Autotehnikateema

[Kapten Trumm]

Eriti loll on veel panda GL-5 LS-i, kus on neid libedust tõstvaid lisandeid veel rohkem. Lõhute ilmaasjata käigukasti.

LS (kui sa ikka mõtled limited slip) käibki ainult GL5. Iga tõsisem maasturimees ütleb seda sulle une pealt.
Ning palja GL4 tähisest kinni pidamisega kaugele ei sõida, margipõhine spetsifikatsioon on kohustuslik. Mul on kolmel erineval sajandialguse MB-l tulnud käigukastiõli vahetada põhjusel, et eelmine omanik on suvalise 80W90 GL4 sisse valanud. Kusjuures, üks neist isegi hoiatas sosinal, et kle kast hakkab vist õhtale minema, ilgelt raske on käiku vahetada... pärast margipõhise MB235.10 specs õliga vahetust olid probleemid hetkega pühitud.
Krt, korra talvel sai kolm kilomeetrit esimese käiguga sõidetud, enne kui õli nii palju soojenes et käiku sai vahetada.
Sakslastel on neid erinõudlikke autosid veel, mis täpset specsi tahavad. Mõned olla vale õliga ka kotti lastud, aga kuna konkreetset juhust ei tea, siis rohkem ei piiksu...

Minu jutu mõte on selles, et kui käigukastis pole hüpoidi, siis ei ole sinna GL-5 sada aastat tarvis.
Kui aga õli on paks, siis lahendatakse seda ikka viskoossusega, nt 75W-90. Osad käigukastid, nt Honda, tahavad spets õlisid. Mersul võib ka olla.
GL-4st on olemas analoogsed viskoossused kui GL-5-s, lihtsalt teeninduse törlöndid ei viitsi mõelda ja kallavad suvaliselt.

[AMvA]

Eriti loll on veel panda GL-5 LS-i, kus on neid libedust tõstvaid lisandeid veel rohkem. Lõhute ilmaasjata käigukasti.

LS (kui sa ikka mõtled limited slip) käibki ainult GL5. Iga tõsisem maasturimees ütleb seda sulle une pealt.
Ning palja GL4 tähisest kinni pidamisega kaugele ei sõida, margipõhine spetsifikatsioon on kohustuslik. Mul on kolmel erineval sajandialguse MB-l tulnud käigukastiõli vahetada põhjusel, et eelmine omanik on suvalise 80W90 GL4 sisse valanud. Kusjuures, üks neist isegi hoiatas sosinal, et kle kast hakkab vist õhtale minema, ilgelt raske on käiku vahetada... pärast margipõhise MB235.10 specs õliga vahetust olid probleemid hetkega pühitud.
Krt, korra talvel sai kolm kilomeetrit esimese käiguga sõidetud, enne kui õli nii palju soojenes et käiku sai vahetada.
Sakslastel on neid erinõudlikke autosid veel, mis täpset specsi tahavad. Mõned olla vale õliga ka kotti lastud, aga kuna konkreetset juhust ei tea, siis rohkem ei piiksu...

Minu jutu mõte on selles, et kui käigukastis pole hüpoidi, siis ei ole sinna GL-5 sada aastat tarvis.
Kui aga õli on paks, siis lahendatakse seda ikka viskoossusega, nt 75W-90. Osad käigukastid, nt Honda, tahavad spets õlisid. Mersul võib ka olla.
GL-4st on olemas analoogsed viskoossused kui GL-5-s, lihtsalt teeninduse törlöndid ei viitsi mõelda ja kallavad suvaliselt.

[Fuchs]

Sellised irved ei anna midagi teemaarendusele juurde. Ma tsiteeritud Trummi jutus praegu nagu midagi naermaajavat küll otseselt ei näinud.

Eks see õlide värk ongi kohati nagu religioon ja kuskilt foorumist küsides võib seinast seina soovitusi saada. Tänapäevase igapäevasõiduki puhul pole mõtet selle teema peale liiga palju aega kulutada, tuleks lähtuda tehase soovitustest, valida mõni premium klassi õli ja saab eluga edasi minna.

70ndate masinate puhul peab mõnikord asjale loomingulisemalt lähenema ja kohati tuleb eksperimenteerida. Ma isiklikult käigukasti õlidest julgen Redline toodangut reklaamida. Kulunud Getrag kastis sai käikude lülitumise libedamaks küll.

[Kapten Trumm]

Ma olen BMW Getrag käsikastis (1986) näinud ka ATF-i. Ei ole minuarust õige. Korraliku GL-4ga oli kast vaiksem.
Kastiõlidega on samad jutud, parematel õlidel on viskoossusvahemikud suuremad (sünteetiline), kui 80W-90 tundub käiguvahetus külmalt raske, võiks proovida vahest 75W-90, GL-4 asemel GL-5 ei anna siin lisaväärtust.

Kes on pidanud auto ehitust ka sisuliselt õppima (mina olen), ilmselt teab, kuidas sünkronisaator töötab ja kui kasutada liiglibedat õli, siis mis juhtub.
Hüpoidülekandes on väga suur hammaste vaheline hõõrdumine, kuna hammaste kontakt on väga pikk ja seal vajatakse ekstra libedat õli, et ülekanne ei kuumeneks liigselt.

Veel libedam on LSD õli, kui see õline differ lauale laiali võtta, siis ei taha jupid näpuvahel püsida, võin kinnitada, et on tõesti libe. See on selleks, et LSD hõõrdkettad (terasketas, mis on kaetud pulbermetalli kihiga) ei kuluks liigselt. Igasugu torsenitel ja muudel hammasratas-jubinatel pole see jälle nii oluline.

[AMvA]

Sellised irved ei anna midagi teemaarendusele juurde. Ma tsiteeritud Trummi jutus praegu nagu midagi naermaajavat küll otseselt ei näinud.

Eks see õlide värk ongi kohati nagu religioon ja kuskilt foorumist küsides võib seinast seina soovitusi saada. Tänapäevase igapäevasõiduki puhul pole mõtet selle teema peale liiga palju aega kulutada, tuleks lähtuda tehase soovitustest, valida mõni premium klassi õli ja saab eluga edasi minna.

70ndate masinate puhul peab mõnikord asjale loomingulisemalt lähenema ja kohati tuleb eksperimenteerida. Ma isiklikult käigukasti õlidest julgen Redline toodangut reklaamida. Kulunud Getrag kastis sai käikude lülitumise libedamaks küll.

NO lihtsalt neid esiveolisi autosid, millel on LS differ ja kastis käib GL-4 õli, võib ühe käe sõrmedel üles lugeda, kui samas klassikalisi LS hüpoiddiffriga taga ja nelikveolisi on jalaga segada. Ja neisse käib just GL-5LS õli. Erinevalt Trummi väidetust.

[Lemet]

Tänapäevase igapäevasõiduki puhul pole mõtet selle teema peale liiga palju aega kulutada, tuleks lähtuda tehase soovitustest,

OT kõll, aga samas on näiteks kaks aastat vana diisel Partneri puhul tehas oma määratud õli marki juba muutnud.

[Peeter]

Peetrile https://transend.us/products/transmissi ... rtTypeId=1
USA suurim vastav jupikaubastu. Kui sealt ei leia, siis on tõenäoliselt originaalosa.

Suur tänu kaasamõtlemise eest. Kahjuks on tegemist küll hästi mahuka, aga "täiesti tavalise" valikuga (hindadest parem ei räägi.....).
Ka akf Walter2 mõtles kaasa (ja ka temale suur tänu!) ja saatis sõnumi.
Et mõista millist abi kas jupi või selle siin Eestis isevalmistamise asjus ma otsin, siis panen siia ka oma vastuse Walter2-le:

Walter2:
Hei - kas siit ei leia midagi? Pole kaugel kah.. https://www.vaihteistokauppa.fi/en/auto ... 51/c/1106/

Panen siia oma vastused

Aitüma! Sellel lehel on päris hea pakkumine. Aga mul praktiliselt kõik need asjad olemas. Tellitud remkomplekt kõigi nende simmeritega- suur kotitäis manti. Lisaks kaks doonorkasti. Ja peal täiesti töötav kast (nii mehaaniliselt, kui ka arvuti järgi), millel aga difrilõtk, üks pooltelg lõtkub liigselt. Neil kastidel on nn "work-shop"-i info, et "kui kõik on ok, siis ennem sõidad masina kapsaks, kui kasti, mootor läheb sul küpseks ja kere mädaneb läbi, aga kast sõidab sul kasvõi kaks korda mootori üle. Seal on muidugi omad nüansid aga samas väga olulised. Nt üks neist on turbiini siduriplaat. Enne tegin juba omale selgeks, et praktikud-mehed ütlevad (just Volvole tarnitute kohta; muud margid unusta doonoriks heaga ära, seal omad jälle omad nüansid, eriti Opel-GM), puhastad/pesed ära, kontrollid/pesed survekanalid kah puhtaks, paned uued simmerid, O-rõngad jne. Et tavaliselt me ei tikuks isegi kettaid vahetama, et meil vahetusfondiks kasvõi üksikud kettad näe eraldi olemas, et see sisu sul kestab, kui asi korras jne. Täpselt samamoodi laagrid: koonus, nõel, ja plaatlaagrid jne. Et need ei lähe sul läbi jne. Et põhiprobleem on teise võlli laager ja sealt edasi laagripesa korpuses. Ja difri koostet praktiliselt ei ole ja me seda ka ei tee jne. ja neid seibe pole ka keegi näinud. Ja tootjajuhendi koostepeatükki pole ka keegi lugenud.... Difri kooste toimub 0,05 millimeetri kaupa paksenevate spetsiifiliste seibidega, 20tk, millede seast kasti koostel valid ettenähtud vabajooksu vahemikku. Samamoodi difriseibid. 6 tk. Ei ole veel leidnud tehase koodigi, et neid seibe kuskilt tellida. Nt ka Hõbenool ütles, et just neid ei saa tema tellida, et tema otse-kataloog ei paku.
Ja ma ei ole ka veel kindel, et õnnestub lihtsalt tellida täpselt samasid difrilaagreid.
Et justkui tehase seisukoht on, et kui sul on juba sellised mured, siis viska kast minema. Aga ainult need difriseibid ongi mul just mureks.
Omal võtsin esimese doonorkasti (vibra probleem) lahti, ja täpselt sama jutt 250 tuhat sõitnud Volvo kast seest tubli 4+ hindel. Isegi plastseibid põlemata. Aga... difriseibidel kuumakahjustus ja difrikoostel satelliitidel lõtk sees. Difrilõtkuga korpusesse on juba teine teema. Korpuses laagripesa elus veel kenasti. Kast töötab suures enamuse selle sama peamise pumba kaudu surveõlitusel ja täidab samast pumbast ka siduriplokke, ka võllilaagrid on surve kaudu, aga differ on lahendatud paiskõlitusega (no proovi sinna pöörleva difri sisse õli kuskilt suruda) ja seal difri sees satelliitidel ongi kuumakahjustus ja kulumine. Vahetaks välja, aga neid seibe kuskilt poolt ei pakuta sellele Aisini vägagi laialt levinud kastidele.
Difreid müüakse tervikuna mitmel poolt, aga mis seisukorras ta on, seda keegi ju ei ütle....
Ise juba arutasime, et tuleb ehk vanad autojuhi liigiõpikud kuskilt leida ja lugeda difrikooste juhendeid. Sest vanasti liigiõppes pidi autojuht ka tee peale krst kus pärapõrgus ise oskama ja suutma difrit remontida.
P.S. Näiteks Volvo veokakataloogis on difri remondikomplektid koos hammakate ja seibidega päris odavalt ja laadnalt saada.....
https://soov.ee/25781910-volvo-diferent ... tails.html
Lisan veel, paljudele kastidele on pakkuda pukse, aga Aisinile pukse-komplekte praktiliselt pole (osta uus planetaar!), sellel lehel aga on päris mitu neid pronkspukside variante selle kasti võllidele pakkuda. (Paljudes kohtades on märge, et selle kasti puksid ei ole(vat) vahetatavad ja tulebki koos suurema ja kallima osaga uus osta). Siiski rikkalik valik seal Soome lehel, aga difrit puudutavat osa kahjuks ei ole....

Walter2:
Hei,
https://valvebody.gr/product/aisin-warn ... s-61teeth/
selle difri juures on skeem - kas saaksid ära märkida mis seibe sul vaja on? kus nad asuvad?

Ja minu vastus talle:

Peeter:
Difri seibid on 716-ne sees. Sellel joonisel ei ole neid näidatud. Aga see 20-ne seibiline komplekt on detail 290. Seibid on alates 1,00 kuni paksuseni 2,00 ja seda siis 0,05-se sammuga. Selle seibiga pannakse paika difri kui terviku lõtk. Valitakse õige seib. Muid reguleerkohti selle lõtku korrigeerimiseks ei ole jaapanlane ette näinud. Teine võll välja, differ sisse, kaas pealt kinni pingutada, ja siis 0,7-1,0 Nm-iga keerates peab olema lõtkuta vabajooks. Valid seni seibi,kuni tulemus vastab tehase manuaalile. Täpselt samamoodi 2. võlli kui terviku lõtku kalibreerimiseks on veel 2 tärniga seibi. Need on 273 ja 248&249. Ja siis esimese võlli jaoks 231. Ja enamuses kohtades neil tärniga märgitud asjadel tootekoode ei ole... ja sellega seoses tellimisvõimalust ka ei ole. Seda kasti toodab (tootis) Aisin paljudele. See on tüüp-automaatkast, laia sobivusega 1,6 kuni 3,0 mootoritele. Kast ise on seest sisult sama, ainult siis differ on erinevate hammaste arvuga, kas bensiini- või diisliversioon. Aga nüüd solenoidplokke on 8 erinevat versiooni nii perioodikaupa, kui automarkide kaupa. Need pole omavahel enam vahetatavad/asendatavad. Ja nüüd siis läheb solenoidi kaabeldus erinev vastavalt pistikule, millega kast ühildub konkreetse sõidukiga. Sama kasti on paigaldatud nii Volvole, Nissanile, GM-ile nii Euroopas kui Ameerikas, Fordile, Renaultile, Saabile, Kiale, Aasias, Austraalias jne. Paljud neist (auto)firmadest ei võimalda üldse automaatkasti(de)le mingeid juppe tellida. Kastimehed pakuvad kettaid ja kummitihendeid ja O-rõngaid jne. Aga nt Kia ja/või Nissan pakkus sellele samale kastile eraldi ka neid automaatkasti difri seibe. Tundis detaili ära. Ei tea, kas on samad üldse, aga selle kasti difrile kataloogis sobrades justkui viitas. Hind 25 euri tk ja tarne Koreast või krst kuskohast ja mitte alla 2 kuu. Ja tellimiseks vaja näidata ära paksus 0,1 mm kaupa 0,5-1,0 mm. Lõpuks ei jäägi muud üle, kui tuleb ise kalibreeritud material leida ja ise ära teha. Ja vat siin olekski abi, kui trehvaks mõne restaureerija või difrimehe, või ka osava käega metallimehe otsa.
NB! Praegu toodab seda kasti edasi Hiina tehas. Üritan päringuga jõuda sinnani, ehk keegi edasimüüja saab pakkuda ka neid detaile, kuigi siiani pole veel trehvanud difriosi pakkumistes, aga remkomplektid on neil küll täitsa korralikud ja mahukad. Loomulikult ka kastid tervikuna, solenoidiplokid, turbiinid. Samas müüakse ka siin Ida-Euroopas difreid, aga no võta sa kinni millised seal need seibid juba on. Kasutatud detail. Saad kätte, katsud lõtku ja ütled, et mul on omal väiksem.... ja laagreid pead ikka hakkama kalibreerima.

Seibid on siin: https://ezbubu.wordpress.com/wp-content ... n-51sn.pdf lehekülg 40, figur 88, detailid 630 2tk ja 632 4tk. Esimesel doonorkastil 630-d on kulunud ja sellega seoses on kooste järel 631-des lõtk. 632-d on kulunud ja kaks tükki sinised ja ka kahjustustega. Kokku pannes on difris keskel ca maks-1mm-ne lõtk sees. See kast võeti maha just vibra pärast. Võtan ka teise lahti. Aga kui pooltelje 631-te sisse panen, siis selle esimese kasti lõtk on veel kõik kokku väike lõtk võrreldes minu all oleva kasti pooltelje lõtkuga (koos juba difri kui terviku laagrite lõtkuga). Kui differ ise juba lõtkuma hakkab, siis edasi peksab ära teise võlli difrihammaka (sinu joonisel detail 730) kaudu teise võlli laagri 283 pesa kasti korpuses. Siis on kastiga finito kuniks laagrit pessa tihedaks tagasi ei saa, kas keevita ja freesi või trei hülsse vmt. Ja siis kontrolli juba kõike muud kah. Samas kogu kasti ülejäänud sisu on korras ja tehase tolerantsides- pese ära ja pane kokku tagasi. Mitte üks remkomplekt neid eelpool märgitud spets seibe ei paku. Kõike muud seda tolerantsis ja ka visuaalselt heas korras olevat manti aga küll.

Ja seda kõike ülejäänud tolerantsis olevat hindele 4+ manti on mul juba kokku ca 2-3 komplekti, 2-3-e kasti jagu....

Aisin (AW55-51 ja derivaatid) diferentsiaal.png (187.41 KiB) Vaadatud 947 korda

Veelkord: oleksin tänulik, kui keegi abi või nõu pakuks.

Tegemist on ju ca minimaalselt 30-40 (või isegi 100?) aastat vana tehnoloogilise murega, ja metallitööga ja ma oleks väga tänulik, kui keegi nõu ja jõuga suudaks nende seibidega asjatamisel mulle abiks olla. Ja iseenesest ei ole ju tegemist mingi hüper-super-mega-high-tech asjaga, ega pika ja suuremahulise tööga (vanasti tegid meil igatsugu (nt Tamsalu) EPT-deski rallimehed ise omale selliseid difreid nagu ise tahtsid).

[sass2401]

Vaata kastilappijate (kuldnool, a-osa jne) juurde, seal neid raipeid juppideks kuhjaga. Differ läheb siis pekki, kui rattaid talvel ringi kedratakse, muidu ei juhtu temaga midagi.

[Peeter]

Vaata kastilappijate (kuldnool, a-osa jne) juurde, seal neid raipeid juppideks kuhjaga. Differ läheb siis pekki, kui rattaid talvel ringi kedratakse, muidu ei juhtu temaga midagi.

Differ läheb siis pekki, kui rattaid talvel ringi kedratakse, muidu ei juhtu temaga midagi. See on küll hästi lihtne ja loogiline pakkumine (nagu ma isegi pakuks), aga antud kastitüübi puhul ei ole see just kõige asjalikum jutt. Seda enam, et selle jutuga ei ole kahjuks midagi peale hakata. Detailidest, miks see "pole just kõige asjalikum jutt" võiks omakorda postituse teha.
Kastilappijatega ongi see probleem, et need, kes "sellest automaatkastide-asjast mitte midagi ei tea", neile piisab ainult kettapakkide näitamisest, ja juba nad tõmbuvad valveseisangusse. Siis oled juba tegija, kui kettaid saad näidata. Sama ka varuosalehtedega. Kus on kettad müügil, siis juba arvatakse, et "kõvad tegijad seal". Aga see on pelgalt kõige lihtsam lugu ja nn esimene aste. Nii, nagu hakkad rääkima planetaari remondikomplektist, või plaatlaagritest või siis vabajooksu siduritest/bendiksitest, nii juba jääb jutt vaiksemaks. Kui küsisin, et kuidas seibidega on?, siis tehti suuri silmi- mis seibid? Kui küsisin, et aga kuidas koostet teed siis? Vastus: niisama panen kokku tagasi peale ketaste vahetust.... Kui küsisin, et kas sul on või sa tead Aisini kasti jaoks ette nähtud koostemäärdest? Ja neid on veel kaks erinevat. Oli vastus- "möhh, mis kosmosetehnoloogiajutt see nüüd on?" Isegi iga õlipood ei tea, millest jutt käib. Rääkimata siis sellest, miks just seda määret koostel vaja on, ja mis selle määrde eriliseks teeb (mina nüüd tean, ja tean kah, kust seda saab). Tartus konkreetselt ei ole leidnud tegijat, kellega rääkida. Üks ütleb, et ainult kettaid vahetab (no pisike overhaul), teise kohta sain kaarega teada, et nad enam (ise) ei tee, vaid saadavad remonti kas Cesisesse või siis Leetu, või siis ostavad sealt (see rrr.lt). Lätti oskan ise kah sõita. Sealt Leedust saan samamoodi ka ise- tuuakse alusel asi (põrsas kotis) ja maksad kättesaamisel. Hõbenool ütles, et just neid juppe ei paku (aga ülejäänusid on mul omalgi mitme käigukasti jagu juba... pluss põhjalik overhaul remkomplekt koos tihenditega isegi AWD-le).
Aga nüüd nüanss- just selle kasti-pooltelje-difri vibra ei mängi mõnel autol/margil üldsegi rolli, aga on mudeleid, millel lööb välja. Ja kohe eriliselt lööb. Mida erilisem kere, seda rohkem on ka vibrat tunda.... näiteks kabrio Volvo C70. Just selle 2,4-se mootorile pandud kastiga (2-sele pandud Fordi automaatkastil on jälle hoopis muud kalad). Ma käsin ekstra biitimiseks mingine 6-7-t müügiks olevat sama konfiga C70-t läbi proovimas/sõitmas nii kinni- kui lahtikatusega. Ja ei leidnud ühtegi, millel minimaalselt 200t-se läbisõidu juures poleks keres seda vibrat. Kõigil on midagi (nagu mulgi). Aga siis leidsin ühe, millel 270t-se läbisõidu juures pole mitte mingit tuntavat vibrat. Oli just niisugune, nagu mul ülejäänud peres olevad 3 Volvotki ja kõik ülejäänud autod-ja margid maailmas. Ja selleni nüüd ma oma neljanda, c70-ga püüdlengi. Mul on elamises kaks Aisini uuema kastiga V70-t ja ka täpselt sama kogu kapotialusega V50 132kwD5AW55-51, millel ka ei ole mingit vibra, ja ma tahan, et ka see C70 132kwD5AW55-51-R-style oleks mul ilma vibrata. Praegu on kordaja ca 35-40, 70-80 ja 110-120 kandis, kus keresse lööb vibra sisse. Lahtise või kinnise katuse puhul on vibra resonantssagedus ja amplituud tiba erinev (nagu teistelgi oli). Mootorikinnitused ja poolteljed kõik vahetatud, veermik kontrollitud, nagu sel puhul ette nähtud ja soovitatud. Kui neid seibe ei saa, ja midagi muud üle ei jää, siis löön vibrata nina V50-lt täiega tervikuna ringi C70-le.

P.S. C70-d tavaliselt talviti ringi ei sõida ja silma nad kah ei hakka. Nagu minu omagi. Talve jooksul ei sõitnud 100 km-igi. Ja ammugi mitte ei andnud ketsi. Seisavad pigem need C70-d soojas kuskil ja ootavad suve ja päikest. Nii, et seda vibra põhjuseks olevat talvel ketsiandmise juttu eriti tõsiselt võtta ei ole mõtet....
P.S. Enamus kasti-remontijaid väidavad, et differ ei lagune ja neil kokkupuude difri remontimisega puudub ja sellega seotud detaile ei paku. Ütlevad hoopis, et vaheta pooltelgi, kasvõi ühtejutti ja uusi, kuniks vibrast lahti saad.

[vanahalb]

Esimesel doonorkastil 630-d on kulunud ja sellega seoses on kooste järel 631-des lõtk. 632-d on kulunud ja kaks tükki sinised ja ka kahjustustega. Kokku pannes on difris keskel ca maks-1mm-ne lõtk sees. See kast võeti maha just vibra pärast. Võtan ka teise lahti.

1 mm lõtk on minumeelest väga suur. Neis nõukaaegsetes autojuhtide õpikutes kus difri kokkupanekut ja reguleerimist õpetatakse on joonised jälgedest mida kokku puutuvad hammasrattad peavad tekitama. Õige jälg ; liiga lai ja pikk (lõtk väike) , liiga lühike ja kitsas (lõtk suur) , asukohast sõltuvalt - teljed valed jne. Mingi kopeerpaberiga vist kontrolliti ja tänapäeval võib sellist paberit olla hambaarstidel.

Kolhoosikorra ajal oli juttu et hambumist kontrollitakse sigareti paberiga. Priima või Belomor või mis parasjagu pakiga taskus oli. . Hammasrataste vahelt läbi lastud paber peab olema "hakitud , mitte läbi lõigatud". Kui läheb tervelt läbi on lõtk liiga suur ja kui hammasrattad selle ribadeks lõikavad siis liiga väike.
Mina pole niimoodi difrit kokku pannud aga lukusepad ikka sättisid neid ning mõne Ikaruse moodi undava silla said päris vaikseks.

[Peeter]

Jes-jes, juba hakkab tulema! Omal kah samad teadmised mälus kuskilt. Et peab tulema õhukesest paberist leht läbi voldituna-hakituna, ja mitte katki, ja mitte niisama voltimata. Ja juba käe vahel tundub see 0,8-1,0 mm lõtk ikka väga suur olema. Kurat herilane lendab vahelt läbi! No kui mul vahetuskast (ja veel 2tk) laual olemas, ja tootja remondijuhend kah, siis no ei pane ma sellise satelliitide lõtkuga seda kasti kokku. Mul on auto sõitev, linna peal poosetamiseks täiesti OK kui ketsi ei anna, asenduskasti koostan laual nn laboratoorselt, kalibreerin ja testin ära, ja läheb üks hetk lihtsalt senine kast nn selle mul laual "rebuilditud" kastiga vahetusse. Seda enam, et enne mind on juba kõik mootoripadjad/kandurid ja ka poolteljed ringi löödud, nüüd kontrollitud kvaliteediga kast ka alla ja turbsi!
P.S Trummi poolt antud lehel seal jänkimaal kasutatud ja teadmata seisukorraga kast 400-600 raha (no nagu meilgi +/-, samas meil ka 200-ga asju saadaval), samas seesama kast uuemate versiooni juppidega "rebuildituna" ja "overhaulituna" juba 4,5-5,5 tonni sealset raha. Sama AW55-51 tutikas kast komplektsena Hiina tehasest Eestisse koos transaga ca 2tonni euri, märgi ainult difrihambad ja solenoidiploki tüüp. Ja turbiinid uued kõik eraldi võtta jne. Kui siin kasutatud solenoidiplokist tahetakse nii 200-st 300-ni, ja uue solenoidiploki hinnast üldse alla 3-400 ei räägita, siis Hiina tehasest solenoidiplokk (uus, terviklik komplektne, kruvi ainult külge ja adapteeri arvutiga) ca maks 150-ga Eestis.

Ja vaja lihtsalt satelliitide lõtkust lahti saada.

[vanahalb]

Mingid sellised kopeerpaberid võib-olla? Kui õpiku järgi teha peaks paber kahelt poolt kopeerima ja büroomaailma kirjutuspaber ei kõlba. See on telgede õigeks ajamisel. Hakkida ja mitte lõigata võivad hammasrattad siis ka kui teljed kaugeltki õiged pole.
https://ortostuudio.ee/wp-content/uploa ... taloog.pdf

[maksipoiss]

Nii palju kui mina näinud olen , siis tehakse seda värviga.

[Madis Reivik]

On olemas spetsiaalne "märkimispasta"

https://www.gnuttibortolo.com/eng/Checking-paste.html

Aga tavaline marker on kontaktpindade kontrolliks kah sobilik, sodid üle ja vaatad kuskohast kulub.

[Kapten Trumm]

NO lihtsalt neid esiveolisi autosid, millel on LS differ ja kastis käib GL-4 õli, võib ühe käe sõrmedel üles lugeda, kui samas klassikalisi LS hüpoiddiffriga taga ja nelikveolisi on jalaga segada. Ja neisse käib just GL-5LS õli. Erinevalt Trummi väidetust.

Funktsionaalse lugemise peetus....?
Mispärast peab LS difriga tagaveolise käsikäigukastis käima GL-5 õli (eeldusel, et käigukast pole tagadifriga kokku ehitatud nagu Corvette/Porsche)?
Jutt on siiani olnud (käsi)KÄIGUKASTIST.
Käsikäigukasti, milles ei sisaldu hüpoidülekannet (esiveoga autodel peab selleks mootor pikuti olema, st peamiselt Audid), ei ole vaja GL-5 panna. Nii esi- kui tagaveo puhul jutt sama.
Esisillaveoga põikimootoriga autol, millel on LSD, ei panda mitte GL-5, vaid vastava lisandiga GL-4 või õli tähisega GL-4/GL-5 LS.
GL-5 on hüpoidülekande jaoks mõeldud õli, mille libedusomadused takistavad sünkronisaatorite tööd ja siis vajab käiguvahetus rohkem jõudu (sellega kaasneb ka kasti kiirem kulumine).
Erand on ainult Audi-tüüpi käigukastid, kus peaülekanne ja käigukast on samas ruumis. Näiteks Moskvitch 2141 kast on selline.

Ja veel - LS tähisega õli on vajalik ainult piiratud libisemisega diferentsiaali (LSD) puhul. Torseni, nukkdiferentsiaali või visko puhul vajalik see ei ole. Tänavaautol esiveo puhul esidifris LSD-d kasutatakse haruharva, kuna sellised autod omavad kalduvust libedal "otse panna" ja pole keskmise juhi käes just ohutud. Tagaveo puhul rohkem, kuid ka seal peab juht olema libedas kurvis valmis suureks alajuhitavuseks, mida tuleb tasa lülitada kõvema gaasi andmisega ja vajadusel kurvi läbimisega kerge külglibisemisega. LSD puhul üritavad rattad alati pöörelda sama kiirusega ja eri pöörlemiskiirus vajab omajagu jõudu (kiilasjääl ei pruugi differ tööle hakatagi).