Kapten Trumm kirjutas: ↑29 Okt, 2024 12:21
Kui ikka auto ülevaatust ei läbi (eeldusel, et edasisõitu keelavat ohtlikku viga pole), siis on mõistlik ikkagi käia auto ära näidata, see annab sulle kuu aega lisaaega õige mehena sõiduks (registrist vaadates paistab, et sul on ülevaatus kehtiv) ja kui korda ei saa, siis käia selle kuu lõpus korra uuesti ülevaatusel ja saada uus armuaeg.
Armuaega antakse üks kord, rohkem ei saa.
§ 10. Otsused ja nendest tulenevad piirangud
(1) Korralisel, korduv- või erakorralisel ülevaatusel avastatud rikete või puuduste iseloomu, ohtlikkust ja arvu arvestades peab ülevaataja ülevaatuse kontrollkaardile märkima ühe alljärgnevatest otsustest:...
...3) „esitada korduvülevaatusele” – sõidukil on oluline rike või puudus. Kuni vea kõrvaldamiseni loetakse sõiduk kehtivatele nõuetele mittevastavaks, kuid sellises tehnoseisundis sõidukiga võib liikluses osaleda kuni kehtiva korralise ülevaatuse lõpuni ning 30 päeva pärast seda, või kuni 30 päeva, kui sõidukil puudus kehtiv korraline ülevaatus, kuid mitte kauem, kui 60 päeva pärast korduvülevaatuse määramist;
Spidomeeter näitab nii, nagu peab. 90 ongi 90. Lihtsalt all olevad rehvid ja auto konfiguratsioonis sätestatud asjad peavad kokku klappima. Panen siia kaks näidet minu enda Volvodest. Ühel (õigemini kahel) autol on sätestatud 2000mm ja teisel variandil 1965mm. Kui õiged rehvid on all, siis spidomeeter ei valeta, muudad rehvi kõrgust, on hälve ka näha. Need numbrid on lihtsalt näited. Need ongi muudetavad/salvestatavad seaded ja siis hakkabki spidomeeter vastavalt programmeeritule näitama. Mitte mingit sellist juttu, et ".. oli umbes 10% rohkem näitamist." ei ole, spidomeeter näitab täpselt, vb ehk subjektiivselt silmaga vaadatuna öeldes +1-2 km. Paned kiirusehoidiku paika 90 peale ja klapivad nii kiirusehoidik, spido, ja sealt edasi juba Garmin navi ja telefoni GPS ja postiotsas istuv kiirusemõõdik. Vb siin seal +/- 1-2 km, aga mitte mingisuguseid 10%-te ei ole. Piltide kvaliteedi pärast ärge pahandaga, need tegin enda tarbeks ja teps mitte siia postitamise pärast.
Minu praktika paarikümne peetud autoga, neist rõhuv enamus originaal rehvimõõduga, on selline, et kõnealune VW on esimene, millel näitab täpselt, kõikidel teistel on 5-10% rohkem näidanud. Selle pealt ma kulme kergitasingi. Ja sellel VW-l on ka originaalmõõdus rehvid, täitsa uus auto. Sh ka minu 2000 a Volvo, näitab originaalrehvidega, rohkem.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
isakene kirjutas: ↑29 Okt, 2024 14:22
Armuaega antakse üks kord, rohkem ei saa.
Niimoodi peaks saama kui osta pärast seda armuajaks antud kuud uue täisülevaatus + kuu odavat ülevaatust ja siis uuesti. Ainult et ürgkalliks läheb kui iga kahe kuu tagant ülevaatus osta.
Mu tuttaval Reidi teel olid veel sellised probleemid et vana auto ja viimane ülevaatus oli üldse 5 aastat tagasi. Siis oli vahepeal liiklusõnnetusse sattunud mitte oma süül ja kindlustus pani märke " majanduslikus mõttes hävinenud " . See pannakse vanadele autodele kerge käega . Mingi esinurga kõks - poritiib ja tuli ja stange uus panna, kapott sirgeks väänata ja kõik üle värvida. See tuleb auto turuhinnaga võrreldes nii kallis et antakse raha.
Auto jääb ikkagi registrisse ja oli veel saanud parandusmeetme märke . Turvapadi tuli tehase kulul ära vahetada ja siis ta raiuski nagu rauda et sõidab praegult Rocca al Mare Audi esindusse seda tegema, siis saab ülevaatusele minna ja nii edasi.
Ma ei mäletagi et kas ta ikka sai trahvi või lihtsalt vaidles pea tund aega. No ma ostsin selle auto talt ära ja viisin maale talusse. Lihtsalt sellepärast et inimesel sellega vaeva ja muret vähem oleks. Kui aega saan siis teen korda ja kingin tagasi - sõitku aga ärgu häbistagu rahvust
Spidomeeter näitab nii, nagu peab. 90 ongi 90. Lihtsalt all olevad rehvid ja auto konfiguratsioonis sätestatud asjad peavad kokku klappima. Panen siia kaks näidet minu enda Volvodest. Ühel (õigemini kahel) autol on sätestatud 2000mm ja teisel variandil 1965mm. Kui õiged rehvid on all, siis spidomeeter ei valeta, muudad rehvi kõrgust, on hälve ka näha. Need numbrid on lihtsalt näited.
Minu praktika paarikümne peetud autoga, neist rõhuv enamus originaal rehvimõõduga, on selline, et kõnealune VW on esimene, millel näitab täpselt, kõikidel teistel on 5-10% rohkem näidanud. Selle pealt ma kulme kergitasingi. Ja sellel VW-l on ka originaalmõõdus rehvid, täitsa uus auto. Sh ka minu 2000 a Volvo, näitab originaalrehvidega, rohkem.
Aga millised need originaalmõõdus rehvid siis on? Sh ka minu 2000 a Volvo? Mis on siis see konfiguratsioonis salvestatud ratta ümbermõõt? Ja ma ei räägi siin variantidest mida on üleüldse kusagil nn käsiraamatutes kirjutatud ja lubatud kasutada. Palju asju saab kasutada, aga siis tuleb ka mõõt üle konfigureerida. Nt. kui ümbermõõt on 2000mm, siis see vastab salvestatud 225/55/R16 korral 2053mm-ga ja 225/50/R17-e korral 2060mm. Ca 7-9% plussi saad siis, kui nüüd topid R17 velje peale konfi muutmata alla 225/60/R17 või 235/557R17 rehvi.
Lubatud rehvimõõdud tulevad tüübikinnitusest. Enamasti pakutakse korraga ka mitut veljemõõtu. Mõningal määral rehvi ümbermõõt seejuures varieerub. Tootjad sätivad on mõõdiku nii, et "kõige kehvemal juhul" ei oleks näit tegelikust madalam.
Koduülesanne pedantidele:
Uue rehvi ümbermõõt on 2000mm. Kiirusel 90km/h on spidomeetri näit seejuures täpne. Kui nüüd rehvi mustrit on kulunud 5mm (suverehvi puhul võib veel jääk legaalne olla), siis milline on sõiduki tegelik kiirus spidomeetri näidu 90 juures?
2korda2 kirjutas: ↑30 Okt, 2024 1:01
Koduülesanne pedantidele:
Uue rehvi ümbermõõt on 2000mm. Kiirusel 90km/h on spidomeetri näit seejuures täpne. Kui nüüd rehvi mustrit on kulunud 5mm (suverehvi puhul võib veel jääk legaalne olla), siis milline on sõiduki tegelik kiirus spidomeetri näidu 90 juures?
Rehkendada ei viitsi aga kogemustel tuginedes väheneb kiirus uue vs. ekspluatatsiooniaja lõpus oleval rehvil 3...4 km/h võrra.
Kiiruse erinevus sõltub samas mõõdus rehvi puhul reaalsest ratta diameetrist - auto all olles vajub iga rehv veidi läbi ning teor. rehvi mõõtude asemel tuleks arvestada tegelikke rehvi mõõte.
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Ja kogu neile matemaatikaülesandeile peaks eelnema üks lihtne katsetus. Paned kiirusehoidiku 90 km/h (vmt) peale ja seejärel vaatad, mida näitab spidomeeter. Kui need ei kattu, on mingisugune sõlm auto seadmetes korrast/seadistusest ära. (Mõlemad süsteemid kasutavad ühte ja sama käigukasti väljundvõllil asuvat andurit). Kui mõlemad kattuvad, aga reaalne kiirus pole ikkagi 90 km/h, vaid nt 85 või 95, või isegi 100 km/h, siis antud sõidukil rehvi reaalne ümbermõõt lihtsalt ei klapi sõiduki konfiguratsioonis sätestatud rehvi ümbermõõduga- üks neist on vale. Ja seda kõike vaatamata sellele, et kuskil on mingi laia valikuga ports erinevaid velje ja rehvimõõte selle auto jaoks kokku kirjutatud- kuskil on ikkagi mingisugune viga sisse lipsanud. NB! Me räägime siin näites Volvogi puhul järjekordselt juba üle 20 aasta käigus olevast tehnoloogilisest põlvkonnast, ja palun mitte tuua näiteid/põhjendusi, kus mingil sõidukil on ikka veel paar aastat tagasigi a´la "trossiga spido ja muud taolist arhailist".
(P.S. Ma väga kahtlen, et Trumm oma Volvol paneb kiirusehoidiku 90 peale ja siis spido näitab talle 99-100.... Et, siis sõidukil on spido perses. Palju loogilisem on, et tema autol näidud on võrdsed ja autol on selle koha peale mingine suvaline näitaja sisestatud või ei-tea-mis-ajast jäänud.)
(P.S. veelkord: Uuel rehvil on praegu mustrit 8-9 mm, kokku siis kahelpool 16-18 mm, kui nüüd ringi ümbermõõdu valem on pii*d (3,14145926*diameeter), siis igaüks võib matemaatikat kasutades välja arvutada, et nt, et kui palju muutub/väheneb uue rehvi ümbermõõt selle kuludes just niipalju, kui liikluses osalemiseks veel lubatud on, st nt talverehvi korral jääk 3mm. Et kui palju muutub nt 225/50/R17 uue rehvi diameeter reaalväärtuses ca 656,8 mm pealt võrreldes kulunud rehvi korral 10-12 mm vähem (kummalti poolt 5-6 mm vähem) diameetrit, ehk siis jääks kulunud rehvi diameetriks vahemik 644,8-646,8 mm. Ja kui palju see muutub protsentuaalselt algse uue rehvi ümbermõõdu suhtes.)
(P.S: Edu matemaatikas, levinud rattadiameetrite korral 10% ei paista kuskilt.... Aga samamoodi võib teha ju ka nt uurimuse ja koostada graafiku ratta/rehvi diameetri lubatud mõõdus kulumismäära korral ümbermõõdu protsentuaalse vähenemise sõltumisest rehvi suurusest: ütlen juba ette ära- mida suurem ratta algne diameeter, seda väiksem prontsetuaalne muutus normaalsel lubatud ulatuses protektori kulumismääral)
2korda2 kirjutas: ↑30 Okt, 2024 1:01
Lubatud rehvimõõdud tulevad tüübikinnitusest. Enamasti pakutakse korraga ka mitut veljemõõtu. Mõningal määral rehvi ümbermõõt seejuures varieerub. Tootjad sätivad mõõdiku nii, et "kõige kehvemal juhul" ei oleks näit tegelikust madalam.
Ma just näitasin specsiga, et tootjad ei säti. Ma panin pildid selgitamaks kuidas salvestatakse auto konfis kiirusemõõduks vajalikud andmed, ühe versiooni korral üks number ja teise versiooni korral teine number. Konkreetse rehvi/ratta korral. Ja nüüd sõidad sellega. Kui paned teised (nt kah lubatud) ja spido&cruise seejärel valetavad, aga tahad siiski õiget näitu, siis tulebki pöörduda vastava pädevusega isiku(te) poole, kes sõiduki konfis uue kordaja salvestab. Nt kohe jälle Volvost (aga pilti ei viitsi otsima hakata) V70/XC70 P3 põlvkonnal on "sama raami (st sama kere ja elektroonika) peal neil erinevad näidud nende kohtade peal, sest XC-l on vedrustus kõrgem ja ka kõrgem rehv. Paned sinna madalama rehvi ja juba on jama, ja ka vastupidi, aga ka kõrgema rehviga on jama, aga samas külavaheteedel parem sõita. Ja selles ei ole ei tootja ega auto süüdi, et hetkel juba ei-tea-mitmenda peremehe käes mõõdud varieeruvad. (Mul käis just kuuke tagasi läbi Volvo V70P3, millel olid ostes nii madalad rattad all, et ütles, et ei kannata üle lamavate politseinike sõitagi, et kratsib tihti..(?), lisaks tundus ka vedrustus kuidagi madalamal istuvat...- jumal teab, kes millal ja mida teinud oli. Otsis kõrgemaid rattaid, et naine rahulikult sõita saaks. Ei taiband küsida, et kas spido&cruise näitab ikka õigesti või valetab kah?)
Minu Volvo rehvimõõdud on täpselt see, mida valmistajatehas ette näeb, 215/65 R16. Tehnoloogilistel põhjustel mõistagi võivad eri tootjate samas mõõdus rehvide tegelikud mõõdud* natuke erineda, aga kui tähelepanek, et spido näitab natuke rohkem, on tehtud 20 auto pealt, siis ka see näitab midagi. Spidomeetri süsteemid on erinevad ka. Täna näiteks spetsiaalset spido andurit ei kasuta keegi, aga 80-90ndatel oli see üldlevinud (tundub, et põhjusel, et mitte igal autol polnud toona ABS-i, mis on alternatiiviks kiiruse mõõtmisel spido andurile).
Pealegi, Saksamaal tehtud autotestides on üks hinnatav näitaja ka spido viga. Ei ole näinud spidomeetrit, mis näitaks vähem, pigem on see näit mõn i% tegelikust kiirusest suurem. Seda tehakse muide tootja enda tagumiku kaitseks, et trahvi saanud autoomanikud ei painaks pärast tootjat. Spido pannakse näitama rohkem, et juht sõidaks arvatust aeglasemalt ega tekitaks seeläbi probleeme.
*-kokkuhoiu kaalutlustel kasutatakse 2-3 lähedase mõõdu korral samas mõõdus karkassi, varieerides lihtsalt natuke turvise laiust ja kõrgust. Näiteks 195 laiusega rehvil võib tegelik laius varieeruda 185 ja 200 vahepeal.
Ma ise arvan, et küllap need rattamõõdud on ka Volvol tehases pandud vaikimisi natuke suuremaks, et spido näitaks rohkem.
Viimati muutis Kapten Trumm, 30 Okt, 2024 11:08, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Mu tuttaval Reidi teel olid veel sellised probleemid et vana auto ja viimane ülevaatus oli üldse 5 aastat tagasi. Siis oli vahepeal liiklusõnnetusse sattunud mitte oma süül ja kindlustus pani märke " majanduslikus mõttes hävinenud " . See pannakse vanadele autodele kerge käega . Mingi esinurga kõks - poritiib ja tuli ja stange uus panna, kapott sirgeks väänata ja kõik üle värvida. See tuleb auto turuhinnaga võrreldes nii kallis et antakse raha.
Auto jääb ikkagi registrisse ja oli veel saanud parandusmeetme märke . Turvapadi tuli tehase kulul ära vahetada ja siis ta raiuski nagu rauda et sõidab praegult Rocca al Mare Audi esindusse seda tegema, siis saab ülevaatusele minna ja nii edasi.
Kuna ma selle protsessi olen mõni aeg tagasi läbi teinud, siis ka 10 000-st kõrgema jääkväärtusega auto puhul on rusikareegel, et kui turvapadjad on juba lahti,siis taastama ei hakata. Selleks, et taastada, peab auto ikka tuntavalt kallim olema. Turvavarustus maksab tohutult ning seda ei või leedu romulast osta, vaid auto tänavakõlbulikuks saamiseks tuleb tõestada uue turvavarustuse paigaldamist pädevas töökojas (tavaliselt esinduse kereremondi töökojas). Peale avariid mõne päeva jooksul muutub su auto ülevaatus kehtetuks ja seda saab taastada alles peale auto taastamise tõendamist.
Sellistest "tavalise" hinnaga ehk turuhind tuhandetes, autodest lähevad kindlustuse kulul taastamisele need, kus kahjud piirduvad mõnede väliste detailidega nagu stange, tuled, kapott, esivõre, kuid turvavarustus pole tööle hakanud (sh turvavööde püropingutid). Minu kogemusest laob kindlustus lauale üsna adekvaatse summa kahes variandis, siis valid kas hüvituse täies ulatuses või osaliselt ja jääb vrakk sulle (siis võetakse hüvitisest jääkväärtus maha).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kapten Trumm kirjutas: ↑30 Okt, 2024 11:01
... Turvavarustus maksab tohutult ning seda ei või leedu romulast osta, vaid auto tänavakõlbulikuks saamiseks tuleb tõestada uue turvavarustuse paigaldamist pädevas töökojas (tavaliselt esinduse kereremondi töökojas). ...
Nõuete kohase taastamise hinda tõstab suur ajakulu.
Rakendunud turvavarustuse nõuetekohaseks taastamiseks tuleb kõigepealt tellida uus "Turva keskmoodul".
Ühendada ja siduda uus moodul auto andmeside võrguga ning alles siis saab (online võrgus oleva) diagnostikaseadme abil lugeda välja vahetamist vajavate komponentide detailinumbrid.
Vahetatavate komponentide nimekirja alusel saab teha juba vahetatavate toodete tehasetellimuse.
Kuna suurim "turvapatjade" tehas asub Jaapanis ja "lõhkevaid asju" veetakse eriveosena mööda maad, mitte õhus, siis võib nõuetekohase taastamise ajakulu olla kaugelt üle poole aasta.
Kui kliendi kasko tingimustes on asendusauto, siis ongi odavam kohe vigane masin maha kanda, kui remondi ajaks asendusauto anda.
Ostes turult suvalise "noore" auto, mille kindlustuse ajalukku on märgitud "taastamisele mittekuuluv", siis seda tuleks lugeda nii, et: "selle auto turvavarustus ei pruugi toimida nõuetekohaselt (sõitjaid päästvalt)".
Kes küsib, on loll üks kord, aga kes ei küsi on loll surmani.
Selline auto ei tohiks tegelikult omada tehnoülevaatust. Küsimus on selles, et raha meil ei haise ja tehnoülevaatustel pole tegelikkuses võimekust seda taastamist sisuliselt kontrollida.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
2korda2 kirjutas: ↑30 Okt, 2024 1:01
....
Uue rehvi ümbermõõt on 2000mm. Kiirusel 90km/h on spidomeetri näit seejuures täpne. Kui nüüd rehvi mustrit on kulunud 5mm (suverehvi puhul võib veel jääk legaalne olla), siis milline on sõiduki tegelik kiirus spidomeetri näidu 90 juures?
5mm rehvimustri kulumisel väheneb läbitav teepikkus 3cm iga ratta pöörde kohta (olenemata rehvi kontaktpinna läbimõõdust) ehk 64cm läbimõõduga rehvil 1,5% ja 1,5km läbitava 100km kohta.
Rehvimustri kulumisest rohkem mõjutab rattatelje tsentri kõrgus teepinnast - rehvirõhk ja rehvi vastavus koormusele.
Kes küsib, on loll üks kord, aga kes ei küsi on loll surmani.
Kapten Trumm kirjutas: ↑30 Okt, 2024 12:10
Selline auto ei tohiks tegelikult omada tehnoülevaatust. Küsimus on selles, et raha meil ei haise ja tehnoülevaatustel pole tegelikkuses võimekust seda taastamist sisuliselt kontrollida.
Vastavalt Tehnoülevaatuse juhendile peab kontrollimisel veenduma, et turvavarustuse märgutuli alul süttib ja seejärel kustub ning kui selline tsükkel toimub, siis on kõik seaduse kohane.
(Olenemata tulemuse saavutamise meetodist.)
Kes küsib, on loll üks kord, aga kes ei küsi on loll surmani.
Kapten Trumm kirjutas: ↑30 Okt, 2024 11:01
... Turvavarustus maksab tohutult ning seda ei või leedu romulast osta, vaid auto tänavakõlbulikuks saamiseks tuleb tõestada uue turvavarustuse paigaldamist pädevas töökojas (tavaliselt esinduse kereremondi töökojas). ...
Nõuete kohase taastamise hinda tõstab suur ajakulu.
Rakendunud turvavarustuse nõuetekohaseks taastamiseks tuleb kõigepealt tellida uus "Turva keskmoodul".
Ühendada ja siduda uus moodul auto andmeside võrguga ning alles siis saab (online võrgus oleva) diagnostikaseadme abil lugeda välja vahetamist vajavate komponentide detailinumbrid.
Vahetatavate komponentide nimekirja alusel saab teha juba vahetatavate toodete tehasetellimuse.
Kuna suurim "turvapatjade" tehas asub Jaapanis ja "lõhkevaid asju" veetakse eriveosena mööda maad, mitte õhus, siis võib nõuetekohase taastamise ajakulu olla kaugelt üle poole aasta.
Kui kliendi kasko tingimustes on asendusauto, siis ongi odavam kohe vigane masin maha kanda, kui remondi ajaks asendusauto anda.
Ostes turult suvalise "noore" auto, mille kindlustuse ajalukku on märgitud "taastamisele mittekuuluv", siis seda tuleks lugeda nii, et: "selle auto turvavarustus ei pruugi toimida nõuetekohaselt (sõitjaid päästvalt)".
Vaatasin just ühe 2023 aastal arvele võetud auto turvapatjade vahetamise protseduuri.
Mingist "turva keskmooduli" vahetamise vajadust küll ei ole.
