Autotehnikateema

[Kapten Trumm]

Hmmh, jah... Laadisin akut odava Telwini laadijaga ühe ööpäeva ja kõik ok. Välja arvatud see, et naisuke kasutab endiselt sõitudeks minu kallihinnalist särtsukat ja mina pean piinlema Subaru roolis

No sul mask ees, keegi ei näe et just sina seal piinled. Ja naine on ju õiges kohas, õhtuks on ta ise ka särtsu täis. Akulaadija ostmisel ei maksa hinnast end heidutada lasta, vaadata tasub et 4-5A välja annab. Sellest on Subarule küll ja küll kui aega on.

Mina ütlen küll, et kulutage korra elus see 170 eurot, kui peres on rohkem kui 1 käivitusakut kasutav auto.
https://www.stokker.ee/akulaadija-alpin ... 07546-telw
Mul on selline umbes 25 aastat olnud, ei ole vaja olnud peale kaitsme muud vahetada ja katki pole ka läinud.

Sama jutt käib ka mootorsae, akudrelli jne kohta - korralik asi kestab eluaeg ja lisaks "peace in mind", et võite iga väljakutse ette võtta, kartmata, et katki läheb.

[AMvA]

Hmmh, jah... Laadisin akut odava Telwini laadijaga ühe ööpäeva ja kõik ok. Välja arvatud see, et naisuke kasutab endiselt sõitudeks minu kallihinnalist särtsukat ja mina pean piinlema Subaru roolis

No sul mask ees, keegi ei näe et just sina seal piinled. Ja naine on ju õiges kohas, õhtuks on ta ise ka särtsu täis. Akulaadija ostmisel ei maksa hinnast end heidutada lasta, vaadata tasub et 4-5A välja annab. Sellest on Subarule küll ja küll kui aega on.

Mina ütlen küll, et kulutage korra elus see 170 eurot, kui peres on rohkem kui 1 käivitusakut kasutav auto.
https://www.stokker.ee/akulaadija-alpin ... 07546-telw
Mul on selline umbes 25 aastat olnud, ei ole vaja olnud peale kaitsme muud vahetada ja katki pole ka läinud.

Sama jutt käib ka mootorsae, akudrelli jne kohta - korralik asi kestab eluaeg ja lisaks "peace in mind", et võite iga väljakutse ette võtta, kartmata, et katki läheb.

Ei tunne küll sellise järgi vajadust, garaazhis korralik Optimate laadija, millega saan ka hobisõidukite akusi ületalve konditsioonis hoida ja tühjenenud akusid laadida.

[TTT]

Küsimus on, kuidas need samad harjad, mis vanasti kestsid 10a, nüüd 2-3 aastaga läbi lähevad. Äkki on asi lihtsalt vanas heas "hange odavaima pakkumuse teinud pakkujalt (loe enim näppu lõiganud pakkujalt)? Tööautol tümpsukat ei ole ja liigseid tarbijaid samuti mitte. Täitsa standard oli.

Need mis vanasti 10a kestsid, kestavad nüüd 20 aastat - mul on garaazis üks vana ront, 300000 km ees, ülevaatus olemas...aegajalt kasutan kui taha uuemaid tolmuseks või märjaks teha.
Sinu kogemust peaks keegi lahti nuputama. Äkki lasid pikalt mööda kruusateed ja genekas tolmu täis, see ju nagu liivapaber. Või meeldib sul eessõitja kannis olla, vaata oma masina esiklaasi ja tulesid, mis need teevad.

[AMvA]

Aga mingite sittade harjade pärast vahetada 70-90 tuhade takka tervet genekat

Räägime natuke elektrotehnikast ka, äkki need harjad ei olegi tegelikult sitad.
Mida see hari seal teeb? Annab läbi ümmarguste vaskrõngaste generaatori ergutusmähisesse voolu, et tekitada piisava tugevusega magnetväli, pöörlev magnetväli indutseerib aga staatorimähisesse voolu, see alaldatakse ja suunatakse tarbijatele.
Kõige nõrgem koht selles süsteemis on üleminek grafiidilt vasele, selle kokkupuutepinna takistus ei ole null oomi, vaid sellel on mingi väärtus. Järelikult selles kohas eraldub ka soojus. Sellele soojusele lisanub soojus mis tekkib hõõrdumisest, niiet see kontaktpind on päris hea koormuse all - soe materjal kulub kiiremini. Koormus omakorda sõltub sellest, kui suurt voolu peab ergutusmähises hoidma, ehk kui palju on süsteemis tarbijaid.
Kui aku on probleemne, kui on lisatud tulesid, tümpsukast või kui geneka rihm on lõdva, siis see kirutud koht annab järele.
Ärme lambist neid harju sõima.

Küsimus on, kuidas need samad harjad, mis vanasti kestsid 10a, nüüd 2-3 aastaga läbi lähevad. Äkki on asi lihtsalt vanas heas "hange odavaima pakkumuse teinud pakkujalt (loe enim näppu lõiganud pakkujalt)? Tööautol tümpsukat ei ole ja liigseid tarbijaid samuti mitte. Täitsa standard oli.

Mul on Volvol (XC70 P3) juba 280 000 km ees, originaalgenekas, probleeme ei ole.

[OLAVI]

... Et too Outback on Start and Go funktsiooniga, siis on tal EFB aku, mis on ülelaadimise suhtes väga tundlik.

Start/Stopp süsteem ise laeb autol EFB akusid mootorpidurduse ajal (lühiajaliselt) kuni 16,5V pingega ja need on erineva keemiaga, et kannataks sellist pingetõusu.
Samas ühtlasel sõidul maanteel võib laadimispinge sadu kilomeetreid olla 12,8V.

See on küll nüüd poetagune jutt
Start-stop süsteem ei lae akut, seda laeb ikka generaator, ...
... Laual seisval laetud akul on näit kuskil 12,8 ehk...

Räägi siin veel sellistele kaasaegsest tehnoloogiast.
Alati ilmub keegi "lauatagune tark" nurgast, kes kuulutab, et "kuidas asjad tegelikult on" aga ise ei ole tööolukorras toimivat mõõtnud.

Osa aega juba juhitakse paljudel autodel pardaarvuti poolt generaatori koormust ja väljastatavat pinget ning generaatoris oleval pingeregulaatoril endal lubatakse pinget määrata ainult hädajuhul.
(Näiteks kui genekal on küljes ainult akujuhe, siis teatud tingimuste täitumisel hakkab genekas pärast mootori käivitamist 12,8V pingega laadima, et autoga oleks võimalik edasi sõita.)

Pilt Varta lehelt illustreerimaks Start/stopp süsteemiga akulaadimist auto sõidu ajal
(vasakul on klassikaline laadimisgraafik):

Et pidurdamisel ülejäävat energiat saaks akusse koguda, peab selle taset sõidul hoidma alla 100% laetuse, sest täis aku ei võta voolu vastu.

Start/stopp süsteem on loodud keskkonnasäästuks ja näitan ainult selle toimimist, mitte ei kommenteeri selle kasutegurit.

[OLAVI]

... Küsimus on, kuidas need samad harjad, mis vanasti kestsid 10a, nüüd 2-3 aastaga läbi lähevad. ...

Arutledes ainult harjade olukorda, siis optimeerimisega on võetud kasutausele mitmeid kontaktpindade töörežiime mõjutavaid muudatusi.

Kui vanasti oli harjade levinuim mõõt 5x8mm ja kuluva osa pikkus ca 12mm, siis kaasaegsete genekate harjade mõõt on ca 3x4mm ja kuluva osa pikkus ca 8mm.

Kui vanasti oli genekate väljund 60-80A ja ergutusvool ca 4A, siis 200A genekate ergutusvool võib isegi 8A olla.

Vanasti tagas 32mm läbimõõduga paks vaskrõngas rootoril kontaktpinna parema jahutuse, kui kaasaegne õhuke 15mm läbimõõduga "kollasest metallist" rõngas.
Jne.

[vanahalb]

Küsimus on, kuidas need samad harjad, mis vanasti kestsid 10a, nüüd 2-3 aastaga läbi lähevad. Äkki on asi lihtsalt vanas heas "hange odavaima pakkumuse teinud pakkujalt (loe enim näppu lõiganud pakkujalt)? Tööautol tümpsukat ei ole ja liigseid tarbijaid samuti mitte. Täitsa standard oli.

Sinu kogemust peaks keegi lahti nuputama. Äkki lasid pikalt mööda kruusateed ja genekas tolmu täis, see ju nagu liivapaber. Või meeldib sul eessõitja kannis olla, vaata oma masina esiklaasi ja tulesid, mis need teevad.

See võib täitsa vabalt olla vähempakkumise tulemus või konstruktsiooniviga. Ma mäletan et kunagi kui tulid elektrilised roolivõimud oskas vist Peugeot selle paigutada rattakoopasse soolveedushi alla.
Kui kuumus tõesti harjade kulumist mõjutab siis võib-olla oleks paremini mõeldes generaatorile teise koha leidnud.

Lihtsalt mingi detaili tarnija vahetusel võib samuti orki lennata. Töö juures vahetati uuel masinal tootja kulul kõik hüdrovoolikud välja pärast seda kui tehas oli tarnijat vahetanud. Igasuguseid tagasikutsumisi võib samuti olla mida saladuses hoitakse.
Paar aastat tagasi sai Soomes tuttav vanale Fiat Ducatole tagasikutse. Tagavara ratta raam põhja all pidavat liiga kiiresti roostetama ja see tuleb tehase kulul uus panna. Eestis vist sellist kampaaniat polnud?

[AMvA]

AKF OLAVI võiks oma säravate teadmiste ilmutamisel veidi põhjalikum olla.

Esialgne info akf OLAVI poolt oli, et EFB akud on just spetsiaalselt pidurduse rekuperatsiooni jaoks loodud, aga selletsamalt Varta lehelt võib leida järgmise info:

While conventional batteries reach their limits even in vehicles with automatic start-stop systems, batteries with AGM technology were specially designed for vehicles, which not only have start-stop technology, but also an energy recover (recuperation) system as well as other fuel-saving systems. A battery with AGM technology is able to accept the energy which it receives via recuperation with high efficiency. In contrast, batteries with EFB technology are only designed for cars with entry-level automatic start-stop systems.

Kusjuures ma tahaks täpsustada, et kõik start-stopp süsteemi omavad autod ei rekupereeri pidurdusenergiat (tegelikult on need vaid mõned üksikud mudelid)

[OLAVI]

.... garaazhis korralik Optimate laadija, millega saan ka hobisõidukite akusi ületalve konditsioonis hoida ja tühjenenud akusid laadida.

Kahjuks ei ole seletatud, et milliseid nõudeid täidab "korralik laadija".

Kuna enamus maailmas toodetavaid akulaadijaid on konstrueeritud akude laadimiseks toatemperatuuril (+20C), siis nende seast meie muutliku temperatuuriga kliimas õieti toimiva "korraliku laadija" leidmine on päris keeruline.
(Reklaamitakse küll termokompensatsiooni olemasolu seadmes aga enamasti on see laadija korpuses ja kuna laadia töö ajal soojeneb, siis selline kompenseerimine ei toimi õieti.)

Nüüd on jälle saadaval mõned (mitu aastat ei olnud näha) ka talvel väljas kasutatav, põhjamaisesse kliimasse loodud akulaadija, millel on miinus klemmis termoandur, mis mõõdab aku temperatuuri ja vastavalt aku temperatuurile korrigeerib laadimispinget.
Väikseim sellest seeriast:
https://www.exidegroup.com/eu/en/produc ... arger-1255

[Kapten Trumm]

... Küsimus on, kuidas need samad harjad, mis vanasti kestsid 10a, nüüd 2-3 aastaga läbi lähevad. ...

Arutledes ainult harjade olukorda, siis optimeerimisega on võetud kasutausele mitmeid kontaktpindade töörežiime mõjutavaid muudatusi.

Kui vanasti oli harjade levinuim mõõt 5x8mm ja kuluva osa pikkus ca 12mm, siis kaasaegsete genekate harjade mõõt on ca 3x4mm ja kuluva osa pikkus ca 8mm.
Kui vanasti oli genekate väljund 60-80A ja ergutusvool ca 4A, siis 200A genekate ergutusvool võib isegi 8A olla.
Vanasti tagas 32mm läbimõõduga paks vaskrõngas rootoril kontaktpinna parema jahutuse, kui kaasaegne õhuke 15mm läbimõõduga "kollasest metallist" rõngas.
Jne.

Antud autodel on peal 80A genekad. Taevas appi, mis elektritarbimist saab olla kahekohalises kaubikus?
Sitt toode on asja nimi. Kuna antud auto maaletoomist kontrollivad leedulased, siis see selgitab paljugi.
Muide, b-osana on see "tablett" ka müügile ilmunud, täiesti järelvahetatav, ei ole vajadust kliendile tervet genekat 500 euroga pähe määrida.

[OLAVI]

AKF OLAVI võiks oma säravate teadmiste ilmutamisel veidi põhjalikum olla.

Esialgne info akf OLAVI poolt oli, et EFB akud on just spetsiaalselt pidurduse rekuperatsiooni jaoks loodud, aga selletsamalt Varta lehelt võib leida järgmise info:

While conventional batteries reach their limits even in vehicles with automatic start-stop systems, batteries with AGM technology were specially designed for vehicles, which not only have start-stop technology, but also an energy recover (recuperation) system as well as other fuel-saving systems. A battery with AGM technology is able to accept the energy which it receives via recuperation with high efficiency. In contrast, batteries with EFB technology are only designed for cars with entry-level automatic start-stop systems.

Kusjuures ma tahaks täpsustada, et kõik start-stopp süsteemi omavad autod ei rekupereeri pidurdusenergiat (tegelikult on need vaid mõned üksikud mudelid)

Seepärast ma ühtegi konkreetset kaubamärki ei nimetanud, et igaühel on võimalus ise oma auto toimimist kontrollida ja see käitumine võib automargist või auto tarkvarast sõltuvalt erineda.

Minu poolt mõõdetuna (juhtmed akul ja voltmeeter armatuuril) viie erineva kaubamärgiga autol on laadimine just nii toiminud, nagu eelnevalt kirjeldasin.

Minu tähelepanu ja pideva akupinge jälgimise pälvis ülelaadimise teema, kui ühel talvel lõhkesid ühe tootja viiel start/stopp süsteemiga autol akud, auto garantii ajal.
(Juhtumid olid analoogsed, et pärast ca 80km hommikust (töölesõitu) ja parklasse sõites pidurdades toimus pauk.
Ei autode omanikud ega automüüjad ei ole huvitatud sellise info levimisest.)
Olen oma autol näinud anomaaliaid, kus terve tee Tallinnast Tartuni on olnud aku pinge kas 12,8V või 16V ja nüüd kasutan võtteid, kus enam pidevat 16V ei näe.

[Kapten Trumm]

Mul on Volvol (XC70 P3) juba 280 000 km ees, originaalgenekas, probleeme ei ole.

Huvitav, kas seal juhitakse ergutusvoolu (ja sellega geneka pinget) juba läbi mootori aju või on seal veel eraldi pingeregulaator?
P2-l on eraldi tablett, kuid geneka rihmarattas on vabajooksusidur.

[Kapten Trumm]

Minu tähelepanu ja pideva akupinge jälgimise pälvis ülelaadimise teema, kui ühel talvel lõhkesid ühe tootja viiel start/stopp süsteemiga autol akud, auto garantii ajal.

Start-stop süsteem on asi, mille iga natukenegi mõtlev inimene välja lülitab ja kui võimalik, siis alatiseks.
Enam lihtsamat moodust mootori enda, starteri ja aku eluea lühendamiseks välja mõelda ei annagi (ok, hammasrihm õlis on ikka eespool).
Mootor kulub kõige enam käivitamisel. Tänased start-stop süsteemid lülitavad välja täitsa külma mootorit kah.
Lisaks toob see starterile kaasa käivituste arvu umbes kümnekordistumise ja mõistagi ükski tootja mingeid tugevaid startereid ei paku.
Meil oli samat autot kahte sorti - süsteemiga ja ilma ming vähemalt pealtvaatamisel olid starterid ja akud täpselt samad.

Jälle üks roheidikate trikk säästa 0,1 liitrit kütust 100 km peale auto eluea kahekordse langetamise arvelt.

[AMvA]

.... garaazhis korralik Optimate laadija, millega saan ka hobisõidukite akusi ületalve konditsioonis hoida ja tühjenenud akusid laadida.

Kahjuks ei ole seletatud, et milliseid nõudeid täidab "korralik laadija".

Kuna enamus maailmas toodetavaid akulaadijaid on konstrueeritud akude laadimiseks toatemperatuuril (+20C), siis nende seast meie muutliku temperatuuriga kliimas õieti toimiva "korraliku laadija" leidmine on päris keeruline.
(Reklaamitakse küll termokompensatsiooni olemasolu seadmes aga enamasti on see laadija korpuses ja kuna laadia töö ajal soojeneb, siis selline kompenseerimine ei toimi õieti.)

Nüüd on jälle saadaval mõned (mitu aastat ei olnud näha) ka talvel väljas kasutatav, põhjamaisesse kliimasse loodud akulaadija, millel on miinus klemmis termoandur, mis mõõdab aku temperatuuri ja vastavalt aku temperatuurile korrigeerib laadimispinget.
Väikseim sellest seeriast:
https://www.exidegroup.com/eu/en/produc ... arger-1255

See temperatuuri kompensatsioon on ka Optmate laadijatel olemas.

[AMvA]

AKF OLAVI võiks oma säravate teadmiste ilmutamisel veidi põhjalikum olla.

Esialgne info akf OLAVI poolt oli, et EFB akud on just spetsiaalselt pidurduse rekuperatsiooni jaoks loodud, aga selletsamalt Varta lehelt võib leida järgmise info:

While conventional batteries reach their limits even in vehicles with automatic start-stop systems, batteries with AGM technology were specially designed for vehicles, which not only have start-stop technology, but also an energy recover (recuperation) system as well as other fuel-saving systems. A battery with AGM technology is able to accept the energy which it receives via recuperation with high efficiency. In contrast, batteries with EFB technology are only designed for cars with entry-level automatic start-stop systems.

Kusjuures ma tahaks täpsustada, et kõik start-stopp süsteemi omavad autod ei rekupereeri pidurdusenergiat (tegelikult on need vaid mõned üksikud mudelid)

Seepärast ma ühtegi konkreetset kaubamärki ei nimetanud, et igaühel on võimalus ise oma auto toimimist kontrollida ja see käitumine võib automargist või auto tarkvarast sõltuvalt erineda.

Ma pigem arvan, et akf OLAVI nn. eksperimendid on vaid tema elava fantaasia vili ja tegelikult ta ei tea, millistel autodel selline süsteem peal on.