positiivsemaks muutumist.
Võibolla su abstraktse mõtlemise võime sinna ei küüni, aga ma ei protesteeri, kui aeg-ajalt mingi trahv kukub (mida mul on väga harva), vaid selle vastu, miks on vaja liiklust üle reguleerida ja -kontrollida. See on tõesti "mendiriigi fantaasia".
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Liikluse planeerimisest
Loomulikult ei kipu. Loodetavasti oled siin aja jooksul märganud, et teatud tegelastel tekib mingi haiglane kihu iga minu postiga vaidlema hakata. Nagu Pavlovi refleks.Lemet kirjutas: ↑20 Sept, 2023 10:31 Sest kiirusest Skandinaavias ja selle ületamisest- olen ise Rootsis, Norras ja Taanis kordi ja kordi trassidel üldises voolus lubatud kiirust 20-30 kilomeetrit ületanud, kusjuures on paaril korral õnnestunud seda isegi politseiauto sabas teha. Ja ei kippunud keegi naha vahele ronima.
Ja Norra mägedes ja on keskmine kiirus 30 kmh. Olen sõitnud sadu kilomeetreid. Äärepiirdeid teedel polegi, lihtsalt mingid kaseoksad, et lumesahk näeks, kus kuristik algab. Ei kihuta seal kohalikud ja veelvähem minutaolised, kelle jaoks see tundmatu maastik.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Liikluse planeerimisest
Paragrahv 53, punkt neliAMvA kirjutas: ↑20 Sept, 2023 10:25Vot seda reeglit tahaks küll oma silmaga näha!Kapten Trumm kirjutas: ↑19 Sept, 2023 12:36 Ja on ka selline liiklusreegel, et sõiduki juht, kes ei sõida antud teelõigul suurima lubatud kiirusega, peab võimaldama möödumist. Loetakse nii, et kui sinu taga on kaks või rohkem autot.
Kui sõidutee laius, kulg või seisund koos tiheda vastassuunaliiklusega ei võimalda ohutult mööda sõita aeglasest, suurest või piiratud sõidukiirusega sõidukist, peab sellise sõiduki juht vähendama kiirust ning vajaduse korral hoidma esimesel võimalusel võimalikult tee äärde, et tema taha kogunenud sõidukid pääseksid ohutult mööda.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Liikluse planeerimisest
Aeglane sõiduk ei ole see sõiduk, kes ei sõida max lubatud kiirusega.Lemet kirjutas: ↑20 Sept, 2023 10:40Paragrahv 53, punkt neliAMvA kirjutas: ↑20 Sept, 2023 10:25Vot seda reeglit tahaks küll oma silmaga näha!Kapten Trumm kirjutas: ↑19 Sept, 2023 12:36 Ja on ka selline liiklusreegel, et sõiduki juht, kes ei sõida antud teelõigul suurima lubatud kiirusega, peab võimaldama möödumist. Loetakse nii, et kui sinu taga on kaks või rohkem autot.
Kui sõidutee laius, kulg või seisund koos tiheda vastassuunaliiklusega ei võimalda ohutult mööda sõita aeglasest, suurest või piiratud sõidukiirusega sõidukist, peab sellise sõiduki juht vähendama kiirust ning vajaduse korral hoidma esimesel võimalusel võimalikult tee äärde, et tema taha kogunenud sõidukid pääseksid ohutult mööda.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10218
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Liikluse planeerimisest
Argumentum ad hominem. JA muide, ei ole kordagi seda väitnudki.Kapten Trumm kirjutas: ↑20 Sept, 2023 10:05 ...
Katsed etendada musterliiklejat, kes eales kiirust ei ületa või muud pattu ei tee ja sedasi rohkem kui 30a järjest ei tekita enamaid emotsioone kui iroonilise muige.
Nope. Ainus, kellele ma tahaks GPS-i paigaldada, on akf Trumm, et hoida nendest kohtadest eemale, kus ta oma vasikasuuruse koeraga jalutamas käib.Kapten Trumm kirjutas: ↑20 Sept, 2023 10:05 Ja seeläbi omab moraalselt õigust nõuda teistele GPS paigaldamist.
Aga nali-naljaks - Olen mitu korda väitnud, et lausaline GPSitamine ei sobi teps mitte. Samas mul ei ole midagi selle vastu, kui GPS paigaldatakse karistuse osana neile, kes kas:
1. Ületavad süsteemselt kiirust või rikuvad pidevalt LE-d.
2. Ületavad üle 20kmh.
Ehk siis GPS-i vältimiseks ära kihuta nagu poolearuline ja ära käitu stiilis "LE on nõrkadele".
Re: Liikluse planeerimisest
No kui lugupeetav tahab koma sugulise kuritarvituse libedale teele minna, siis on ju ridamisi punkte, millega selle "mittepeatumise kohustuse" ( millegipäradt on viimases redaktsioonis tõepoolest see punkt äea korrogeeritud) annab tilbendajale karistusrna kraesse keerata.... Näiteks paragrahv 50, lõige kolm, alajaotus kaks...Aeglane sõiduk ei ole see sõiduk, kes ei sõida max lubatud kiirusega.
Kas lugupeetava 78 km/h kulgeva liikumisvahendi sabas vonklev saba on tingimus, mis seismajäämist nõuab? On küll.vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb
Sama paragrahvi lõige 7 alajaotus üks sedastab aga üpris ühemõtteliselt.
Ja kuidas juht selle olukorra lahendab, on tema otsustada. Kas jääb tee veerde seisma ja laseb teised mööda. Või muljub gaasipedaali sügavamale. Vaba maa. Aga ülejäänud liiklust takistada keelab seadus üheselt.(7) Juht ei tohi:
1) põhjendamatult aeglase sõiduga takistada teisi sõidukeid;
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Liikluse planeerimisest
Siis tuleks eelkõige defineerida aeglane sõit. Kas 78 on aeglane ka näiteks õigusorganite tõlgenduses? Kahtlen.Lemet kirjutas: ↑20 Sept, 2023 11:38No kui lugupeetav tahab koma sugulise kuritarvituse libedale teele minna, siis on ju ridamisi punkte, millega selle "mittepeatumise kohustuse" ( millegipäradt on viimases redaktsioonis tõepoolest see punkt äea korrogeeritud) annab tilbendajale karistusrna kraesse keerata.... Näiteks paragrahv 50, lõige kolm, alajaotus kaks...Aeglane sõiduk ei ole see sõiduk, kes ei sõida max lubatud kiirusega.
Kas lugupeetava 78 km/h kulgeva liikumisvahendi sabas vonklev saba on tingimus, mis seismajäämist nõuab? On küll.vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb
Sama paragrahvi lõige 7 alajaotus üks sedastab aga üpris ühemõtteliselt.
Ja kuidas juht selle olukorra lahendab, on tema otsustada. Kas jääb tee veerde seisma ja laseb teised mööda. Või muljub gaasipedaali sügavamale. Vaba maa. Aga ülejäänud liiklust takistada keelab seadus üheselt.(7) Juht ei tohi:
1) põhjendamatult aeglase sõiduga takistada teisi sõidukeid;
Re: Liikluse planeerimisest
Niimoodi juhtub mõnikord ahelavariisid ja siis politsei jälle manitseb kantslist.Kapten Trumm kirjutas: ↑20 Sept, 2023 8:42
Aga kõige sürrim on olnud see esimese lumega hommik, kus esimesel rajal käis liiklus 120-ga ja teisele ei hakanud igaks juhuks minema.
Kaks või kolm või neli aastat tagasi oli Turu-Helsinki kiirteel Helsingisse sissesõidul nii 200 autoga ahelavarii ja ka mingite ilmastikuolude tõttu. Vist hakkas ootamatult jäävihma sadama aga tipptunnil läheb linna poole palju autosid ja sõidetakse umbes nagu Nascari ovaalil - eessõitja rattas kinni sest teehoolduse eest on ju makstud ja ega keegi eespool teatavasti sõiduviga ei tee

Politsei võttis asja raadiosaates jutuks ja kiiruse kohta ei mainitudki midagi . Küll aga et kui palju tüli ei tee ja vähegi meeles seisab siis võiks teinekord kiilasjää peal pikivahele tähelepanu pöörata. Seda peeti siis õite peeneks irooniaks.
Teise äärmusena olen Hankost Hyvinkää poole minevale teel esimese lumega oma 60 km sõitnud 50 km/t
liikuvas kolonnis. Kõige ees sõitis mingi Yarise taoline auto ja oleks seal 10 autot ees olnud oleksin kõigist mööda sõitnud. Aga kui ma kolonnide järgi jõudsin oli see juba oma pool km pikk ja jube rabelemise oleks olnud esimeseks saada. Lõpupoole vaatasin laugemates kurvides et saba on vähemalt 2-3 kilomeetrit, kärsitumad mehed juba seisid bussipeatustes ja tõmbasid suitsu. Keegi politseisse ka vist ei viitsinud helistada ja Yaris keeras lõpuks Tampere kiirteele.
No aga see polnud kiirtee kus esimese lumega kiirused ikka 120 püsivad vaid tavaline , olgugi et üsna oluline ja suure liiklusega tee.
Re: Liikluse planeerimisest
Siis tuleks eelkõige defineerida aeglane sõit. Kas 78 on aeglane ka näiteks õigusorganite tõlgenduses? Kahtlen.
Loomulikult on lampi 78ga 90 alas uimerdamine ja enda taha loheliini korjamine sanktsioneeritav tegevus. Veelkord- PÕHJENDAMATULT aeglase sõiduga TAKISTADA TEISI SÕIDUKEID.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Liikluse planeerimisest
90 kmh kiiruspiirajaga Poola rekkal, mis tuleb hommikuselt Paldiski laevalt pole head põhjendust venida üherealisel Paldiski-Keila lõigul 70 kmh seepärast et kahe samasugusega on lahe kolonnis sõita või kauba üleandmiseni on liigselt aega, mis on vaja parajaks teha.
Minule taoti seda autokoolis ekstra pähe - ja toonane tõlgendus oli selline, et kui sa ei sõida asulavälisel teel (kus üldiselt on 90 kmh) 90-ga ja kui sinu taha on kogunenud 2 või rohkem sõidukit, siis võtad paremale ja lased nad mööda (veoautojuhil Gaz-52ga, mille max kiirus on 70 kmh), raiuge see endale peakolu sisse, et teie taga mingi pidev kolonn ei veni (hakkab autokooli margi peale, sest antud koolis oli õpe legendaarselt range).
Ja soome liikluspolitsei peamine missioon on minu arusaamades see, et samaväärselt kihutajatega peedistatakse ja teisel rajal venijaid või liiga aeglasi, mis liiklust takistavad. Mitte ei aeta silm punnis taga neid, kes lubatud 120 asemel suvel kiirteel 130-140 sõidavad.
Minule taoti seda autokoolis ekstra pähe - ja toonane tõlgendus oli selline, et kui sa ei sõida asulavälisel teel (kus üldiselt on 90 kmh) 90-ga ja kui sinu taha on kogunenud 2 või rohkem sõidukit, siis võtad paremale ja lased nad mööda (veoautojuhil Gaz-52ga, mille max kiirus on 70 kmh), raiuge see endale peakolu sisse, et teie taga mingi pidev kolonn ei veni (hakkab autokooli margi peale, sest antud koolis oli õpe legendaarselt range).
Ja soome liikluspolitsei peamine missioon on minu arusaamades see, et samaväärselt kihutajatega peedistatakse ja teisel rajal venijaid või liiga aeglasi, mis liiklust takistavad. Mitte ei aeta silm punnis taga neid, kes lubatud 120 asemel suvel kiirteel 130-140 sõidavad.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Liikluse planeerimisest
Miks tuleb politseile märku anda liiga ka aeglaselt sõitvast sõidukist ja millal on sõit liiga aeglane?
https://www.delfi.ee/artikkel/80701829/ ... ga-aeglane
Eelnev puudutab siis mitte aeglase sõiduki "põhjendamatult aeglast sõitu", mis on LS järgi keelatud [LS § 50 lõige 7 p.1]
Põhjusega võivad aeglaselt sõita nn "aeglased sõidukid".
Aeglaste sõidukite riigiteedel liiklemise keelamise ja veoautode möödasõidu keelamise uuring
Samal ajal LS § 50 lg.7 p.6 sätestab "aeglase sõiduki tunnusmärgi" kasutamise kohustuse kui:
Lisaks nende uute suundadega ja praktikatega nn "euroteede" ehituses on ära kadumas n.ö. "mõistliku" laiusega teepeenrad ja sõidurajad, kus üldse oleks võimalik aeglasel sõidukil kusagile "teeserva võtta" või veelgi vähem seal kusagil teiste mööda laskmiseks ohutult peatuda.
Sellest ma siin juba kunagi kirjutasin koos näidetega
viewtopic.php?p=567446#p567446
"Põhjendamatult aeglane" sõiduk peaks ja võiks olla defineeritud üldisest liiklusvoost ja valdavast sõidukiirusest lähtuvalt aeglase sõiduki kiiruse suhtest üldise liiklusvoo suhtesse. No ütleme näiteks, et kui 90-99% liiklejaid sõidab 90km/h piirkiiruse alas 90km/h, siis aeglaseks loetakse sõidukit, mis liikleb samal teelõigul samades oludes nt 20km/h või rohkem aeglasemalt. No või siis mingi muu suurus, mis põhineb nt ka mõnel vastaval uuringul, millal mingi aeglasem sõiduk muutub (eriti)ohtlikuks teistele. No nt see: https://agrt.emu.ee/pdf/2006_2_sooro.pdf
Samas jääb/jääks praktikas, erinevalt teooriast, ikkagi palju kitsaskohti.
Nt. teel, kus valdav osa liiklejaist liigub kiirusel 90km/h liigub raskem rekka kiirusega 70km/h ja selle taha koguneb pikem kolonn sõidukeid.
Nüüd põhimõtteliselt peaks see rekka laskma taha kogunenud tropi "ohutult mööda", võttes kas võimalikult paremale teeserva (kui on laia sõidurajaga ja laia stabiilselt kandva teepervega tee, mida kohtab üha harvem) või jääma kusagil seisma, kui on ruumi (aga jällegi, üldjuhul enam ei ole). Eriti talvel.
OK. Võtab paremale ja aeglustab sõitu või jääb seisma ja laseb siis see rekka selle tropi mööda. Nüüd selleks, et see rekka saaks uuesti omal kiirusel edasi kulgema hakata, tuleb sellisel raskel masinal väga pikalt uuesti hoog üles võtta eriti, kui ta peaks seisma jääma ja nullist alustama. Selle ajaga on tal ilmselt taga juba uus tropp, mida ta peab hakkama uuesti mööda laskma. Põhimõtteliselt muutub sellise aeglase rekka sõitmine tiheda liiklusvooga kitsal teel põhimõtteliselt võimatuks, kui ta neid troppe peab hakkama pidevalt mööda laskma.
Tegelikult on need teistest kõvasti aeglasemad sõidukid eriti ohtlikud talvel libeda, tuisu, lumesaju ja lumevaaludega. Ja eriti eriti veel pimeda ajal. No arusaadav, et osa inimesi ei julgegi selliste teeoludega (jää, lumesupp, tuisuvaalud üle tee jms) kiiremini sõita kui nad siis seal oma aeglases tempos kulgevad. Ka sõiduki enda võimed seavad piirid. Ja siis tuleb kusagilt tagant mõni raskem rekka, kes rammib nagu tank läbi lumevaalude üle 20km/h kiiremini, kui tee peal kulgev aeglane sõiduk. Pimeda ajal, tihedas lumesajus vms rasketes oludes "tekivad" siis ühel hetkel "ootamatult" talle ette mingi sõiduki, mis väga aeglaselt edasi liigub, tagatuled. No ja ongi finito. Väga palju talviseid (raskeid) liiklusõnnetusi on "tekitatud" just selliste teistest kõvasti aeglasemalt kulgevate sõidukite poolt, kes "satuvad ootamatult teele". Igas liiklusõnnetuses on muidugi enamasti alati mitu osapoolt ja see liiklusõnnetuse või ohtliku olukorra "tekitamine" enamasti jaguneb nende vahel ära ja mingi osa "süüst" on tavaliselt mitmel osapoolel samaaegselt.... sest LS § 50 lg 3 kohustab kõikidel valima "ohutu sõidukiiruse" ja see on niivõrd universaalne säte, et selle alusel saab praktiliselt süüdi mõista ükskõik millise liiklusõnnetusse sattunud juhi väites, et kui sõidukiirus oleks olnud väiksem, poleks ka õnnetust juhtunud ja juht ei valinud ohutut sõidukiirust.

https://www.delfi.ee/artikkel/80701829/ ... ga-aeglane
Eelnev puudutab siis mitte aeglase sõiduki "põhjendamatult aeglast sõitu", mis on LS järgi keelatud [LS § 50 lõige 7 p.1]
Põhjusega võivad aeglaselt sõita nn "aeglased sõidukid".
Aeglaste sõidukite riigiteedel liiklemise keelamise ja veoautode möödasõidu keelamise uuring
https://transpordiamet.ee/media/3063/downloadAeglaste sõidukite all on mõeldud sõidukeid, mis ei ole tehniliselt võimelised või
neil pole lubatud sõita kiiremini kui 50 km/h (nt põllumajandustehnika, mopeedautod jms).
Samal ajal LS § 50 lg.7 p.6 sätestab "aeglase sõiduki tunnusmärgi" kasutamise kohustuse kui:
Põhjusega aeglane sõiduk ei vabane seetõttu, et ta on seadusega määratletud "aeglaseks sõidukiks" ja sõidab aeglaselt põhjusega, kohustusest mööda lasta tema taha kogunenud sõidukid [LS §53 lg.4]. LS määrab kohustused ja defineerib lisaks põhjusega aeglaselt sõitva sõidukile ka teised aeglaselt sõitvad sõidukid, kes LS §53 lg.4 sätestatut peavad järgima.Aeglase sõiduki tunnusmärk tuleb paigutada järgmiste sõidukite taha vasakule äärele või keskele:
1) auto, traktor, liikurmasin, autorong ja masinrong, mis ei saa või ei tohi sõita kiiremini kui 40 kilomeetrit tunnis;
2) neljarattaline mopeed.
AGA see on slles mõttes "hea" teema, et mittekeegi pole kusagil otseselt ära defineerinud seda, millal loetakse kellegi sõitu "põhjendamatult aeglaseks" ja millest täpsemalt lähtudes saab nt. politsei väita, et üks sõiduk liikleb aeglaselt kas põhjendatult või põhjendamata (kui need aeglasteks sõidukiteks ära defineeritud sõidukid välja jätta, mis ei saa liikuda kiiremini kui 40km/h)....aeglasest, suurest või piiratud sõidukiirusega sõidukist....
Lisaks nende uute suundadega ja praktikatega nn "euroteede" ehituses on ära kadumas n.ö. "mõistliku" laiusega teepeenrad ja sõidurajad, kus üldse oleks võimalik aeglasel sõidukil kusagile "teeserva võtta" või veelgi vähem seal kusagil teiste mööda laskmiseks ohutult peatuda.
Sellest ma siin juba kunagi kirjutasin koos näidetega
viewtopic.php?p=567446#p567446
"Põhjendamatult aeglane" sõiduk peaks ja võiks olla defineeritud üldisest liiklusvoost ja valdavast sõidukiirusest lähtuvalt aeglase sõiduki kiiruse suhtest üldise liiklusvoo suhtesse. No ütleme näiteks, et kui 90-99% liiklejaid sõidab 90km/h piirkiiruse alas 90km/h, siis aeglaseks loetakse sõidukit, mis liikleb samal teelõigul samades oludes nt 20km/h või rohkem aeglasemalt. No või siis mingi muu suurus, mis põhineb nt ka mõnel vastaval uuringul, millal mingi aeglasem sõiduk muutub (eriti)ohtlikuks teistele. No nt see: https://agrt.emu.ee/pdf/2006_2_sooro.pdf
Samas jääb/jääks praktikas, erinevalt teooriast, ikkagi palju kitsaskohti.
Nt. teel, kus valdav osa liiklejaist liigub kiirusel 90km/h liigub raskem rekka kiirusega 70km/h ja selle taha koguneb pikem kolonn sõidukeid.
Nüüd põhimõtteliselt peaks see rekka laskma taha kogunenud tropi "ohutult mööda", võttes kas võimalikult paremale teeserva (kui on laia sõidurajaga ja laia stabiilselt kandva teepervega tee, mida kohtab üha harvem) või jääma kusagil seisma, kui on ruumi (aga jällegi, üldjuhul enam ei ole). Eriti talvel.
OK. Võtab paremale ja aeglustab sõitu või jääb seisma ja laseb siis see rekka selle tropi mööda. Nüüd selleks, et see rekka saaks uuesti omal kiirusel edasi kulgema hakata, tuleb sellisel raskel masinal väga pikalt uuesti hoog üles võtta eriti, kui ta peaks seisma jääma ja nullist alustama. Selle ajaga on tal ilmselt taga juba uus tropp, mida ta peab hakkama uuesti mööda laskma. Põhimõtteliselt muutub sellise aeglase rekka sõitmine tiheda liiklusvooga kitsal teel põhimõtteliselt võimatuks, kui ta neid troppe peab hakkama pidevalt mööda laskma.
Tegelikult on need teistest kõvasti aeglasemad sõidukid eriti ohtlikud talvel libeda, tuisu, lumesaju ja lumevaaludega. Ja eriti eriti veel pimeda ajal. No arusaadav, et osa inimesi ei julgegi selliste teeoludega (jää, lumesupp, tuisuvaalud üle tee jms) kiiremini sõita kui nad siis seal oma aeglases tempos kulgevad. Ka sõiduki enda võimed seavad piirid. Ja siis tuleb kusagilt tagant mõni raskem rekka, kes rammib nagu tank läbi lumevaalude üle 20km/h kiiremini, kui tee peal kulgev aeglane sõiduk. Pimeda ajal, tihedas lumesajus vms rasketes oludes "tekivad" siis ühel hetkel "ootamatult" talle ette mingi sõiduki, mis väga aeglaselt edasi liigub, tagatuled. No ja ongi finito. Väga palju talviseid (raskeid) liiklusõnnetusi on "tekitatud" just selliste teistest kõvasti aeglasemalt kulgevate sõidukite poolt, kes "satuvad ootamatult teele". Igas liiklusõnnetuses on muidugi enamasti alati mitu osapoolt ja see liiklusõnnetuse või ohtliku olukorra "tekitamine" enamasti jaguneb nende vahel ära ja mingi osa "süüst" on tavaliselt mitmel osapoolel samaaegselt.... sest LS § 50 lg 3 kohustab kõikidel valima "ohutu sõidukiiruse" ja see on niivõrd universaalne säte, et selle alusel saab praktiliselt süüdi mõista ükskõik millise liiklusõnnetusse sattunud juhi väites, et kui sõidukiirus oleks olnud väiksem, poleks ka õnnetust juhtunud ja juht ei valinud ohutut sõidukiirust.

-
- Liige
- Postitusi: 1859
- Liitunud: 30 Dets, 2012 22:01
- Kontakt:
Re: Liikluse planeerimisest
Järgnenud kakelung koos täiesti teemast väljuvate tarkuseterade, isiklike pöördumiste, vastupöördumiste ja muude sõnavõttudega läks tükkis väetiseks.
Vabandan nende kaasfoorumlaste ees, kelle teemakohased postitused aja kokkuhoiu huvides samuti kadusid.
Juhin tähelepanu, et ei see ega kõrvalolev autotehnikateema ei ole militaarfoorumi jaoks eriline lisaväärtus. Autofoorumeid leiab mujalt ka.
Vabandan nende kaasfoorumlaste ees, kelle teemakohased postitused aja kokkuhoiu huvides samuti kadusid.
Juhin tähelepanu, et ei see ega kõrvalolev autotehnikateema ei ole militaarfoorumi jaoks eriline lisaväärtus. Autofoorumeid leiab mujalt ka.
Re: Liikluse planeerimisest
Seda enam, et paar nädalat tagasi oli ERR-is artikkel mingist kliimaministeeriumi plaanist, millest mälu järgi; Hakatakse tegelema ühistranspordi uurimisega ning peale seda ümberkorraldamisega ning meiesuguse pööbli jaoks pole mingeid sõiduautosid ette nähtud. Peavad kaduma. Nimeks mälu järgi kas mobiilsuspakett või liikuvuspakett.
(Üli)koolitamata,aga lugeda kirjutada mõistan.
Re: Liikluse planeerimisest
Oli siin jutt aeglasest sõidukist- liiklusjärelvalve keskus on postitanud antud teemal video ja kirjatüki.
https://fb.watch/njQUjTWR4q/
https://fb.watch/njQUjTWR4q/
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Google [Bot], Qwerty226 ja 1 külaline