Liikluse planeerimisest

[Fuchs]

See on tõesti väga inimvaenulik, et linnakeskkond oleks jalakäijate või kergliilklussõbralik. Teatavasti on ainuvõimalik ja -vajalik alati poes, tööl, koolis, kohvikus ja polikliinikus käia autoga ning see on kahtlemata trend, mida on vaja ka aktiivselt taastoota ja toetada.

Jaa-jah, meie kliimas käid sa muidugi aastaringselt rattaga igal pool, eriti kui on vaja lapsi ka kuhugi vedada.
Tartus rattaga liiklejaid on palju ja see ongi igati ok viis kuival ajal liiklemiseks, vahest väntan ise ka linnapeal ringi. Aga selle jalakäijate ja kergliikluse soodustamisega ei tohi lolliks minna. Näiteks näituse tn sõiduteele tehtud rattarajal mina küll väga sõita ei taha (ohtlik), ja üldiselt on näha ka et teised väntajad lasevad ka valdavalt kõnniteel edasi.
Sarnaselt Tallinnale on ka Tartus on väga palju inimesi äärelinnadesse ja linna lähiasulatesse viimaste aastakümnetega elama siirdunud ja autoliikluse vähenemist siin loota küll ei ole.

[kraal]

Tartu liiklus on nagu on. Kõige rohkem ajab mind marru need toredad väikesed ringristmikud.
Olgem ausad, ümber linna tuleks teha korralik ringtee, et ei peaks sealt enam läbi sõitma. Linna liiklus väheneks märgatavalt.
Siis võiksid tartlased kasvõi pooled tänavad kesklinnas kinni panna ja iga päev jõe ääres käia, kätest kinni hoida ja laulda, et neil pole vaja mingit tööstust.
Elagu siis seal hipide asulas ning laulgu koos hakkidega Toomemäel.

[Gideonic]

Tartu liiklus on nagu on. Kõige rohkem ajab mind marru need toredad väikesed ringristmikud.
Olgem ausad, ümber linna tuleks teha korralik ringtee, et ei peaks sealt enam läbi sõitma. Linna liiklus väheneks märgatavalt.
Siis võiksid tartlased kasvõi pooled tänavad kesklinnas kinni panna ja iga päev jõe ääres käia, kätest kinni hoida ja laulda, et neil pole vaja mingit tööstust.
Elagu siis seal hipide asulas ning laulgu koos hakkidega Toomemäel.

100% sellega nõus. Oli vist Gea Kangliaski üks neist kes üsna hiljuti tõi eeskujuks põhjamaid, kuidas ikka hädasti oleks vaja Riia maantee kiiresti 1+1 ümber ehitada, unustades sujuvalt ära, et põhjamaades on nende samade linnade ümber väga korralikud, tihti mitmetasandiliste ristidega, ümbersõidud mis omakorda viivad linnasid ühendatavatele kiirteedele-

Riia tänava 1+1 ehitamise üks jaburusi ongi see, et kogu Valga ja Võru poolt tulev (transiit-)liiklus mis tahab minna edasi Jõgeva või Jõhvi suunale on sunnitud minema läbi kesklinna (koos arvestava hulga kohaliku liiklusega lähiasulatesse)

Üks lahendus "põhjapoolne ümbersõit" oli tegelikult kavas ja töödega pidi alustama 2025, aga see raha korjati muidugi ammu ära:

https://www.err.ee/1608893078/tartu-poh ... stusotsust
https://www.youtube.com/watch?v=beu58t2lAOk

Päris palju aitaks ka see kui pikendataks idaringteed Räpina maanteest edasi Jõhvi maanteele selle projekti ehitamta neljandas faasis (punane)


Hetkel liigub kogu (järjest kasvava elanikkonnaga) Kvissentali, Raadi ja Kõrveküla ümbruse liiklus sisuliselt igale poole läbi kesklinna. Idaringtee 2. ja 3. ehitusfaas aitasid juba päris palju, aga praegu on täpselt nii et koer on ehitatud aga koera sabast ei saa kuidagi üle.

[Fuchs]

Tartu liiklus on nagu on. Kõige rohkem ajab mind marru need toredad väikesed ringristmikud.

Ma lisaks siia veel mitmel pool suht suurte ja oluliste tänavate peal olevad "paremakäe reegli ristmikud". Näiteks tavaline nähtus kui hommikuse tipptunni ajal 4 algajat juhti saavad ristmikul kokku ja siis seistakse võidu... kellel esimesena kaasliiklejate signaalitamise surve all kannatus katkeb. Elasin ise mõnda aega ühe sellise ristmiku kõrval ja ka kergemad plekimõlkimised olid sõna otseses mõttes igapäevased seal.

[speedsta]

Milliseid väikeseid toredaid ringristmike mõeldakse? Olen Tartus liikleja ja kohe küll pähe ei karga ükski koht, mis emotsiooni võiks tekitada. Tallinn-Luhamaa maanteel Tartu linna piires on mitmed nn turboringteed, aga need on täiesti teostatava, kui suudad enne ristmikule jõudmist pöörata tähelepanu liiklusmärkidele. Ähmis olekus võib tõesti probleeme tekitada, aga alati saab võtta veidi vaiksemalt, kui ego lubab.
Suurtest ja olulistest tänavatest, kus paremakäe reegel, tuleb hetkel ette ainult Tähe tänav Karlovas. Paralleelselt kulgeval Kesk tänaval ka sama lugu, aga see pole ka mingi magistraal. 4 autot paremakäe ristmikul küsimus on tõenäoliselt iga autokooli mängukavas. See pole koht, kus viisakust ülesse näidata, vaid arvestades kaasliiklejate käitumisega, vabastada ristmik võimalikult kiiresti.
Suures pildis pole Tartu liikluskorraldusel suurt häda midagi. Mõnes kohas tipptunnil tropid tekivad, aga kus seda poleks. Muul ajal võiks autojuht liiklusmärkide kaasabil aru saada, mida teha tuleb.
Siiski, Eedeni ringristmiku osas mul armastus puudub ja vahel läheb veidi nihu raja valimisel väljasõidul, ikka juhtub.

[Peeter]

... Olen Tartus liikleja
...Suures pildis pole Tartu liikluskorraldusel suurt häda midagi. Mõnes kohas tipptunnil tropid tekivad, aga kus seda poleks. Muul ajal võiks autojuht liiklusmärkide kaasabil aru saada, mida teha tuleb.
Siiski, Eedeni ringristmiku osas mul armastus puudub ja vahel läheb veidi nihu raja valimisel väljasõidul, ikka juhtub.

No vat. Siin ongi probleem. Sinu tsitaat: Olen Tartus liikleja. Aga liiklemise korraldamisel tuleb arvestada ka mitte just igapäevaste liiklejatega ja ka hoopiski mittetartlastega. Või õigem oleks öelda, et liiluskorraldusvahendid peavad olema seatud mitte kohalike, vaid just vaat, et esimest korda sellele ristile sattunu juhendamise vaatevinklist seatuna. Piisavalt suure ja silmatorkavana, piisaval kaugusel adekvaatseks reageerimiseks, ja loomulikult hästi loetavate ja mitte-eksitatavatena. Soovitan Tartus sõita ja olukorda biitida just sellest aspektist, nagu sa oleksid "külalisesineja" vmt. Siis võid üllatusega avastada, et külalise või vähese kogemuse või kohalike olude teadmistega liikleja jaoks on liiklusregulatsiooni vahendid puudustega. Justkui nimelt sellest aspektist, et a mis nendega ikka eriti võimelda, sa ju nagunii ise tead, kuhu ja kuidas sõita" . Et kohalik jah teab (isegi siis, kui liikluskorralduse lahendus on loogikavastane), et tuleb "niimoodi" sõita. Aga siis tuleb see "mitteproff" kohalik või turist mujalt, tekitab ummiku, arusaamatuse vmt isegi avarii ja lõpuks võib veel isegi trahvi saada...
(Mul on meenutada isiklik kogemus, kuidas tuli juhendada turisti Saksamaalt, kes tulles Piiterist ja minnes koju Saksamaale ütles Tartus linna sees (tahtis korraks linna sisse keerata ja tiba viisakamalt lõunatada) eksinuna lihtsalt, et "teil on siin väga poolik märgindus-juhendamine, et teie siin ja teate ja saate aru kuhu tuleb sõita, aga mina siin muudkui vahin neid märke ja silte ja no vat ei saa aru, kuhu mind suunatakse, kõik on nii viimasel hetkel kuidagi...". Ja vat siis jäin mõttesse, et tõepoolest millal juba Saksas tuleb märk "Ausfahrt nr" ja "Suunad sõiduradadelt" vmt ja siis vaatasin, et millal meil....
Nii, nagu sina siin juba ise kinnitad, et ei suuda alati korrektselt enne Sõpruse ringi ristmikku valida õiget rada ja/või seejärel siis õigelt rajalt väljuda, siis mida sa loodad külalistelt? Kas see ei ole mitte etteheide liiklusreguleerimisvahendite paigaldajaile liikluskorralduses? Sama moodi saab etteheiteid teha Riia-ringile. Eks nüüd ole juba mingis mõttes parem, aga samas tulnud on uued probleemid. Üks näide liikluskorralduse "kohalikkusest": märk "suunad sõiduradadelt" paigaldatakse liiga lähedale ristmikule. Tagajärg: kohalikud teavad juba kaugelt vaat, et ilma märki veel nägematagi, et tuleb minna sellele või tollele reale ja on aegsasti positsioonil, aga see juht (kohalik "harvasõitja" või siis külaline) kes vajab juhendamist märkide järgi, näeb märki, siis mõtleb hetke, ja siis asub rada otsima. Aga auto sõidab sel ajal, kui peab mõtleb lahendust välja. Või siis venib kahtlaselt aeglaselt. Lõpuks näebki see välja niimoodi, et "mingi jobu tropib seista" reastumiseks kuskil keset tänavat suund sees ja vahele või pöörama ei mahugi nii lihtsalt, sest kohalikud profid on selle rea või koha tuimalt lukku sõitnud niigi. Või seisab ristmikul ja mõtleb, et "kurat seda teab, annan parem kõigile juba heaga teed, kust-mina-tean, mis jama siin ristil korraldusega kokku on keeratud. jne.

[kraal]

Milliseid väikeseid toredaid ringristmike mõeldakse? Olen Tartus liikleja ja kohe küll pähe ei karga ükski koht, mis emotsiooni võiks tekitada. Tallinn-Luhamaa maanteel Tartu linna piires on mitmed nn turboringteed, aga need on täiesti teostatava, kui suudad enne ristmikule jõudmist pöörata tähelepanu liiklusmärkidele. Ähmis olekus võib tõesti probleeme tekitada, aga alati saab võtta veidi vaiksemalt, kui ego lubab.
Suurtest ja olulistest tänavatest, kus paremakäe reegel, tuleb hetkel ette ainult Tähe tänav Karlovas. Paralleelselt kulgeval Kesk tänaval ka sama lugu, aga see pole ka mingi magistraal. 4 autot paremakäe ristmikul küsimus on tõenäoliselt iga autokooli mängukavas. See pole koht, kus viisakust ülesse näidata, vaid arvestades kaasliiklejate käitumisega, vabastada ristmik võimalikult kiiresti.
Suures pildis pole Tartu liikluskorraldusel suurt häda midagi. Mõnes kohas tipptunnil tropid tekivad, aga kus seda poleks. Muul ajal võiks autojuht liiklusmärkide kaasabil aru saada, mida teha tuleb.
Siiski, Eedeni ringristmiku osas mul armastus puudub ja vahel läheb veidi nihu raja valimisel väljasõidul, ikka juhtub.

Võtame näiteks selle sama idaringtee. Tänavat nimetatakse ringteeks, lubatakse isegi 70- ga sõita aga siis ehitad sinna ringristmikul selliselt, et ringile saada pead ennem vasakule keerama. Alles siis saab ringile sõita ja suurus on ka ringil selline, et sõida 30-ga. Krt kui teed ringtee tee siis nii, et saab ühtlased tempos teisele poole linna sõita.
Probleem on selles, et linnast puudub möödasõit. Võru poolt tulles sooviga sõita Jõgeva või Jõhvi poole on kõige mõtekam sõita Võru tänavat mööda läbi linna.
Tore on ka mitte enam uus postimaja liiklusõlm. Kulutati suur raha ja tehti selline poolik lahendus ühele Eesti suurimale maanteele. See tee peaks olema selline, et lendad 110- ga linnast mööda mitte ei keeruta väänuta 70-ga. Postimaja sõlmest Ülenurme ristiti saab 100-ga sõita aga sinna ei viitsinud tänavavalgustust teha. Kuigi liiklus on väga tihe.
Lõunakeskus juures ümberehitus on ka debiilne üllitis. Veokijuhid on rõõmsad kui vaja sealt linna siseneda. Kitsad rajad ja järsud pööranud ning alles ringristmikul saad teada kus rajas on mõistlik olla.
Tartu vajab korralikku ümbersõidu, kus on eritasandilised liiklussõlmed ja saab ühtlased kiires tempos linnast mööduda nii, et oma rahulikus tempos uimerdavad hipid jalus ei oleks.
Tartu peaks ka on pargid korda tegema ja mitte täis ehitama. Ilusad suured pargid millest saaks teha väga vinge linnaelu keskuse. Paraku tahtmine on ainult need maha võtta ja täis ehitada. Praegu on need paraku pimedad, linnusitta ja haki kisa täis ning kus liiguvad ringi kahtlased seltskonnad ja magavad pompsid. Selle asemel sulgevad suviti tänavaid, et kesklinna elu tuua. Istute seal super lihvimata teemanti otsad ja ei taha seda ära lihvida. Sellest saaks vaat, et Euroopa kõige vingema linnasüdame teha.
Tartu on muidu üks arengus seisma jäänud tore küla oma lääbakil kahekordsete puukuuridega. Hea on seal vahest ämmal külas käia või akorgi kaasvõitlejatega midagi ette võtta.

[maksipoiss]

Milliseid väikeseid toredaid ringristmike mõeldakse?

Minu kui mittetartlase jaoks on Võru mnt. ja Ringtee ringristmike kobar täiesti õudne koht.

[diesel]

ärge nüüd niiviisi ka üle pingutage.
satun stabiilselt mõned korrad aastas tartusse või sealt läbi sõitma.
nii sõidukaga kui veokaga.
elu on puhas lill.
autosid pole, ummikuid pole, sõidad sussi sahinal ja mõnuled.
ringtee ja võru ristumise kandis kipun ka eksima, aga mujal küll probleeme pole.

[AMvA]

Kallid Tartlased, ärge pahandage, aga pealinlasena ütlen ma, et Tartus liiklus üldse puudub ja elu on lill.

Mis puudutab Peetri poolt tõstatatud viitade teemat, siis see on sama vilets ka Tallinnas. Kui turist üritaks kilulinnas ilma navita isegi mööda mingeid põhisuundasid sõita, siis on see suht võimatu.
Üldse tundub, et meil puudub selle viitamisega täiesti igasugune süsteem ja viidad paneb näiteks iga teelõigu või ristmiku projekteerija oma suva järgi.
Hea näide rumalusest on Tallinna ringteel, suunaga Keila poole, kus Tartu või Rapla mnt poolt tulevad autod, kui nad soovivad Tallinnasse sõita suunatakse Pärnu mnt asemel Tänassilma tööstusparki läbivale teele.

kusuures ka sellel teel on viidad valesti, vaadake ringristmiku eelviita ja siis viita ristmikul endal.

eelviit.PNG (565.13 KiB) Vaadatud 662 korda

viit1.PNG (479.78 KiB) Vaadatud 663 korda

viit2.PNG (523.16 KiB) Vaadatud 663 korda

[Kilo Tango]

...

kusuures ka sellel teel on viidad valesti, vaadake ringristmiku eelviita ja siis viita ristmikul endal.
...

Aaaga mõlemat kaudu saab ju Tallinnasse. Pmst. saab Tallinnasse igalt poolt Eestist

[AMvA]

...

kusuures ka sellel teel on viidad valesti, vaadake ringristmiku eelviita ja siis viita ristmikul endal.
...

Aaaga mõlemat kaudu saab ju Tallinnasse. Pmst. saab Tallinnasse igalt poolt Eestist

saab ikka, kõik teed viivad Tallinnasse, aga milleks jama tekitada ja suunata autod teele, kus on 3 ringristmikku, 70 piirang ja Tänassilmas veel jalakäijate ülekäigurajad ning 50 piirang? sellist asja sa mujalt Euroopast ei leia, et liiklusvool suunatakse 2+2 teelt vahepeal kuhugi külavaheteele, kui on võimalik kasutada 2+2 teed.

ringtee viit.PNG (422.16 KiB) Vaadatud 625 korda

[Fuchs]

Kallid Tartlased, ärge pahandage, aga pealinlasena ütlen ma, et Tartus liiklus üldse puudub ja elu on lill.

Jah, Tallinna ummikutega võrreldes pole meil siin midagi vastu panna... ma ei ole kindel, kas ma Tartus elatud aja jooksul kunagi üle 15min ummikus passinud olen
Aga see ei tähenda, et asjad korras oleks ja linna planeerijaid siin kiita saaks. Probleemid on lihtsalt teistsugused ja paremaks annaks palju asju teha. Tuleb nõustuda akf Kraali lausega: Tartu on muidu üks arengus seisma jäänud tore küla oma lääbakil kahekordsete puukuuridega.

[Fucs]

Hirmus mahukas teema.
Eriti linnade, tööstustsoonide ja suuremate alevike puhul.
Kui kuidagi üritada seda võimalikult lühidalt kokku võtta, siis algab kõik planeerimisest ja üldplaneeringust, mille peaks koostama pädevad spetsialistid. Liikluse osa peaks üldplaneeringus välja töötama välja õppinud liiklusspetsialistid.

"Liiklusspetsialiste" koolitab meil Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledž

Liiklusohutuse õppekava õppeained on suunatud mootorsõidukijuhi õpetaja pädevuse saavutamiseks ning antud erialal töötamiseks vajalike teadmist ja oskuste kujundamiseks. Lisaks mootorsõidukijuhi õpetaja koolitusele on õppekava suunatud liikluskasvatuse ja ohutu liikluskeskkonna planeerimise õpetamisele. Valikus on mitmed ained, mis aitavad kujundada liiklusvaldkonnast suuremat pilti, õpetavad seal orienteeruma ning kaasa rääkima....

...Õpingute käigus läbitakse kokku viis praktikat kogumahus 30 EAP:

Mootorsõidukijuhi õpetaja vaatluspraktika (6 EAP)
Mootorsõidukijuhi õpetaja praktika (8 EAP)
Mootorsõidukijuhi eksamineerija praktika (4 EAP)
Mootorsõidukijuhi õetaja moodul kokku: 18 EAP
Liiklushariduse praktika (6 EAP)
Liiklushariduse moodul kokku 6 EAP
Liikluskorralduse ja kohaliku omavalitsuse praktika (6 EAP)
Liikluskorralduse moodul kokku 6 EAP

https://www.tlu.ee/haapsalu/liiklusohutus

* Liiklushariduse praktika HKL5091.HK on valikaine.
* Liikuvuse planeerimine HKL5103.HK on valikaine.
https://www.tlu.ee/sites/default/files/ ... /LO_20.pdf

Ja olukorrale leevendust toovat "liiklusspetsialistide" koolitamist alustati seal alles 2009 aastal
https://www.postimees.ee/140094/liiklus ... -ulipopiks

IMHO tegelikud liiklusspetsialistid on pigem nn "liikuvusinsenerid" ja neid koolitatakse Tallinna Tehnikaülikoolis "Transpordi- ja liikluskorralduse" erialal.
Kutsestandard:
https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/St ... a/10722384
https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/St ... a/10722406

* Meil peavad lisaks Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži "liiklusspetsidele" ennast (ja neid peetakse ka nt. KOV-ides) "liiklusspetsialistiks" ka igasugused arhitektuuri eriala lõpetanud kodanikud, s.h nt arhitektuuri, maastikuarhitektuuri, linnaplaneerimise või maakorralduse eriala lõpetanud "planeerimisspetsialistid".
Kutsestandard:
https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/St ... a/10424926

Järgmiseks on meil kehtivad EVS standardid, mis peaksid olema välja töötatud spetsialistide poolt ja mille aluseks peaks olema pädevad uuringud. Paraku on nt. EVS 843:2016 "Linnatänavad"; EVS 613:2001 “Liiklusmärgid ja nende kasutamine”; EVS 614:2022. "Teemärgised ja nende kasutamine" jne soovituslikud täitmiseks ja muutuvad kohustuslikuks üksnes juhul, kui nt üldplaneering sätestab, et linna planeerimisel tuleb järgida konkreetset EVS standardit.

Planeerimise põhialused.
Normaalne planeerimine peaks käima nii, et iga teatud elanike arvu kohta teatud suurusega piirkonnas, planeeritakse (on ette nähtud) teatud arv parkimiskohti, kauplused, lasteaiad, koolid, rohealad jne. Kui teatud kindel planeeringuala ei suuda enam teenindada ega tagada piirkonna elanike jaoks vajalikku liiklust, parkimist, koole, lasteaedasid, kaupluseid, rohealasid jne, siis selles planeeringualas ei tohiks planeerida elanike kasvu. Sellisel juhul tuleb planeerida elanike jaoks uued alad koos kõige vajalikuga.

Meil käib üldjoontes n.ö. globaalses pildis asi nii, et neid aluspõhimõtteid ei järgita ja ERROR-id lastakse sisse juba planeerimise algstaadiumis (luuakse põhjus), ning siis mingi hetk on "küna lõhki" ja hakatakse võitlema tagajärgedega ja otsima lahendusi, mis ei lahenda põhjustest tingitud vigu. Näiteks lubatakse ehitada täis mõni endine suurem ja avaram "roheala" (või "kasutu ala" millest saaks luua nt roheala) ja siis teises otsustusprotsessi otsas hakatakse otsima lahendusi, kuidas rohealasid saaks millegi arvelt juurde luua. Kui "kasutuks alaks" tunnistatakse oma pikemas visioonis nt autotranspordiga seotud alad (teed, tänavad, parklad jms), sest see on "roheline visioon" ja "autod tulebki linnast minema saada", siis nii ongi. Ja kui sinna "kasutule alale" ehitatakse nt uus korterelamu (põhjus), siis sellega tegelikult süvendatakse igasuguseid probleeme, milliste "hiljem ära lahendamiseks" pole abi tagajärgedega võitlemisest.

Siin oli viimases otsas palju juttu just Tartust. No mulle suht võõras linn selles mõttes, et seal ei ela ja käin pigem harva. Sestap kohalike põhimuresid üksikasjalikult ei tea. Aga huvi pärast vaatasin diagonaalis kiirelt mõned asjad üle.

2005a eksperthinnang Tartu linna eelmises üldplaneeringus (uus ÜP kehtestati 7. oktoobril 2021) sätestatud liikluskorralduse kohta kirjutab muuhulgas:

Kahjuks ei ole üldplaneeringu koostamise käigus tehtud ühtki liiklusuuringut [1, lk 35-36]

https://info.raad.tartu.ee/uurimused.ns ... innang.pdf

Minu küsimus: Kuidas saab üldse linna liikluskorraldust üldplaneeringuga pädevalt planeerida, kui pole tehtud ühtki liiklusuuringut?
Vastus: Meil on kõik võimalik.
Järeldus: Vähemalt liikluskorralduse küsimustes pole ÜP väljatöötamisel kaasatud pädevaid erialaspetsialiste. Toona tehtud võimalikud vead (jamade põhjused) on ilmselt kandunud ka tänapäeva kus lahenduseks arvatakse olevat ilmselt (teades praktikaid, siis ülima tõenäosusega) võitlus tagajärgedega.

Tartu linna uus üldplaneering sätestab:

• prioriteediks on kergliikluse ja jalgsi käimise ning ühistranspordi arengu jõuline suunamine üldplaneeringuga
• ohutuse tagamine liikluses
• autotranspordi kasutamise vajaduse vähendamine
• ühistranspordi optimaalne ja sujuv liikumine
• transiitliikluse suunamine linna äärealadele
• kergliiklusteede võrgustiku jätkuv väljaarendamine ning jalakäigusildade kavandamine Emajõele ja raudtee ületuseks
• liikluse suunamine magistraaltänavatele
• kesklinna läbiva transiitliikluse ja raudtee maa-ala vähendamine Riia ja Näituse tn vahelisel alal
• jõetranspordi ja -liikluse elavdamine

Interaktiivne kokkuvõtlik tekst: https://gis.tartulv.ee/yldplaneering204 ... 4%2Cview_5
Kaart: https://pildipank.tartulv.ee/yldplaneer ... _areng.pdf
"Paberdokumendid": https://tartu.ee/et/uldplaneering2040

Joonisin alla võtmeküsimuse, milleta muud ägedad eesmärgid ilma "vägivaldselt sekkumata" ei lahene.
Selle "autotranspordi kasutamise vajaduse" juurde tulen põgusalt tagasi oma epopöa lõpus...

TARTU LIIKLUSOHUTUSPROGRAMM 2017-2025

Registreeritud mootorsõidukite arv (aasta ja sõiduautode arv Tartu linnas)
1988 - 29879
....
2013 - 39280
....
2015 - 31197

Sõiduautot/1000 elaniku kohta (aasta - elanike arv - sõiduautode arv 1000 elaniku kohta):
2011 - 99 558 - 366
...
2014 - 97 332 - 392
2015 - ei ole teada - 321

Mootorsõidukite summaarne läbisõit
2008 - 313,0
...
2014 - 343,7

Nagu tabelist näha on läbisõit nii Tallinnas kui Tartumaal ja Tartu linnas kasvanud vabariigi keskmisest kiiremini. Selle otseseks tagajärjeks on liiklussageduse kasv linnatänavatel.....

...Senised liikluse kasvutempod on aastate jooksul olnud küll erinevad, kuid nad on kujundanud siiski üsna selgeid trende. Nii saab pikemaajalist arengut analüüsides väita järgmist:
- Tartu kesklinna liikluskoormuste kasv on pikemajalises perspektiivis stabiliseerunud;
- Tartu äärelinna liikluskoormuse kasv on olnud kiirem kui kesklinnas. Üldise trendina saab prognoosida ka selle kasvu jätkumist...

HINNANG EELMISES LIIKLUSOHUTUSKAVA RAKENDUSPLAANIS KAVANDATUD TEGEVUSTE TÄITMISELE
....
Kõige halvemaks hinnati järgmiste kavandatud tegevuste täitmist:
....
- Linnavalitsuse spetsialistide täiendkoolitusvõimaluste tagamine liiklusohutuse ja sellega seonduvate valdkondade osas
- Projekteerijatele täiendkoolituse korraldamine ruumiplaneerimise põhimõtete selgitamiseks
- Liiklusohutusspetsialisti ametikoha loomine
....

Lisaks pakuti välja ka rida uusi teemasid järgmisse liiklusohutuskavasse, mida saab grupeerituna loetleda järgmiselt:
...
- Tänavate projekteerimislahendused viia vastavusse tänavate funktsiooniga
...
- Regulaarne LÕ analüüs, selgitada välja olulised asjaolud
...
- Liiklusnõukogu tegevuse tõhustamine- kaasata kas alaliselt (haridus puudub!) või ajuti spetsialiste

https://info.raad.tartu.ee/dhs.nsf/web/ ... 7-2025.pdf

Ei viitsi kommenteerida, läheb kole pikaks. Igaüks saab ise oma mõtteid mõlgutada ja kes tahab ka järeldusi teha.

Tartu linnaarhitekt (igaks juhuks märgin ära, et ei ole erialalt "liiklusspetsialist") jagas 2023 oma nägemusi

TÕNIS ARJUS on viimased 10 aastat olnud Tartu linnaarhitekt ning 1,5 aastat juhtinud uut ruumiloome osakonda.

Arhitektidele ja kinnisvaraarendajatele ei ole võõras teadmine, et enamasti alustatakse uue ruumilise keskkonna kujundamist just auto parkimiskohtadest, justkui oleks tegu alusväärtusega. Aina enam praktikuid räägib aga parkimisnormidega seotud mõtteviisi aegumisest ja vajadusest uue lähenemise järele, sellise, mis võimaldaks ellu viia keskkonnahoidlikumaid otsuseid. Tartu linnaarhitekt ja ruumiloomeosakonna juht Tõnis Arjus kirjutab Tartu linna uuest ambitsioonikast veebirakendusest, mis arvestab parkimiskohti tegeliku vajaduse järgi.

Parkimine kui mahukas maakasutus

Parkimise mõjust elukeskkonnale ja inimeste käitumismustritele räägitakse viimasel ajal üha enam. Ja õigustatult. Tegu on äärmiselt ruumimahuka maakasutusviisiga. Samal ajal on parkimiskohtade paiknemisel ja hulgal väga selge mõju autokasutuse kasvule klassikalise pakkumise ja nõudluse loogika alusel. Pakkumise vähendamine linnaruumis on aga keeruline poliitiline otsus. Ülalmainitud standardi parkimisnormatiivi viimased muudatused viisid Eesti linnade ruumilise arengu hoopis taandarengu suunas. Vältimaks tulevikus samalaadsete keerukate otsuste langetamist, tuleb tarku valikuid teha praegu.....
https://ajakirimaja.ee/andmepohine-parkimisnormatiiv/

Ühesõnaga, näeb linnaarhitekt "linnastumise" põhiprobleemina parklate olemasolu (korter)elamute juures, mitte selles, et neid (korter)maju üha tihedamalt üksteise kõrvale linna juurde ehitatakse....
Otsene ruumiplaneerimise ja arendamise ERROR... ehk, et planeeritakse ja arendatakse küll, aga kõike muud, mitte ruumi kui sellist.
EVS standardites ettenähtud parkimiskohtade rajamise ja väljaehitamise vähendamine elamuehituses on kinnisvaraarendajate lemmikunenägu, et hoida kokku rahalisi vahendeid ja kuidagi odavamalt pappi tootvaid elamispindasid välja arendada. Noh, me jõuame parklatega umbes samasse seisu, nagu varjenditega (mis meil ei ole kohustuslikud ehitada).

Öko ja roheinimeste nägemuses rajatakse juurde üha "nullenergiamaid" elamispindasid, aga kogu sealne elanikkond elab õhust ja armastusest ning ei vajagi mingeid isiklikke sõidukeid. Ja selliseid "häid lambaid" mahub ju väga palju ühte lauta.

"Autotranspordi kasutamise vajaduse vähendamisest"

Kaks põhilist aluspunkti on:
1) mida vähem on teatud alal elanikke, seda vähem on neil vajadus sellel alal kasutada transporti
2) osa transpordi vajadust saab katta pädevalt toimiva ühistranspordiga

Linnaplaneerimine, kui on probleemiks "linnastumine" ja inimeste kolimine hajaasustusest linnadesse, peaks planeerima uute elanike jaoks uued alad, mitte pikkima neid olemasoleva, juba oma normaalselt toimiva lae saavutanud elukeskkonna sisse ja vahele. Ei saa planeerida X tänavale juurde kortermaju ja elanikke, ning samas vähendada X tänava liikluse läbilaskevõimet arvates, et see lahendabki "linnastumise" probleemid.

Kui planeerida iga teatud suurusega kortermajade grupi ja elanikkonna tiheduse juurde ning vahetusse lähedusse ka seda elanikkonda teenindavad poed, lasteaiad, koolid, postkontorid, arstiabi jm taristu, siis pole vaja neil piiratud aja tingimustes rööprähelda nende eluliselt vajalike asutuste vahel. Pole ruumi? No just, sellest ma räägingi. Kui "kõige vajaliku jaoks" ruumi ei ole, siis tuleb välja arendada uued elamualad kus on ruumi. See ongi planeerimine ehk plaanimine ja enne tegevusi igasuguste plaanide koostamist. Planeerimine ei ole see, kui pisikese nurgapoe asemele ehitada 10 korruseline elamu, uue poe jaoks krunt ja ehitusluba anda kusagile linna äärde "kus veel ruumi on" ja siis hakata "planeerima" kuidas selle 10 korruselise elamu elanike parkimist ja liiklmeist saaks piirata.

Kergliiklusteed ja muud alternatiivsed liikluseks mõeldud alad on OK ja neid tuleb arendada ning nende arendamisel tuleb leida toimiv tasakaal kõikide osapoolte vahel nii, et kõik mahuksid ära. Kui ei mahu, on juba kusagil eelnevalt tehtud viga ja loodud põhjus, mida hiljem ei saa tagajärgedega võideldes enam lahendada ilma, et põhjuse tekitanud probleemiga ei tegeletaks.

Linnades on üldine tendents, et kõik suuremad teeninduspunktid ja kaubanduskeskused rajatakse linnast välja või linna äärealadele. See on toonud kaasa vajaduse sõeluda nende vahet. KUI ON (aga enamus linnades pole, Tartut ei tea ja Tallinnas vist on) välja aerndatud pädev, mugav ja toimiv ühistransport, siis seal seda ka alternatiivina kasutatakse. Mis aga ei tähenda, et inimesel, kes käib kesklinnast iga päeav või üle päeva linnaäärsesse kaubanduskeskusesse, poleks oma muu elu korraldamisel vaja isiklikku sõiduvahendit. Lisaks kõik elanikud ei ole selles eas ja tervislikus seisundis, et liigelda 24/7 igal aastaajal igasuguse ilmaga jala, tõuksi, jalgratta või isegi ühistranspordiga (kui see on). Teatud kaupu ja tooteid tuleb vedada isikliku transpordiga. Alati ei ole võimalik leida "veotaksoteenust" külmiku, pesumasina, pliidi või isegi tolmuimeja vedamiseks nt. remonti. Linnast kusagile vähegi kaugemale ära ja tagasi sõites tuleb üldjuhul kasutada isiklikku transporti. Suvilasse, laadale, äärealadelt pealinna ja Tartu meditsiiniasutustesse tuleb sõita isikliku transpordi või taksoga. Seenele, kalale, jahile ja randa ei saa ühistranspordiga. Haige laps või kõndimisraamiga liikuv vanaema on mõistlik arsti juurde viia oma sõiduvahendiga. Siin võik veel jätkata loeteluga, miks ühes peres tänapäeval peaks olema vähemalt üks isiklik sõiduk. Ja kuhu ta selle paneb, kui elab keset linna "nullenergia" korterelamus? Kuidas ta sinna oma eluaseme juurde sellega pääseb, kui enam "sõitma ei mahu" ja parkida pole kusagil?

+ siin on veel kaks erinevat tasandidt:
a) uusarendused "tühermaal" kus ongi "ainult" kergliiklusteed ja sõidukite liiklemiseks ning parkimiseks tingimusi loodud ei ole (või on viletsad)
b) juba ajalooliselt välja kujunenud elamupiirkonnad kus olemasolevat lammutatatkse ja ümber tehakse

Esimesel juhul kui inimene läheb sellisesse kohta elama, siis ta peab juba eos arvestama, kuhu ta läks ja mis tingimused seal on, ning pole vaja pärast nutta ja halada. Teisel juhul on teatud väärtuseid kõrgemalt kui teised hindavad inimesed juba ammu, lähtudes elamistingimustest oma otsuse teinud ja pikaaegselt juba selles meelepärases keskkonnas elanud ning siis hakatakse nende elu ümber korraldama sest keegi kusagil teab, kuidas sul on parem. See siis tekitabki osades inimestes trotsi ja rahulolematust.

Ja see oli nüüd lühidalt. Väga palju olulist jäi välja. Põhjalikumalt lahates koos konkreetsete näidetega läheks ikka jube pikaks.

[Fuchs]

Tänud Fucs põhjaliku postituse eest. Tänapäeval on harvaesinev nähtus et keegi viitsib teemasse veidigi süviti sisse minna, enamasti pannakse puusalt ja lihtsalt arvatakse.

KUI ON (aga enamus linnades pole, Tartut ei tea ja Tallinnas vist on) välja aerndatud pädev, mugav ja toimiv ühistransport, siis seal seda ka alternatiivina kasutatakse.

Pole Tartu ühistransporti enam aastaid kasutanud aga kui viimati tarvis läks siis Tallinnaga võrreldes on see ka üks paras veidrus. Kui just päris linna äärest kesklinna vaja sõita ei ole, siis ei tasu bussi oodata, jala on tulemus enamasti parem.
Mingi aeg käis ajakirjandusest läbi jutt, et kuskilt - vist Saksamaalt - palgatakse üks spetsialist seda ringi korraldama (järelikult oldi linna ühistranspordi osakonnas ka teadlikud, et asi vildakas). Ei ole rohkem kuulda olnud mis sest plaanist sai.