Seal uuringust lõik
Tallinna Ülikooli linnauuringute professor Tauri Tuvikene nentis pealinna liikluse kitsaskohti kommenteerides, et autode hulgast liikluses ei saa üle ega ümber. "Liiklus on umbe läinud, sest autosid on lihtsalt liiga palju. Lisaks tallinlastele endile tuleb mainida eraldi neid, kes tulevad igapäevaselt ümbritsevatest valdadest," sõnas ta.
Kogu aeg räägitakse, et väga kole ümbritsevatest valdadest liigutakse tallinnasse. kui aga vaadata kaarti siis näeme, et linnast väljas Tartu mnt. ääres on palju töökohti, Tallinna ringtee ääres on on palju töökohti ja tuleb aina juurde, Jüri kõrval on suur tehnopark jne. Ega need töölised ainult kohalikud ei ole vaid suur hulk liigub ka Tallinnast sinna.[/quote]
Veel selline väide.
Niisamuti näitab statistika, et ligi kümnendik kõigist liikumistest sõiduautoga on seotud laste viimisega kooli või lasteaeda. Iga päev tegeleb kellegi sõidutamisega 12 protsenti Tallinna tagamaa elanikest, kusjuures suurem roll on selles kuni 34-aastastel naistel. Nii tuleb Tallinna linnaregioonis esile mujal maailmas kogetu, kuidas elu linnast väljas tähendab aktiivset autokasutust, laste sõidutamist ja selle rolli saavad ennekõike emad.
Jällegi selle väite järgi on süüdi need Tallinna tagamaa elanikud. Paraku sõidutavad lapsi ka Tallinna elanikud kes ei ole saanud oma lapsi panna kodulähedasse kooli või lasteaeda. Sellest on palju kirjutatud ja juba aastaid.
Ise olen samas olukorras. Kodulähedasse lasteaeda ei saanud lapsi panna ja pidin panema kaugemala. Õnneks mitte kaugele aga bussidega sõites logistiliselt kehvas kohas. Autoga tööle sõites pean tegema ainult väikese ringi ja tööle jõuaksin ca 30-40 min. Bussiga sama tegevus võtaks 1,5 tundi. Loogiline, et kasutan autot.
Siis veel nende poolt selline tõdemus
Meedias on olnud kuulda väiteid, justkui annaks autode kesklinnast välja tõrjumine hoobi ka sealsetele äridele. Tauri Tuvikene ühtegi sellist näidet maailmast ei oska tuua. Küll aga teab ta rääkida vastupidistest juhtumitest.
Tuvikese hinnangul kipuvad enamiku kesklinna ettevõtete klientidest moodustama inimesed, kes tänavalt mööda kõnnivad. "Nii on palju lihtsam klientide hulka kasvatada. Autokasutaja püüdmine on keerulisem, arvestades täiendavate parkimisega seotud kulutustega. Ma ei panustaks küll sellele, et autode arvelt on võimalik kesklinna kasutust hoida," sõnas Tuvike.
Sarnaselt ei osanud Tallinna Tehnikaülikooli liikluskorralduse professor Dago Antov tuua ühtegi näidet selle kohta, kuidas kesklinna liikluse vähendamine oleks linnasüdamed välja suretanud. Teemat on tema sõnul aga palju uuritud, sh Stockholmi näitel pärast ummikumaksu kehtestamist. "Tuli välja, et piiranguala sisse jäänud äride käive kasvas kiiremini," tõi professor näite.
Vaatame seda Tallinna kesklinna. Palju selles alas on elanikke. Tegelikult see ala on suhteliselt väike ja ega siin elanikke eriti ei ole. Võrrelda Tallinna kesklinna Lääne-Euroopa kesklinnadega ei kannata kriitikat.
Elanik kes liigub Mustamäelt autoga läbi kesklinna parkida ei saa ei külasta ka neid ärisid ja kohalikke ei ole piisavalt palju, et äri ennast ära tasuks. Ning ühistranspori tuumik on ka kesklinnas väikeses alas ja sealt inimesed kaugemale minema ei hakka.
Loogikat.
Ühe Tallinna eripärana tõi Dago Antov välja, et kesklinna läbivat liiklust on kesklinnaga seotud liiklusega võrreldes väga palju. "Hindasime kunagi, et sellest autoliiklusest, mida me praegu kesklinna piires näeme, on kaks kolmandikku selline, mis seal üldse olla ei taha," täheldas teadlane.
"Meil lihtsalt pole eriti muid võimalusi. Kui paned autos navigatsiooni käima ja küsid, kuidas saab Viimsist sõita Mustamäele, siis see juhatabki sind läbi kesklinna, sest see on kõige kiirem tee. Viimsi elanik saaks minna sellest mööda Peterburi teed. Sellest tuleks aga meeletult suur ring ja mingit ajavõitu sealt kindlasti ei tule, arvestades isegi kesklinna ummikutega," sõnas Antov.
Tallinna liikluskorralduse parandamiseks alandaks Tuvike esimese asjana kesklinna tsoonis kiirusi. "Pärnu maantee puhul oli vaidlus sellel teemal, kui lai peaks olema sõidurada. Kui toome kiirused alla, saame leppida ka kitsamate sõiduradadega. See on ohutum. Tegelikult ei pruugi vähendada see ka läbilaskevõimet, eriti just kesklinna tsoonis," tõi ta välja.
Lisaks mõjutab piirkiirus linnakeskkonna mürataset. "Meil õnnestub puhtalt kiiruse alandamisega juba küllaltki palju teha. Seega võiks julgelt neid kiirusi minu meelest ka alla tõmmata," sõnas Tuvikene.
Ekspert tõdeb, et kesklinnas on liiklust mida seal ei peaks üldse olema ja siis kirjutab, et liikluskorralduse parandamiseks tuleb kesklinnas kiiruseid vähendada. Vaata nagu Maleva filmi kärajate stseeni.
Kogu see uuring tõdeb et olukord on halb ja lahendused "ekspertide" arvates on ikkagi takistada autoliiklust ja ajades inimesi ühistransporti ning ratastele.
See ei ole mingi uuring kui võrdlevad mis mis mujal maailmas on olnud ja ei vaata Eesti elaniku iseloomu, linna ehitust ja mis on põhjused miks inimesed nii palju autodega liiguvad.
Olgem ausad, viies transiitliikluse kesklinnast välja laheneb ka kesklinnas probleem, et liiklus on umbes.
Teine teema on liikumisele kuluv aeg. Nii kaua kui ühistranspordiga liikumiseks kulub võrreldes autoga kaks kuni kolm korda rohkem aega ei hakka inimesed auto asemel ühistransporti kasutama. Isegi siis kui autode liiklust veel rohkem takistada.
Selle hobusevaraste kooli eksperdid on ennemgi kelbast ajanud.