Liikluse planeerimisest

[OLAVI]

Just tabasin ennast mõttelt - uue seaduse kohaselt peab jalgratturist mööduma 1,5 meetri kauguselt, ....

.... Kui möödasõitva auto kiirus ületab 30km/h.
Kui jalgrattast mööduja kiirus on kuni 30km/h, siis ei ole vahemaa määratud.

Kui jalgrattast möödumisel kiirusepiiraja lülitada kiirusele 30km/h, siis võib jalgrattast "sirgelt" mööduda ja vastassuunda ei pea põikama.

[zephys]

Tuleks nende ratturite siunamise juurest korra liikluskorralduse juurde tagasi - Tallinn-Tartu tee näitel.
Imaverest Tartu poole tehakse teetöid, miski mahasõidu ja siis põlluvahelise tee kas tõstmine või ehitus, mdea.
Aga ajutine liikluskorraldus Tartu poolt tulles on vahvasti õnnestunud - tööde alas on kiirust piiratud 70ni, kui tööde ala läbi saab on piirangu lõpp ja uuesti ajutiine 90 märk, millele järgneb vähem kui 200m pärast juba Imavere risti 70 piirang.
Et nagu sujuvamalt ei saaks, eriti hea on turiste vaadata, kelle jaoks see õige 70 saabub pmst koos vaze vms piiksuga uuest kaamerast teisel pool risti Tallinna suunas - korralik jõnksutamine

[Erureamees]

No turiste nüüd sellise asjaga küll ei ehmata. Ei jõua Eesti liikluslolluste poolest Euroopas top 10- ssegi.

[Runkel]

Ekspertide arvamusi Tallinna liiklusest:
https://novaator.err.ee/1609443581/eksp ... -euroopaga

[Gideonic]

Ekspertide arvamusi Tallinna liiklusest:
https://novaator.err.ee/1609443581/eksp ... -euroopaga

Eks ta nii olegi, paraku õnnestus mõnelpool Lääne-Euroopas asja parandada ainult kõvade lisainvesteeringutega:

• Ühistransporti (s.h. metroo)
• Ümbersõitudesse ja magistraalidesse väljaspool kesklinna (ning parklatesse kuhu masinad päevaks jätta)

Meil alustaatakse sellest et keerame teed kinni, aga muu rahastuse / arengu jätame samaks või tõmbame kokku

[Runkel]

Magistraalid said nõukogude ajal tehtud vast. Metroo on juba teine tase, aga linnalähedane rongiliiklus Helsingi eeskujul võiks valglinnastujatele abiks olla. Ega ma teagi, mis sellest Tallinna ringist puudu on.
Isamaalane Järvan kõneles täna Kuku Sihikus (parandatud), põgusalt jäin kuulama. Tõi siinsamas käsitletud Amsterdami kui ekstreemsuse välja, samas jutus mainis ta ka Amsterdami magistraale. Nii et too ekstreemsus võib tähendada ka äärmiselt halba linnaliiklukorraldust kui ka head. Kokkuvõttes hea, et taoline abilinnapea pole Tartus.

[Fucs]

Ekspertide arvamusi Tallinna liiklusest:
https://novaator.err.ee/1609443581/eksp ... -euroopaga

No vat just

suuremates linnaregioonides on viimasel 20 aastal toimunud valglinnastumine. Uusi elamu-, kaubandus-, teenuste- ja tootmisalasid on rajatud tiheasustusaladest välja, kuid loodud alad ei ole terviklikult planeeritud. Seetõttu toimub elanike pendelliikumine keskuse ja linnaäärsete elurajoonide vahel.

Kesse tegi? Ise tegi

Tallinna liikluskorralduse parandamiseks alandaks Tuvike esimese asjana kesklinna tsoonis kiirusi. "Pärnu maantee puhul oli vaidlus sellel teemal, kui lai peaks olema sõidurada. Kui toome kiirused alla, saame leppida ka kitsamate sõiduradadega. See on ohutum. Tegelikult ei pruugi vähendada see ka läbilaskevõimet, eriti just kesklinna tsoonis," tõi ta välja.

..eee misasi see härra linnauuringute professori arvates ohutum on, kas madalam sõidukiirus või kitsam sõidurada? Ei saanud aru. Väiksem kiirus võib olla ohutum aga kitsam sõidurada ? "Ei pruugi" on muidugi ka hea hinnang

Tegime rattatee ja olime uhked, et nüüd on jälle kilomeetrid juures. Otseselt mingit kasu sellest polnud, sest need ei ühendanud eriti midagi," tõdes Dago Antov. Tegeliku liikumisvajaduse rahuldamata jätmisel oli naiivne oodata, et autokasutus seetõttu väheneks.

Vat just see liikumisvajadus ongi võtmesõna eeskätt linna- (aga ka maapiirkondade) planeerimisel.

Kuna ühistranspordi liikumist oluliselt kiiremaks muuta ei saa, tuleks Antovi hinnangul tuvastada tõrkekohad ja need likvideerida. "Näiteks saame muuta aega, mis kulub foori või mõne muu asja taga ootamise peale," leidis professor.

Lõpus hakkas lausa kulda tulema
... kuigi hr. prof. räägib tavaliikluse aeglustamisest ja ainult ühistranspordi kiirendamisest...
Liikluse sujuvus on teine võtmesõna, mis tagab ka paremad kiirused, ühtlasema liiklusvoolu ja mõttetud "stopp"-"start" tõmblemised.

Aeglasem kuid sujuvam liiklusvool võib tõesti isegi suurendada läbilaskevõimet, kui juppideks jagatud kiire liiklusvool, mis peab iga natukese aja tagant kusagil pikalt seisma.

NB. Isiklik arvamus.

[manjabes]

Magistraalid said nõukogude ajal tehtud vast.

Said tehtud, aga praegu ihuvad igasugu "liikuvuseksperdid" ja kastirattaaktivistid nende peale hammast, et kärbiks ikka sõiduridu vähemaks ja paneks nende asemele lillekastid ja rattaparklad.

[Taaniel Tina]

Aga mulle jäi ikka mulje, et teadlase arvates on ka ainuke lahendus, et hakkame ikka kõigepealt kohe piirama.
Aga minu arust oleks siiski aeg hakata mõtlema metroo peale. Asub ta siis maa all tunnelis või maa peal postide otsas või mingi kolmas lahendus, see on maitse asi.
Suht hea lahendus on Saksamaal, Düsseldorfis. Seal on tavaline tramm, nagu meil, mis sõidab igal pool maa peal.
Ja siis on selline tramm või metroo, mine võta kinni. Kesklinnas on ta maa all nagu metroo, äärelinnas kulgeb maa peal nagu tramm. Ei seisnud ta praktiliselt kuskil foori taga või ummikus, kiirelt sai igale poole.
Selline hübriid on teostatav ka meil. Kui ei taha maa alla minna võib kulgeda postide peal. Täiesti teostatav, lihtsalt maksab rohkem. Aga lõpuks me peama rahakoti rauad ikkagi lahti tegema.
Ühistransporti kasutaksid autojuhid kui ta oleks mugav, vastaks inimeste trajektooridele ja ei võtaks oluliselt rohkem aega kui auto.
Oma näitel - kodust bussipeatusesse on u. 1,5 km, siis vaja sõita minimaalselt 2 bussiga, ja siis veel 1,5 km bussipeatusest töö juurde. Kogu see triangel võtab aega kuskil 1,5 tundi. Kui ostaks endale mingi kokkukäiva ratta või tõuksi, mille saaks bussi kaasa võtta, kuluks veidi üle tunni. Kui põrutaks rattaga otse tööle, kuluks mingi 45 minutit (u. 15 km), autoga kulub max 20 minutit. Olulised vahed ajas ja mugavuses.

[kraal]

Ekspertide arvamusi Tallinna liiklusest:
https://novaator.err.ee/1609443581/eksp ... -euroopaga

Seal uuringust lõik

Tallinna Ülikooli linnauuringute professor Tauri Tuvikene nentis pealinna liikluse kitsaskohti kommenteerides, et autode hulgast liikluses ei saa üle ega ümber. "Liiklus on umbe läinud, sest autosid on lihtsalt liiga palju. Lisaks tallinlastele endile tuleb mainida eraldi neid, kes tulevad igapäevaselt ümbritsevatest valdadest," sõnas ta.

Kogu aeg räägitakse, et väga kole ümbritsevatest valdadest liigutakse tallinnasse. kui aga vaadata kaarti siis näeme, et linnast väljas Tartu mnt. ääres on palju töökohti, Tallinna ringtee ääres on on palju töökohti ja tuleb aina juurde, Jüri kõrval on suur tehnopark jne. Ega need töölised ainult kohalikud ei ole vaid suur hulk liigub ka Tallinnast sinna.[/quote]

Veel selline väide.

Niisamuti näitab statistika, et ligi kümnendik kõigist liikumistest sõiduautoga on seotud laste viimisega kooli või lasteaeda. Iga päev tegeleb kellegi sõidutamisega 12 protsenti Tallinna tagamaa elanikest, kusjuures suurem roll on selles kuni 34-aastastel naistel. Nii tuleb Tallinna linnaregioonis esile mujal maailmas kogetu, kuidas elu linnast väljas tähendab aktiivset autokasutust, laste sõidutamist ja selle rolli saavad ennekõike emad.

Jällegi selle väite järgi on süüdi need Tallinna tagamaa elanikud. Paraku sõidutavad lapsi ka Tallinna elanikud kes ei ole saanud oma lapsi panna kodulähedasse kooli või lasteaeda. Sellest on palju kirjutatud ja juba aastaid.
Ise olen samas olukorras. Kodulähedasse lasteaeda ei saanud lapsi panna ja pidin panema kaugemala. Õnneks mitte kaugele aga bussidega sõites logistiliselt kehvas kohas. Autoga tööle sõites pean tegema ainult väikese ringi ja tööle jõuaksin ca 30-40 min. Bussiga sama tegevus võtaks 1,5 tundi. Loogiline, et kasutan autot.

Siis veel nende poolt selline tõdemus

Meedias on olnud kuulda väiteid, justkui annaks autode kesklinnast välja tõrjumine hoobi ka sealsetele äridele. Tauri Tuvikene ühtegi sellist näidet maailmast ei oska tuua. Küll aga teab ta rääkida vastupidistest juhtumitest.

Tuvikese hinnangul kipuvad enamiku kesklinna ettevõtete klientidest moodustama inimesed, kes tänavalt mööda kõnnivad. "Nii on palju lihtsam klientide hulka kasvatada. Autokasutaja püüdmine on keerulisem, arvestades täiendavate parkimisega seotud kulutustega. Ma ei panustaks küll sellele, et autode arvelt on võimalik kesklinna kasutust hoida," sõnas Tuvike.

Sarnaselt ei osanud Tallinna Tehnikaülikooli liikluskorralduse professor Dago Antov tuua ühtegi näidet selle kohta, kuidas kesklinna liikluse vähendamine oleks linnasüdamed välja suretanud. Teemat on tema sõnul aga palju uuritud, sh Stockholmi näitel pärast ummikumaksu kehtestamist. "Tuli välja, et piiranguala sisse jäänud äride käive kasvas kiiremini," tõi professor näite.

Vaatame seda Tallinna kesklinna. Palju selles alas on elanikke. Tegelikult see ala on suhteliselt väike ja ega siin elanikke eriti ei ole. Võrrelda Tallinna kesklinna Lääne-Euroopa kesklinnadega ei kannata kriitikat.
Elanik kes liigub Mustamäelt autoga läbi kesklinna parkida ei saa ei külasta ka neid ärisid ja kohalikke ei ole piisavalt palju, et äri ennast ära tasuks. Ning ühistranspori tuumik on ka kesklinnas väikeses alas ja sealt inimesed kaugemale minema ei hakka.

Loogikat.

Ühe Tallinna eripärana tõi Dago Antov välja, et kesklinna läbivat liiklust on kesklinnaga seotud liiklusega võrreldes väga palju. "Hindasime kunagi, et sellest autoliiklusest, mida me praegu kesklinna piires näeme, on kaks kolmandikku selline, mis seal üldse olla ei taha," täheldas teadlane.

"Meil lihtsalt pole eriti muid võimalusi. Kui paned autos navigatsiooni käima ja küsid, kuidas saab Viimsist sõita Mustamäele, siis see juhatabki sind läbi kesklinna, sest see on kõige kiirem tee. Viimsi elanik saaks minna sellest mööda Peterburi teed. Sellest tuleks aga meeletult suur ring ja mingit ajavõitu sealt kindlasti ei tule, arvestades isegi kesklinna ummikutega," sõnas Antov.

Tallinna liikluskorralduse parandamiseks alandaks Tuvike esimese asjana kesklinna tsoonis kiirusi. "Pärnu maantee puhul oli vaidlus sellel teemal, kui lai peaks olema sõidurada. Kui toome kiirused alla, saame leppida ka kitsamate sõiduradadega. See on ohutum. Tegelikult ei pruugi vähendada see ka läbilaskevõimet, eriti just kesklinna tsoonis," tõi ta välja.

Lisaks mõjutab piirkiirus linnakeskkonna mürataset. "Meil õnnestub puhtalt kiiruse alandamisega juba küllaltki palju teha. Seega võiks julgelt neid kiirusi minu meelest ka alla tõmmata," sõnas Tuvikene.

Ekspert tõdeb, et kesklinnas on liiklust mida seal ei peaks üldse olema ja siis kirjutab, et liikluskorralduse parandamiseks tuleb kesklinnas kiiruseid vähendada. Vaata nagu Maleva filmi kärajate stseeni.

Kogu see uuring tõdeb et olukord on halb ja lahendused "ekspertide" arvates on ikkagi takistada autoliiklust ja ajades inimesi ühistransporti ning ratastele.
See ei ole mingi uuring kui võrdlevad mis mis mujal maailmas on olnud ja ei vaata Eesti elaniku iseloomu, linna ehitust ja mis on põhjused miks inimesed nii palju autodega liiguvad.
Olgem ausad, viies transiitliikluse kesklinnast välja laheneb ka kesklinnas probleem, et liiklus on umbes.
Teine teema on liikumisele kuluv aeg. Nii kaua kui ühistranspordiga liikumiseks kulub võrreldes autoga kaks kuni kolm korda rohkem aega ei hakka inimesed auto asemel ühistransporti kasutama. Isegi siis kui autode liiklust veel rohkem takistada.
Selle hobusevaraste kooli eksperdid on ennemgi kelbast ajanud.

[Some]

Tallinna Kesklinnas on üks suur liiklusetekitaja Reisisadam. Huvitaval kombel pole keegi sellest juttu teinud. Tallinkil on Helsingi suunas 8 väljumist ja 8 saabumist päevas, lisaks veel Ekerö ja Viking Line reisid. Visuaalselt kahaevad mahutavad ca 300 sõiduautot (rekkad söövad muidugi suure osa sellest ära). Need kõik peavad Kesklinna läbima ja seda suurte lainetena. Kui Kesklinn autodele kinni puuakse, kuidas nad kavatsevad sadama transiidiga hakkama saada?

[Runkel]

Tõmbekeskuse mure või kaasnähtus on valglinnastumine. Mõneti loomulik areng, mingi hetk pendel liigub ja osa liigub pärislinna tagasi. Probleem liikumisega aga tuleb lahendada.

Lihtsam on eksperte tembeldada (TÜ ja TTÜ professoreid). Kui professorite arvamusi millekski ei pea, siis kelle oma me peame? Pandeemia puhul ei usalda meedikuid, sõjaohu puhul ei usu kaitseväelasi.

[Taaniel Tina]

Lihtsam on eksperte tembeldada (TÜ ja TTÜ professoreid).

Mina arvan, et kõigepealt peaks pakkuma head alternatiivid autoliiklusele ja siis hakkama piirama. Aga mitte, et kõigepealt piirame ja alternatiive võib-olla hakkame kunagi vaatama.
See suhtumine ajab mind vihale.

[Madis Reivik]

Tallinna Kesklinnas on üks suur liiklusetekitaja Reisisadam. Huvitaval kombel pole keegi sellest juttu teinud. Tallinkil on Helsingi suunas 8 väljumist ja 8 saabumist päevas, lisaks veel Ekerö ja Viking Line reisid. Visuaalselt kahaevad mahutavad ca 300 sõiduautot (rekkad söövad muidugi suure osa sellest ära). Need kõik peavad Kesklinna läbima ja seda suurte lainetena. Kui Kesklinn autodele kinni puuakse, kuidas nad kavatsevad sadama transiidiga hakkama saada?

D terminalist saavad rekkad suht lihtsalt välja ja ringteele
Aga see et keset päeva A terminalist rekkarodu Linnahalli juurest mööda litsub.. on küll idiootsus

[Rebane11]

Ma mingil 95 ..aastal tõin oma kombaini läbi Tallinna. Kokku oli neid 5. Putasime päikse käes ja enam ei mäleta, oli kell 12, 1, 2 või mis kuna lasti meil uljaid poognaid Viru väljakul teha.